Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 6

‘Kabésa di mudjer é ómi’

‘Kabésa di mudjer é ómi’

‘Kabésa di mudjer é ómi’. — 1 CORÍNTIOS 11:3.

KÁNTIKU 13 Kristu é nos izénplu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Óras ki un irman soltera ta disidi ku kenha ki el debe kaza, ki perguntas ki el debe faze?

TUDU kriston sta dibaxu di autoridadi di Jizus, ki é un líder perfetu. Má óras ki un mudjer kriston kaza, el ta pasa ta fika dibaxu di autoridadi di un ómi inperfetu. Kel-li pode ser difísil. Pur isu, óras ki el ta pensa si el debe kaza ô nau ku un irmon, kel irman debe pergunta se kabésa: ‘Kuzê ki ta mostra ma kel irmon ta ben ser un bon xéfi di família? Se adorason pa Jeová sta na primeru lugar na se vida? Si ka sta, kuzê ki ta pô-m ta pensa ma el ta ben ser un bon xéfi di família dipôs ki nu kaza?’ É klaru ki el debe pergunta se kabésa tanbê: ‘Ki kualidadis ki N ten ki ta ben djuda na nos kazamentu? N ten paxénxa i N gosta di da? N ten un amizadi fórti ku Jeová?’ (Ecl. 4:9, 12) Si un mudjer ta toma bons disizon antis di kazamentu, el ten más xansi di ten un kazamentu filís.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Milhons di irman, merese nos ilojiu. Es é un bon izénplu pamodi es ta obi ku ses maridu. Pa nos é un grandi prazer sirbi Jeová djuntu ku kes irman li ki é lial! Na kel studu li, nu sta ben odja respósta di três pergunta: (1) Kal ki é alguns dizafiu ki kes mudjer kazadu ta pasa pa el? (2) Pamodi ki un mudjer ta skodje obi ku se maridu? (3) Kuzê ki maridu ku mudjer pode prende sobri ruspeta i obi ku autoridadi ku izénplus di Jizus, Abigail i di Maria, ki éra mudjer di Juzé?

KAL KI É ALGUNS DIZAFIU KI KES MUDJER KAZADU TA PASA PA EL?

3. Pamodi ki ka ten un kazamentu perfetu?

3 Kazamentu é un prezenti perfetu di Deus, má anos é inperfetu. (1 João 1:8) É pur isu, ki Palavra di Deus ta fla ma kes ki ta kaza ta ten ‘difikuldadis na vida.’ (1 Cor. 7:28) Nu ben odja alguns dizafiu ki kes mudjer kazadu ta pasa pa el.

4. Kuzê ki pode poi un mudjer ta xinti rabaxadu pamodi el ten ki obi ku se maridu?

4 Talvês pamodi kultura, un mudjer pode xinti rabaxadu pamodi el ten ki obi ku se maridu. Marisol, ki ta mora na Mérka, fla: “Na undi ki N kria, mudjeris ta obiba tudu óra ma es ten ki sérba igual ku ómi na tudu kuza. N sabe ma é Jeová ki da maridus autoridadi i el disidi ma mudjer debe ser obidienti. I mudjer tanbê merese ruspetu. Má é difísil obi ku autoridadi di nha maridu sénpri, pamodi mundu ta fla ma N ka ten ki faze kel-li.”

5. Ki ideias mariadu alguns ómi ten sobri mudjer?

5 Má tanbê, un mudjer pode sta kazadu ku un ómi ki ta atxa ma ómis é más inportanti ki mudjeris. Un irman ki ta mora na Mérka di Sul, fla: “Na undi ki N ta vive, ómis ta kume primeru i mudjeris ta kume dipôs. Pesoas ta spéra ma mininas ta kuzinha i ta linpa kaza i mai ku irmans debe faze tudu kuza ki rapazinhus ta meste. I désdi pikinoti es ta prende ma es ki é ‘rei di kaza.’” Un irman ki txoma Yingling, ki ta mora na Ázia, fla: “Na nha língua ten un ditadu ki ta fla ma mudjer ka meste ser intilijenti nen ten kapasidadi. Se papel é faze trabadjus di kaza i el ka ten direitu di fla se maridu se opinion.” Kes ideia li ka ta mostra amor i es ka ten bazi na Bíblia. Un maridu ki ta aji di kel manera li ta poi vida di se mudjer difísil, el ka ta sigi izénplu di Jizus i el ta dizagrada Jeová. — Efé. 5:28, 29; 1 Ped. 3:7.

6. Kuzê ki un mudjer kazadu meste faze pa el pode ten un amizadi más fórti ku Jeová?

6 Sima nu odja na kel studu ki pasa, Jeová ta spéra ma maridus ta djuda ses família ten un amizadi fórti ku el, ta preokupa ku ses sentimentu i ta da-s kes kuza ki es ta meste. (1 Tim. 5:8) Má kes irmans kazadu, debe tra ténpu tudu dia pa lé Bíblia, pa pensa na kuzê ki es lé i pa faze orason sinseru pa Jeová. Kel-li pode ser difísil pamodi un mudjer kazadu ten un vida txeu okupadu, i el pode atxa ma el ka ten nen ténpu i nen forsa pa faze kes kuza li. Má simé, é inportanti el tra ténpu pa faze kes kuza li. Pamodi? Pamodi Jeová krê pa kada un di nos dizenvolve i mante un amizadi fórti ku el. — Atos 17:27.

7. Modi ki pode ser más fásil pa un mudjer obi ku se maridu i ruspeta-l?

7 É verdadi ki ta iziji txeu sforsu pa ruspeta i obi ku un maridu ki é inperfetu. Má Bíblia ta da bons motivu pa un mudjer ruspeta i obi ku se maridu. Si un mudjer ntende i seta kes motivu, ta fika más fásil pa el kunpri kel papel ki Jeová da-l.

PAMODI KI UN MUDJER TA SKODJE SETA AUTORIDADI DI SE MARIDU?

8. Sima sta na Efésios 5:22-24, pamodi ki un mudjer ki ta sirbi Deus ta skodje obi ku se maridu i ruspeta-l?

8 Un mudjer ki ta sirbi Deus ta skodje obi ku se maridu i ruspeta-l, pamodi é kel-li ki Jeová ta spéra di el. (Lé Efésios 5:22-24.) El ta kunfia na se Pai na Séu i el sabe ma El ta ama-l i ma El krê sô kel ki é midjór pa el. — Deut. 6:24; 1 João 5:3.

9. Kuzê ki ta kontise óras ki un irman ta ruspeta autoridadi di se maridu?

9 Mundu ta fla ma mudjeris ka debe sigi leis di Jeová i ma si es ruspeta autoridadi di ses maridu es ta fika rabaxadu. Má kes algen ki ta spadja kes ideia li ka konxe nos Deus di amor. Jeová nunka ka ta daba se fidjus-fémia ki el krê txeu un lei ki ta rabaxaba es. Un irman ki ta sforsa txeu pa kunpri kel papel ki Jeová da-l, el ta djuda ten pas na se kaza. (Sal. 119:165) Kel-li é bon pa tudu algen na família: pa se maridu, pa ses fidjus i pa el mê.

10. Kuzê ki nu ta prende di komentárius di Carol ?

10 É ka fásil pa un mudjer ruspeta autoridadi di se maridu. Má un mudjer ki ta sirbi Deus, sabe ma é Jeová ki disidi ma el ten ki ruspeta i obi ku se maridu. I el ta rekonhese ma si el ruspeta autoridadi di se maridu, el ta prova ma el ta ama i ma el ta ruspeta Jeová. Un irman ki txoma Carol, ki ta vive na Mérka di Sul, fla: “N sabe ma nha maridu ta fadja. Má tanbê N sabe ma manera ki N ta reaji óras ki el fadja, ta mostra si N ta da txeu valor pa nha amizadi ku Jeová ô nau. É pur isu ki N ta tenta kontinua ta ruspeta autoridadi di nha maridu pamodi N krê agrada nha Pai na Séu.”

11. Kuzê ki ta djuda un irman ki txoma Aneese púrdua sénpri i kuzê ki nu ta prende di kuza ki el fla?

11 Talvês un mudjer ta atxa ma se maridu ka ta liga pa se sentimentus i se preokupasons. Pur isu, el pode atxa difísil ruspeta i obi ku se maridu. Odja kuzê ki un irman ki txoma Aneese, ta faze óras ki kel-li ta kontise. El fla: “N ta tenta ka guarda rankor di nha maridu. N ta lenbra ma nos tudu nu ta fadja. Nha obijetivu é púrdua sénpri sima Jeová ta faze. I óras ki N ta púrdua N ta bira kalmu otu bês.” (Sal. 86:5) Un mudjer ki sta prontu pa púrdua ta atxa más fásil obi ku se maridu i ruspeta-l.

KUZÊ KI NU PODE PRENDE KU IZÉNPLUS DI BÍBLIA?

12. Ki izénplus nu ta atxa na Bíblia?

12 Alguns algen ta atxa ma un algen ki ta ruspeta autoridadi di otu é fraku. Má kel-li é ka verdadi. Bíblia ten txeu izénplu di pesoas ki ta ruspetaba autoridadi di otus, má simé es éra fórti. Nu ben odja kuzê ki nu pode prende ku izénplus di Jizus, Abigail i Maria.

13. Pamodi ki Jizus ta ruspeta autoridadi di Jeová? Splika.

13 Jizus ta ruspeta autoridadi di Jeová. Má kel-li krê fla ma el é ka intilijenti ô ma el ka ten kapasidadi? Klaru ki nau. É sô un algen txeu intilijenti ki ta konsigi inxinaba di un manera rei di sinplis i klaru sima Jizus ta fazeba. (João 7:45, 46) Jeová sabe ma Jizus ten txeu kapasidadi i el dexa-l djuda-l kria Séu ku Téra. (Pro. 8:30; Heb. 1:2-4) I désdi ki el resusitadu, Jeová da-l ‘tudu autoridadi na Séu i na Téra.’ (Mat. 28:18) Sikrê el é txeu intilijenti i el ten txeu kapasidadi, Jizus sénpri ta pidi orientason di Jeová. Pamodi? Pamodi el ta ama se Pai. — João 14:31.

14. Kuzê ki maridus pode prende di manera ki Jeová ta nkara mudjeris? I kuzê ki es pode prende ku kes pensamentu ki sta na Provérbios 31?

14 Kuzê ki maridus pode prende. Jeová ka ta pidi pa un mudjer obi ku se maridu i ruspeta-l pamodi el ta atxa ma ómis é más inportanti ki mudjer. Jeová dexa kel-li klaru kantu el skodje ómis ku mudjeris pa ba governa ku Kristu na Séu. (Gál. 3:26-29) Jeová mostra ma el ta kunfia na se Fidju kantu el da-l autoridadi. Di mésmu manera, un maridu ki ten sabedoria ta da se mudjer algun autoridadi. Bíblia ta pâpia di alguns kuza ki un mudjer ten kapasidadi di faze. Pur izénplu, el pode toma kónta di trabadju ki ta fazedu na kaza, bende i kunpra txon i faze nogósiu. (Lé Provérbios 31:15, 16, 18.) El é ka un skrava ki ka ten direitu di da opinion. Má se maridu ta kunfia na el i ta obi se opinions. (Lé Provérbios 31:11, 26, 27.) Si un ómi ta trata se mudjer ku kel tipu di ruspetu li, el ta xinti kontenti di ruspeta se autoridadi.

Kuzê ki un mudjer kazadu pode prende ku izénplu di Jizus na obi ku autoridadi di Jeová? (Odja parágrafu 15.)

15. Kuzê ki mudjeris pode prende ku izénplu di Jizus?

15 Kuzê ki mudjeris pode prende. Sikrê Jizus é txeu intilijenti i el ten txeu kapasidadi, el ka ta xinti rabaxadu si el obi ku autoridadi di Jeová. (1 Cor. 15:28; Fil. 2:5, 6) Di mésmu manera, un mudjer ki ta imita izénplu di Jizus ka ta xinti rabaxadu pamodi el ten ki obi ku autoridadi di se maridu. El ta apoia se maridu, ka sô pamodi el ta ama-l, má más inportanti inda pamodi el ta ama i el ta ruspeta Jeová.

Dipôs ki Abigail manda kumida pa Davidi ku se trópas, el bai nkontra ku Davidi. El poi duedju na txon i el pidi Davidi pa ka vinga, asi pa el ka fikaba ku kulpa di sangi. (Odja parágrafu 16.)

16. Sima sta na 1 Samuel 25:3, 23-28, ki dizafius Abigail pasa pa el? (Odja dizenhu na kapa.)

16 Abigail éra kazadu ku un ómi ki txomaba Nabal. El ta pensaba sô na se kabésa, el éra orgulhozu i ingratu. Má simé, Abigail ka ranja un manera di larga se maridu. El podia fikaba kétu i dexaba Davidi ku se trópas mata-l. Má envês di kel-li, el ranja manera pa proteje Nabal i tudu algen di se kaza. Imajina koraji ki Abigail meste tinha pa el baba ti na kes 400 ómi armadu i rasusina ku ruspetu ku Davidi. Ti mésmu el staba dispostu na fika ku kulpa di kuzas mariadu ki se maridu faze. (Lé 1 Samuel 25:3, 23-28.) Davidi rekonhese ma é Jeová ki uza kel mudjer korajoza pa djuda-l. Kel konsedju di Abigail ka dexa Davidi faze un éru gravi.

17. Kuzê ki maridus pode prende ku stória di Davidi i Abigail?

17 Kuzê ki maridus pode prende. Abigail éra un mudjer ki tinha bon juís i Davidi aji ku sabedoria kantu el obi ku se konsedju. Dja ki el faze kel-li, el ka fika ku kulpa di sangi. Di mésmu manera, óras ki un maridu ki ten sabedoria ta toma un disizon inportanti, el ta leba en kónta opinion di se mudjer. Talvês kel opinion di se mudjer ta djuda-l ka toma un disizon mariadu.

18. Kuzê ki mudjeris pode prende ku izénplu di Abigail?

18 Kuzê ki mudjeris pode prende. Un mudjer ki ta ama i ta ruspeta Jeová pode ser un bon influénsia pa se família, sikrê se maridu ka ta sirbi Jeová ô el tene amizadi fraku ku Jeová. El ka ta fika ta djobe manera di larga se maridu. Envês di kel-li, el ta kontinua ta mostra ruspetu i ta obi ku el. Talvês kel-li ta poi se maridu ta krê prende sobri Jeová. (1 Ped. 3:1, 2) Pode ser ki mésmu ku kel bon izénplu di se mudjer, kel maridu ka disidi sirbi Jeová. Má simé, Jeová ta fika txeu kontenti di odja-l ta ser lial pa El i ta obi ku se maridu.

19. Na ki situason un mudjer ka debe obi ku se maridu?

19 Pode ser ki un maridu ki ka ta sirbi Jeová ta pidi se mudjer pa faze un kuza ki Bíblia ta fla ma é mariadu, sima pur izénplu, konta mintira, furta ô faze otus kuza ki ta dizagrada Deus. Kuzê ki un mudjer debe faze? Lenbra ma tudu kriston, ti mésmu kes irman kazadu, debe obi primeru ku Jeová Deus. Pur isu, si un maridu pidi se mudjer pa faze un kuza mariadu, el debe fla-l nau i splika-l ku bondadi pamodi ki el ka ta faze kel-la, má di manera firmi. — Atos 5:29.

Odja parágrafu 20 *

20. Modi ki nu sabe ma Maria tinha un amizadi fórti ku Jeová?

20 Maria tinha un amizadi fórti ku Jeová. Kel-li fika klaru na konhisimentu ki el tinha di Skrituras. Na kel konbérsu ki el tevi ku Elizabeti, mai di Juan Batista, Maria pâpia di Skrituras Ebraiku más di 20 bês. (Luc. 1:46-55) Pensa na kel-li: Maria staba noiva di Juzé, má kel anju ka parse primeru pa Juzé. Kel anju pâpia dirétu ku Maria i el fla-l ma el ta sérba mai di Fidju di Deus. (Luc. 1:26-33) Jeová konxeba Maria dretu i el tinha sertéza ma el ta kuidaba di se Fidju ku tudu amor. I mésmu dipôs ki Jizus móre i el resusitadu, di sertéza Maria kontinua ta ten un amizadi fórti ku Jeová. — Atos 1:14.

21. Kuzê ki maridus pode prende ku izénplu di Maria?

21 Kuzê ki maridus pode prende. Un maridu ki ten sabedoria ta fika kontenti óras ki se mudjer ta konxe Bíblia dretu. El ka ta xinti medu, nen el ka ta atxa ma se mudjer krê ser kabésa di família. Envês di kel-li, el ta ntende ma si se mudjer konxe Bíblia i se prinsípius dretu el pode djuda família. Na alguns kazu, alguns mudjer ten más skóla di ki ses maridu. Má simé, é maridu ki ten responsabilidadi di faze adorason na família i djuda-s sirbi Jeová. — Efé. 6:4.

Kuzê ki un mudjer kazadu pode prende ku izénplu di Maria, mai di Jizus, sobri studa i pensa txeu na kuzê ki el ta studa? (Odja parágrafu 22.) *

22. Kuzê ki mudjeris pode prende ku Maria?

22 Kuzê ki mudjeris pode prende. É verdadi ma mudjer ten ki obi ku se maridu, má inda el é responsável pa kuida di se amizadi ku Jeová. (Gál. 6:5) Pur isu, el debe tra ténpu pa faze se própi studu di Bíblia i pensa na kuzê ki el studa. Kel-li ka ta djuda-l sô ama i ruspeta Jeová, má tanbê ta djuda-l xinti alegria na obi ku se maridu i ruspeta-l.

23. Modi ki un mudjer ki ta ruspeta i ta obi ku se maridu ta djuda se kabésa, se família i kongregason?

23 Kes mudjer ki ta ruspeta ses maridu i ta obi ku es pamodi es ta ama Jeová, ta xinti más alegria di ki kes ki ka ta faze kel-li. Es ta ser un bon izénplu pa kes ómi i mudjeris más jóven. Es ta djuda ten un anbienti di amor i pas, ka sô na ses família má tanbê na kongregason. (Tito 2:3-5) É verdadi ki oji maioria di Tistimunhas di Jeová é mudjer. (Sal. 68:11) Má nos tudu, ómis ku mudjeris, nu ten un papel inportanti na kongregason. Na kel otu studu nu ta ben odja modi ki kada un di nos pode faze kel-li.

KÁNTIKU 131 ‘Kel ki Deus djunta’

^ par. 5 Jeová disidi ma kes mudjer kazadu debe obi ku ses maridu. Kuzê ki ta djuda-s faze kel-li? Jizus i kes mudjer fiel ki sta na Bíblia dexa bon izénplu sobri modi ki nu ta ruspeta i obi ku autoridadi. Kes maridu ku mudjer ki ta sirbi Deus pode prende txeu ku ses izénplu.

^ par. 68 SPLIKASON DI DIZENHU: Timenti Maria sta pâpia ku Elizabeti, mai di Juan Batista, el konsigi fla testu di Skrituras Ebraiku ki el tinha dikoradu.

^ par. 70 SPLIKASON DI FOTU: Un mudjer kazadu debe tra ténpu pa studa Bíblia i bira se amizadi ku Jeová más fórti.