Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu ta konsigi odja diferénsa na povu di Jeová?

Bu ta konsigi odja diferénsa na povu di Jeová?

‘Nhos ta ben odja diferénsa entri un algen justu i un algen mau.’ — MALAQUIAS 3:18.

KÁNTIKUS: 127, 101

1, 2. Ki prubléma povu di Jeová ta pasa pa el? (Odja fotu na komésu di studu.)

TXEU algen ki ta trabadja na ospital, ta sta na meiu di pesoas ki tene duénsas ki ta pega faxi. Es krê djuda kes algen. Má tanbê es meste proteje pa es ka panha kes duénsa. Di mésmu manera, oji povu di Deus ta lida ku un prubléma gravi: vive i trabadja na meiu di pesoas ki ta faze kuzas ki Jeová ka gosta.

2 Na es ténpu di fin, mundu sta di kabésa pa baxu. Pesoas ka krê sabe kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu ô mariadu. Na kel sugundu karta ki apóstlu Polu skrebe pa Timótiu, el pâpia di konportamentu mariadu ki kes algen ki ka ta sirbi Jeová ta ben mostraba. Kes konportamentu ta ben fikaba kada bês más pior. (Lé 2 Timóteo 3:1-5, 13.) Talvês na komésu nu pode fika spantadu ku alguns kuza mariadu ki nu ta odja ta kontise na mundu. Má ku ténpu, si nu ka toma kuidadu, atitudi di kes algen i ses konportamentu pode muda nos manera di pensa. (Prov. 13:20) Pur isu, na kel studu li, nu ta ben odja ma konportamentu di pesoas na ténpu di fin é txeu diferenti di povu di Jeová. Tanbê nu ta ben odja modi ki nu pode djuda otus algen konxe Jeová má sen dexa straga nos bon kualidadi.

3. Ken ki ta ben tinha kes tipu di atitudi mariadu ki sta na 2 Timóteo 3:2-5?

3 Apóstlu Polu skrebe ma na ‘ténpu di fin kuzas ta fikaba konplikadu, difísil di aguenta.’ Dipôs el faze un lista ku 19 tipu di atitudi mariadu ki pesoas ta tinha na ténpu di fin. Kel lista é sima kel ki nu ta atxa na Romanos 1:29-31. Má kel lista na 2 Timóteo ten alguns palavra ki ka ta parse na ninhun otu párti di Skritura gregu. Na komésu di kel lista, Polu fla: ‘Pamodi ómis ta ben ser. . .’ Kel palavra ‘ómis’ krê fla pesoas, pamodi ómis ku mudjeris ten kes tipu di atitudi mariadu ki sta na kel lista. Má Polu ka fla ma tudu algen ta tinha kes tipu di atitudi li. Povu di Jeová ta sérba diferenti! — Malaquias 3:18.

POVU DI JEOVÁ É UMILDI

4. Modi ki un algen xeiu di orgulhu ta xinti?

4 Dipôs ki Polu fla ma pesoas ta ben amaba sô ses kabésa i dinheru, tanbê el skrebe ma txeu ta sérba konvensidu i xeiu di orgulhu. Kes tipu di algen li ta atxa ma es é midjór ki tudu algen. Alguns ta xinti si pamodi ses aparénsia, ses bon trabadju, kuzas ki es sabe faze ô pamodi ses dinheru. Kes algen li gosta pa otus dimira-s i adora-s. Repara kuzê ki un livru ki ta pâpia sobri Bíblia, fla sobri un algen xeiu di orgulhu: “Na se korason ten un altar pikinoti ki el ta nbaxa pa adora se kabésa.” Orgulhu é un kuza tantu feiu ki mésmu kes algen orgulhozu ka gosta di odja otus algen ta mostra orgulhu.

5. Da izénplu di sérvus fiel di Jeová ki bira orgulhozu.

5 Bíblia ta fla ma Jeová ka gosta di orgulhu. El ta ôdia kes algen ki ten ‘odju orgulhozu’. (Prov. 6:16, 17) Orgulhu ka ta dexa algen konxe Deus. (Sal. 10:4) El é un manera di ser di Diabu. (1 Tim. 3:6) É tristi odja ma alguns sérvu lial di Jeová panha duénsa di orgulhu. Pur izénplu, Uzias ki éra rei di Judá foi fiel duránti txeu ténpu. Má Bíblia ta fla: ‘Lógu ki el bira fórti, orgulhu entra na se korason pa se própi distruison i el aji di manera infiel kóntra Jeová, se Deus, kantu el entra na ténplu di Jeová pa el kema insénsu na altar di insénsu.’ Otu rei ki bira orgulhozu foi Ezekias. Má dipôs el torna bira umildi. — 2 Crón. 26:16; 32:25, 26.

6. (a) Kuzê ki podia poba Davidi orgulhozu? (b) Kuzê ki djuda Davidi kontinua umildi?

6 Alguns algen ta bira orgulhozu pamodi es é bunitu, es é fórti ô pamodi es ten autoridadi. Otus ta bira orgulhozu pamodi es é bon na kanta, bon na toka ô pamodi es é txeu konxedu. Rei Davidi ka tinha sô un di kes kuza li, el tinha tudu es! Má el kontinua umildi tudu ténpu di se vida. Dipôs ki Davidi ganha Gulias, Rei Saul da-l se fidju-fémia pa el kaza ku el. Davidi fla: ‘Ami é kenha i kenha ki é nhas família i família di nha pai na Israel, pa N bira jénru di rei?’ (1 Sam. 18:18) Kuzê ki djuda Davidi kontinua umildi? Davidi tinha txeu priviléjiu i kapasidadi pamodi Jeová ‘nbaxa’ i djobe pa el. (Sal. 113:5-8) Davidi sabeba ma tudu kel ki el tinha é Jeová ki daba el. — Konpara ku 1 Coríntios 4:7.

7. Kuzê ki ta djuda-nu ser umildi?

7 Povu di Jeová ta faze tudu sforsu pa ser umildi sima Davidi. Kuzê ki ta djuda-nu ser umildi? Un di kes kuza é izénplu di Jeová. Nu ta fika dimiradu di sabe ma kel algen más inportanti na Séu ku na Téra é umildi. (Sal. 18:35) Tanbê nu ta sigi konsedju di Bíblia. El ta fla: ‘Nhos bisti di konpaxon, bondadi, umildadi, brandura i paxénxa.’ (Col. 3:12) Otu kualidadi ki ta djuda-nu é amor, pamodi el ‘ka ta gaba i el é ka orgulhozu’. (1 Cor. 13:4) Óras ki nos é umildi, nu ta djuda otus algen bira amigu di Jeová. Sima un mudjer pode ganha se maridu através di se bon konportamentu, tanbê txeu algen pode prende sobri Jeová óras ki es ta odja ma nos é umildi. — 1 Ped. 3:1.

POVU DI JEOVÁ TA TRATA OTUS KU AMOR

8. (a) Kuzê ki alguns algen ta atxa di fidjus ki ka ta obi ku pai ku mai? (b) Kuzê ki Bíblia ta fla ma fidjus debe faze?

8 Polu tanbê fla modi ki pesoas ta ben trataba kunpanheru. El fla ma na ténpu di fin fidjus ka ta obiba ku ses pai i nen ku ses mai. Kel-li ta prujudika família ki é un párti más inportanti di sosiadadi. Kel tipu di konportamentu li é normal oji. Tanbê ten livrus, filmis i prugramas di tilivizon ki ta insentiva fidjus pa ka obi ku ses pai ô ku ses mai. Na ténpu antigu, tudu algen tinha ki ruspetaba se pai ku se mai. Pur izénplu, na Grésia antigu, si un ómi sotaba se pai ô se mai, el ta perdeba tudu se direitus. Na Roma, ken ki sotaba se pai, éra sima ki el mataba un algen. Skrituras ebraiku ku Skrituras gregu ta fla ma fidjus debe ruspeta ses pai ku ses mai. — Êxo. 20:12; Efé. 6:1-3.

9. Kuzê ki ta djuda jóvens kontinua ta obi ku ses pai ku ses mai?

9 Kuzê ki ta djuda jóvens kontinua ta obi ku ses pai ku ses mai? Es pode pensa na tudu kuza dretu ki ses pai ku ses mai dja faze pa es. Tanbê es meste ntende ma nos Pai Jeová, ta spéra ma es ta obi ku ses pai ku ses mai. Óras ki un fidju ta pâpia ben di se pai ku se mai, el ta djuda se amigu faze mésmu kuza. Má, si pai ku mai ka ten amor pa família i es ka mostra amor pa ses fidju, ta fika difísil pa fidju obi ku es. Pur isu, otu kuza ki ta djuda un fidju ser obidienti, é óras ki el sabe ma se pai ku se mai ta ama-l di verdadi. Odja kuzê ki Austin fla: “Óras ki N mandadu faze algun kuza na kaza, N ka ta krê fazeba. Má un kuza ki ta djudaba mi ser obidienti, éra óras ki N ta pensaba na nha pai ku nha mai. Es ka éra izijenti dimás, má es ta splikaba mi pamodi ki es poi alguns régra i sénpri es ta obiba mi i es ta papiaba ku mi. N odja ma es ta amaba mi, pur isu N krê dexaba es kontenti.”

10, 11. (a) Ki otus tipu di atitudi mariadu pesoas ta tinha na ténpu di fin? (b) Pa kenha más ki kristons verdaderu ta mostra amor?

10 Polu tanbê pâpia di otus tipu di atitudi mariadu ki pesoas ta tinha na ténpu di fin. Dipôs ki el fla ma fidjus ka ta obiba ku pai ku mai, el fla ma pesoas ta sérba ingratu, ka ta daba valor pa kuzas ki otus ta fazeba pa es. Tanbê pesoas ta sérba disleal i es ka ta kreba faze pas ku kunpanheru. Es ta kontaba mintira sobri Deus i es ta sérba traidor. Kel-li krê fla ma es ta ben papiaba mal di otus algen i ti kóntra Deus. Es ta sérba kaluniador ki siginifika ma es ta kontaba mintira pa suja nómi di otus algen. *

11 Má sérvus di Jeová é diferenti di kes algen li. Es ta mostra amor di verdadi pa kunpanheru. Jizus fla ma kel sugundu mandamentu más inportanti na Lei di Muizes é kel-li: ama otus algen. Kel amor li ta txomadu di amor a·ga’pe. (Mat. 22:38, 39) Tanbê Jizus fla ma kristons verdaderu ta konxedu pamodi amor ki es ten pa kunpanheru. (Lé João 13:34, 35.) Es ta mostraba kel amor li ka sô entri es, má ti pa ses inimigu. — Mat. 5:43, 44.

12. Modi ki Jizus mostra ma el tinha amor pa pesoas?

12 Jizus mostra ma el ta amaba pesoas di verdadi. El ta baba di un sidadi pa kel otu ta pâpia sobri Reinu di Deus. Tanbê el kura ségus, mankus, surdus, kes algen ki tinha lépra i el resusita mortus. (Luc. 7:22) Txeu algen ka gostaba di Jizus. Má simé el da se vida pa salva tudu algen. Jizus imita se Pai di manera perfetu na mostra amor ki el ten pa nos. Sérvus di Jeová na mundu interu ta sforsa pa mostra es tipu di amor.

13. Da un izénplu ki ta prova ma óras ki nu ta mostra amor, kel-la pode djuda un algen prende sobri Jeová.

13 Óras ki nu ta trata otus ku amor, es ta xinti más vontadi di prende sobri Jeová. Pur izénplu, un ómi na Tailándia ki sisti un kongrésu, fika dimiradu ku amor di irmons. Pur isu, kantu el txiga kaza, el pidi studa Bíblia dôs bês pa simana. El pâpia ku tudu se famílias sobri kuzê ki el prende i 6 mês dipôs el faze se primeru leitura di Bíblia na Salon di Reinu. Pa nu sabe si nu sta trata otus ku amor, nu pode pergunta nos kabésa: ‘N sta sénpri prontu pa N djuda nha família, irmons na kongregason i na pregason? N ta sforsa pa N odja pesoas sima Jeová ta odja-s?’

MUDANSA NA MANERA DI SER

14, 15. (a) Ki tipu di atitudi mariadu txeu algen ta mostra? (b) Kuzê ki ta djuda txeu algen muda ses manera di ser?

14 Na es ténpu di fin, pesoas ta tinha otus kualidadi mariadu. Pur isu povu di Jeová meste sforsa más inda pa fika lonji di kes tipu de pesoas li. Pur izénplu, pesoas ka ta tinha amor pa kuzas dretu, sima otus traduson ta fla, es ta sérba ‘inimigu di kuzas dretu’. Tanbê es ta sérba runhu i diskontroladu. Alguns ta sérba temozu ki ta siginifika aji sen pensa na kuzê ki pode kontise.

15 Txeu di kes ki ta konportaba sima un animal runhu, es muda pa midjór. Izaías dja flaba ma kel-li ta kontiseba. (Lé Isaías 11:6, 7.) El fla ma animal brabu sima lobu ku lion ta ben viveba na pas djuntu ku animal mansu sima karneru ku bixéru. Pamodi ki ta kontiseba kel mundansa li? Kel-li ta ben kontiseba ‘pamodi Téra ta ben fikaba xeiu di konhisimentu di Jeová’. (Isa. 11:9) Nu sabe ma animal ka pode prende sobri Jeová. Nton, kel profesia li siginifika ma pesoas ta ben fazeba mudansas na ses manera di ser ô konportamentu.

Bíblia ta muda vida di kes algen ki ta sigi se konsedju! (Odja parágrafu 16.)

16. Modi ki studu di Bíblia ta djuda pesoas muda ses manera di ser?

16 Txeu algen ki ta konportaba sima lobu, prende vive na pas ku otus algen. Nu ta atxa alguns di kes stória na párti “A Bíblia Muda a Vida das Pessoasna jw.org. Kes algen ki konxe Jeová i disidi faze se vontadi, ka ta ser sima kes algen ki ta finji ma es ta adora Deus má es ka ta vive sima Deus ta fla, pamodi es ta faze un monti kuza mariadu. Kes algen ki krê sirbi Jeová es é diferenti. Es ‘muda ses manera di ser pa un novu, ki kriadu sima Deus ta krê, ku justisa di verdadi i lialdadi.’ (Efé. 4:23, 24) Sima es ta ba ta studa Bíblia es ta prende sobri Jeová, es ta odja ma é inportanti faze kel ki Jeová ta fla. Es ta xinti vontadi di muda ses krénsa, ses manera di pensa i di aji. É ka faxi faze kes mudansa li, má spritu santu ta djuda kes algen ki krê di korason agrada Jeová.

FIKA LONJI DI KES TIPU DI ALGEN LI

17. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka dexa kes algen ki ka ta sirbi Jeová straga nos bon kualidadi?

17 Diferénsa entri kes algen ki ta sirbi Deus i kes algen ki ka ta sirbi-l, sta ta fika kada bês más klaru. Nos ki ta sirbi Jeová nu meste ten sabedoria i toma kuidadu ku atitudi mariadu di kel mundu li. Nu debe sigi konsedju di Bíblia i fika lonji di kes algen ki ten kes atitudi ki sta na 2 Timóteo 3:2-5. É klaru ki nu ka ta pode fika lonji di tudu kes algen li. Nu ta meste pâpia ku es na trabadju, na skóla i talvês na kaza. Má, nu pode ka dexa-s muda nos manera di pensa i di aji. Modi? Óras ki nu ta ten un amizadi fórti ku Jeová. Dôs kuza ta djuda-nu faze kel-li: studa Bíblia i sta djuntu ku kes algen ki sta disididu na kontinua ta sirbi Jeová.

18. Kuzê ki pode kontise, si nu konporta di manera ki ta agrada Deus?

18 Tanbê nu debe sforsa pa nu djuda otus algen prende sobri Jeová. Pur isu, djobe oportunidadi di da tistimunhu pa kes algen ki bu ta odja tudu dia. Pidi Jeová pa djuda-u fla kuza sértu na óra sértu. Tanbê, dexa tudu algen sabe ma bo é Tistimunha di Jeová. Asi kuzas ki bu ta faze ta da glória pa Jeová, envês di bu kabésa. É Jeová ki ‘ta trena-nu pa nu nega kuzas mariadu i dizejus di mundu i pa nu vive ku bon juís, justisa i di manera ki ta mostra ma nu ta adora Deus na meiu di es mundu.’ (Tito 2:11-14) Si nu konporta di manera ki ta agrada Jeová, pesoas ta odja i alguns pode fla: ‘Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.’ — Zac. 8:23.

^ par. 10 Na língua gregu palavra ‘kaluniador’ i ‘akuzador’ ta traduzidu pa di·aʹbo·los. É kel palavra li ki Bíblia ta uza óras ki el ta pâpia di Satanás, ki é inimigu di Deus.