Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 8

Kuzê ki ta djuda-nu ka perde alegria óras ki nu ta pasa pa prublémas

Kuzê ki ta djuda-nu ka perde alegria óras ki nu ta pasa pa prublémas

‘Nhas irmon, nhos xinti alegria di verdadi óras ki nhos sta ta pasa pa txeu tipu di sufrimentu’. — TIAGO 1:2.

KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Sima sta na Mateus 5:11, modi ki nu debe nkara prublémas?

JIZUS promete se sigidoris ma es ta tinha kel alegria di verdadi. Má tanbê, el aviza-s ma es ta ben pasaba pa prublémas. (Mat. 10:22, 23; Lucas 6:20-23) Nu ka ten dúvida ma ser disiplu di Kristu ta da-nu alegria. Má modi ki nu ta xinti óras ki nu ta pasa pa opozison na família ô óras ki nu ta pirsigidu pa govérnu? I óras ki nu ta sufri preson di kolégas di trabadju ô di skóla? Óras ki nu ta pensa na kes kuza li, nu pode xinti preokupadu dimás.

2 Maioria di algen ta atxa ma es debe xinti alegria óras ki es ta sufri pirsigison? Nau. Má é kel-li própi ki Palavra di Deus ta fla pa nu faze. Pur izénplu, disiplu Tiagu fla ma nu ka debe xinti sima ki nu sta na un béku sen saída óras ki nu ta pasa pa prublémas. (Tia. 1:2, 12) I Jizus fla ma nu debe xinti alegria óras ki nu ta pirsigidu. (Lé Mateus 5:11.) Kuzê ki ta djuda-nu ka perde alegria óras ki nu ta pasa pa prublémas? Nu ben odja alguns konsedju ki Tiagu da kes irmon na ténpu di apóstlus i modi ki es pode djuda-nu. Má primeru, nu ben odja ki prublémas ki kes kriston pasa pa el.

KI PRUBLÉMAS KES KRISTON DI TÉNPU DI APÓSTLUS PASA PA EL?

3. Kuzê ki kontise un ténpu dipôs ki Tiagu bira disiplu di Jizus?

3 Poku ténpu dipôs ki Tiagu, ki éra irmon di Jizus sô pa ladu mai, bira un disiplu, kes kriston na Jiruzalen kumesa ta pirsigidu. (Atos 1:14; 5:17, 18) I kantu Estevão matadu, txeu kriston fuji di la i es ‘spadjadu pa kes zóna di Judea i Samaria’ i es txiga ti Xipri i Antiokia. (Atos 7:58–8:1; 11:19) Ka ta da nen pa imajina kes difikuldadi ki kes disiplu tevi ki pasa pa el. Má simé, es kontinua ta prega notísias sábi ku alegria i es forma kongregason pa tudu inpériu Romanu. (1 Ped. 1:1) Má inda es ta ben pasaba pa txeu prubléma.

4. Kal ki é otus prubléma ki kes primeru kriston pasa pa el?

4 Kes primeru kriston, tevi ki pasa pa txeu prubléma. Pur izénplu, pa vólta di anu 50, kel inperador di Roma ki txomaba Kláudiu, manda tudu judeus pa sai di Roma. Pamodi kel-li, kes judeu ki biraba kriston tevi ki bandona ses kaza i ba mora na otu lugar. (Atos 18:1-3) Pa vólta di anu 61, apóstlu Polu skrebe ma pesoas insulta txeu irmon na frenti di otus, pô-s na kadia i ma es furtadu kes kuza ki es tinha. (Heb. 10:32-34) I sima kes otu algen, kes kriston tinha ki lidaba ku pobréza i prublémas di saúdi. — Rom. 15:26; Fil. 2:25-27.

5. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

5 Tiagu skrebe se karta antis di anu 62 i el sabia dretu di kes prubléma ki irmons staba ta pasa pa el. Jeová orienta Tiagu pa skrebe un karta pa kes kriston. Asi, es resebe bons konsedju sobri modi ki es pode manteba alegria sikrê ku prublémas. Nu sta ben analiza karta di Tiago pa responde kes pergunta li: Sobri ki tipu di alegria Tiagu staba ta pâpia di el? Kuzê ki pode poi un kriston ta perde kel alegria? I modi ki sabedoria, fé i koraji ta djuda-nu kontinua ku nos alegria sikrê ku prublémas?

KUZÊ KI TA POI UN KRISTON TA XINTI ALEGRIA?

Sima un lumi ka ta paga déntu di un kanderu, kel alegria ki ta ben di Jeová ka ta kaba na korason di un kriston (Odja parágrafu 6.)

6. Sima sta na Lucas 6:22, 23, pamodi ki un kriston pode ser filís mésmu óras ki el ta pasa pa prublémas?

6 Pesoas ta atxa ma es ta ser filís sô si es ten un bon saúdi, txeu dinheru i un família filís. Má, sobri ki tipu di alegria Tiagu staba ta pâpia di el? El staba ta pâpia di un di kes kualidadi di frutu di spritu santu di Deus. (Gál. 5:22) Un kriston ta xinti alegria óras ki el sabe ma el sta ta agrada Jeová i ma el sta ta sigi izénplu di Jizus. Pur isu, kel tipu di alegria li ka ta dipende di situason di un algen. (Lé Lucas 6:22, 23; Col. 1:10, 11) Nos alegria pode ser konparadu ku lumi déntu di un kanderu. Pamodi proteson di kel kanderu, nen béntu nen txuba ka ta pode paga kel lumi. Di mésmu manera, nen insultu, nen opozison di família i di otus algen, ka ta kaba ku kel alegria ki un kriston ta xinti na se korason. Tanbê, nen falta di dinheru ô prubléma di saúdi ka ta pô-l ta xinti ménus alegria. Na verdadi, óras ki nu ta pasa pa opozison, kel alegria na nos korason ki é sima lumi, ta fika más fórti inda. Kes prubléma ki nu ta pasa pamodi nos fé, ta prova ma nos é disiplu verdaderu di Kristu. (Mat. 10:22; 24:9; João 15:20) É pur isu ki Tiagu skrebe: ‘Nhas irmon, nhos xinti alegria di verdadi óras ki nhos sta ta pasa pa txeu tipu di sufrimentu’. — Tia. 1:2.

Pamodi ki prublémas é sima kel lumi ki ta uzadu pa faze un spada? (Odja parágrafu 7.) *

7-8. Pamodi ki nos fé ta fika más fórti óras ki nu ta pasa pa prublémas?

7 Tiagu tanbê fla pamodi ki kristons sta prontu pa nfrenta ti kes prubléma más difísil. El fla: ‘Kualidadi di nhos fé ta provadu, el ta da nhos kapasidadi di aguenta firmi.’ (Tia. 1:3) Kes prubléma pode ser sima un lumi ki ta uzadu pa faze un spada di asu. Kel spada ta podu na lumi pa el kenta i dipôs el ta podu na un otu kuza pa el fria. Asi, kel spada ta fika más fórti. Di mésmu manera, dipôs ki nu pasa pa lumi di un prubléma, nos fé ta fika más fórti. É pur isu ki Tiagu skrebe: ‘Nhos dexa pa kapasidadi di aguenta firmi konpleta se trabadju, pa nhos pode fika konplétu i sen ninhun tipu di fadja’. (Tia. 1:4) Sabe ma prublémas ta djuda nos fé bira más fórti, ta djuda-nu aguenta firmi ku alegria.

8 Tiagu tanbê pâpia di alguns dizafiu ki pode pô-nu ta perde alegria. Kal ki é kes dizafiu i modi ki nu pode vense-s?

KUZÊ KI NU PODE FAZE PA NU KA PERDE ALEGRIA

9. Pamodi ki nu meste di sabedoria?

9 Prubléma: Ka sabe kuzê ki nu ta faze. Óras ki nu ta pasa pa un prubléma i nu ka sabe kuzê ki nu ta faze, nu pode fika dizanimadu i é faxi nu perde alegria. (Jer. 10:23) Na kes situason li, nu meste sabedoria pa nu sabe kuzê ki nu ta faze i kuzê ki nu ta fla kes algen ki sta pirsigi-nu. Pur isu, nu meste pidi ajuda di Jeová pa nu toma disizons ki ta agrada-l, ki ta da nos irmons forsa ku koraji i ki ta djuda-nu ser lial.

10. Kuzê ki Tiago 1:5, ta insentiva-nu pa nu faze?

10 Soluson: Pidi Jeová sabedoria. Pa nu aguenta firmi ku alegria, primeru nu meste faze orason i pidi Jeová sabedoria pa nu toma bons disizon. (Lé Tiago 1:5.) Modi ki nu debe reaji si nu atxa ma Jeová ka responde nos orason? Tiagu skrebe ma óras ki nu ta pidi Deus sabedoria pa lida ku prublémas, nos Pai na Séu ta ‘da avontádi’. (Sal. 25:12, 13) Pur isu, Tiagu insentiva-nu pa nu ‘kontinua ta pidi’ ô kontinua ta ora. Jeová ka ta fika xatiadu si nu faze orason txeu bês ta pidi sabedoria. El ta odja kes prubléma ki nu ta pasa pa el i el ta fika tristi pamodi kel-li. I el tene gana di djuda-nu. Di sertéza nu ta fika txeu kontenti di sabe kel-li. Má modi ki Jeová ta da sabedoria?

11. Kuzê ki nu meste faze pa nu ten sabedoria?

11 Jeová ta da-nu sabedoria através di se Palavra. (Pro. 2:6) Pa nu ten sabedoria, nu ten ki studa Bíblia i nos publikason. Má sô ten más konhisimentu ka ta txiga. Nu meste faze sima nu prende. Tiagu skrebe: ‘Nhos bira kunpridor di palavra, ka nhos fika sô ta obi’. (Tia. 1:22) Óras ki nu ta faze kel ki Deus ta fla, nu ta bira ta npenha pa pas más txeu, nu ta ser más ikilibradu i nu ta ten más mizerikórdia. (Tia. 3:17) Ka ta nporta ki prublémas nu sta pasa pa el, kes kualidadi li ta djuda-nu ka perde alegria.

12. Pamodi ki é rei di inportanti nu konxe Bíblia dretu?

12 Tiagu skrebe ma lé Palavra di Deus, é sima odja na un spedju. El ta djuda-nu odja kuzê ki nu meste midjora i el ta inxina-nu modi ki nu ta faze kel-li. (Tia. 1:23-25) Pur izénplu, dipôs di studa Bíblia, nu pode da kónta ma nu meste ser un algen más brandu. Ku ajuda di Jeová nu pode prende mante kalmu óras ki nu sta pasa pa prubléma ô óras ki pesoas ta irita-nu. Óras ki nu ta faze kel-li, nu ta konsigi lida midjór ku kes preson ki nu ta pasa pa el. Nu ta konsigi pensa di un manera más klaru i toma bons disizon. (Tia. 3:13) Pur isu, é rei di inportanti nu konxe Bíblia dretu!

13. Pamodi ki nu debe studa izénplu di sérvus di Deus di pasadu?

13 Alvês, é sô dipôs ki nu fadja ki nu ta prende faze kel ki é dretu. Kel manera di prende li é difísil. Ten un manera midjór di nu ganha sabedoria. Nu pode prende ku izénplu di otus, kes bon i kes mau izénplu. É pur isu ki Tiagu insentiva-nu pa nu odja izénplu di kes sérvu lial di pasadu sima Abraon, Raabi, Jó i Elias. (Tia. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Mésmu kantu es pasa pa prubléma, es konsigi aguenta firmi sen perde alegria. Ses izénplu ta mostra ma ku ajuda di Jeová nos tanbê nu pode aguenta firmi.

14-15. Pamodi ki é prigozu nu ten dúvida di kes kuza ki nu ta kridita na el?

14 Prubléma: Dúvida di kes kuza ki nu ta kridita na el. Di vês en kuandu, nu pode ka ntende dretu un kuza ki Bíblia ta fla. Ô pode ser ki Jeová ka responde nos orason sima nu staba ta spéra. Kes kuza li pode kria dúvida na nos korason. Si nu ka faze nada, kes dúvida pode frakise nos fé i prujudika nos amizadi ku Jeová. (Tia. 1:7, 8) Es pode ti pô-nu ku dúvida di kes promésa di Jeová pa futuru i nu pode kaba pa perde nos speransa.

15 Apóstlu Polu fla ma nos speransa pa futuru é sima un ánkura. (Heb. 6:19) Duránti un tenpistadi, un ánkura pode ka dexa un barku nkadja na rótxa. Má kel ánkura ta sirbi sô si kel korenti ki ta prende-l na barku ka rabenta. Sima feruju ta frakise korenti di un ánkura, kes dúvida na nos korason pode frakise nos fé. Nton, óras ki nu pasa pa un prubléma, nu ta perde nos fé na Jeová i nu ta atxa ma el ka ta ben kunpri se promésas. Si nu perde fé, nu ta perde speransa. Tiagu fla ma kes ki ten dúvida ‘é sima óndia di mar ki béntu ta leba di un ladu pa kel otu.’ (Tia. 1:6) Un algen ki sta na kel situason li, é difísil ten alegria!

16. Kuzê ki nu debe faze si nu tene dúvida di kes kuza ki nu ta kridita na el?

16 Soluson: Tra dúvida i bira bu fé más fórti. Na ténpu di Elias, povu di Jeová tanbê tinha dúvida di kes kuza ki es ta kriditaba na el. Elias fla-s: ‘Ti ki ténpu nhos ta fika sen disidi entri dôs opinion diferenti? Si Jeová é kel Deus verdaderu, nhos sigi-l! Má si é Baal, nhos sigi-l!’ (1 Reis 18:21) Mésmu kuza ta kontise oji. Nu ten ki ten sertéza ma Jeová é kel Deus verdaderu, ma Bíblia é se Palavra i ma Tistimunhas di Jeová é se povu. (1 Tes. 5:21) Nton faze piskiza. Si nu faze kel-li, kes dúvida ta sai di nos korason i nos fé ta fika más fórti. Si nu meste ajuda pa tra nos dúvida, nu pode pidi ajuda di ansions. Nu meste aji faxi pa kontinua ku nos alegria na sirbi Jeová!

17. Kuzê ki ta kontise si nu perde koraji?

17 Prubléma: Fika dizanimadu. ‘Si bu fika dizanimadu na dia di frónta, bu forsa ta fika poku.’ (Pro. 24:10) Kel palavra ebraiku ki traduzidu pa ‘fika dizanimadu’ pode siginifika ‘perde koraji’. Si bu perde koraji é faxi bu perde alegria.

18. Kuzê ki siginifika aguenta firmi?

18 Soluson: Pidi Jeová pa da-u koraji pa bu aguenta firmi. Nu meste ten koraji pa nu aguenta firmi óras ki nu sta pasa pa prubléma. (Tia. 5:11) Kel palavra ki Tiagu uza pa ‘aguenta firmi’, ta da ideia di un algen ki ta fika firmi i el ka ta sai di se lugar. Nu pode pensa na un trópa ki ka ta fuji óras ki se inimigus ta ataka-l, má el ta fika firmi na se puzison.

19. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di apóstlu Polu?

19 Apóstlu Polu da un bon izénplu di koraji i di aguenta firmi. Alvês el ta xintiba fraku. Má el konsigi aguenta firmi pamodi el ta kunfiaba ma Jeová ta daba el koraji i forsa ki el mesteba. (2 Cor. 12:8-10; Fil. 4:13) Nu pode ten kel mésmu forsa i koraji ki Polu, si nu rekonhese ma nu meste di ajuda di Jeová. — Tia. 4:10.

BIRA BU AMIZADI KU DEUS MÁS FÓRTI PA BU KA PERDE BU ALEGRIA

20-21. Di kuzê ki nu pode ten sertéza?

20 Óras ki nu sta pasa pa prublémas, nu pode ten sertéza di kel-li: Jeová ka sta ta kastiga-nu. Tiagu ta da-nu kel sertéza li. El fla: ‘Óras ki algen sta ta pasa pa provason, el ka debe fla: ‘É Deus ki sta pô-m na próva.’ Pamodi pa kuzas mariadu, Deus ka ta provadu, nen el ka ta poi ningen na próva.’ (Tia. 1:13) Si nu ten sertéza di kel-li, nos amizadi ku nos Pai ki ta ama-nu txeu ta bira más fórti. — Tia. 4:8.

21 Jeová ‘ka muda.’ (Tia. 1:17) El djuda kes kriston na ténpu di apóstlus lida ku prublémas i el ta faze mésmu kuza pa nos oji. Faze orason di korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-u ten sabedoria, fé i koraji. El ta responde bus orason. Si bu faze kel-li, bu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda-u ka perde alegria óras ki bu ta pasa pa prublémas!

KÁNTIKU 128 Aguenta firmi ti fin

^ par. 5 Livru di Tiago ta da-nu bons konsedju sobri modi ki nu ta lida ku prublémas. Na kel studu li, nu sta ben odja algun di kes konsedju. Es pode djuda-nu aguenta firmi óras ki nu ta pasa pa prublémas sen perde alegria di sirbi Jeová.

^ par. 59 SPLIKASON DI FOTUS: Un irmon ba prendedu na se kaza. Se mudjer ku se fidju-fémia sta ta odja pulísias ta leba-l. Timenti se maridu sta prézu, alguns irmon di kongregason sta djunta ku kel mai ku kel fidju-fémia pa es adora Jeová djuntu. Kel mai ku kel fidju-fémia, ka sta dexa di faze orason pa Jeová ta pidi forsa pa aguenta ses prubléma. Jeová sta da-s pas i koraji. Pur isu, ses fé ta fika más fórti i es ta konsigi aguenta firmi ku alegria.