Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 2

Bu pode ser ‘un fonti di grandi konsolu’

Bu pode ser ‘un fonti di grandi konsolu’

‘Es ki sta ta kolabora ku mi pa Reinu di Deus, i es bira un fonti di grandi konsolu pa mi.’ — COLOSSENSES 4:11.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki situasons difísil txeu sérvu di Jeová sta pasa pa el?

NA MUNDU interu, txeu sérvu di Jeová sta pasa pa situasons ki ta pô-s ta xinti preokupadu i ku dór. Dja bu repara kel-li na bu kongregason? Alguns sérvu di Jeová sta ta lida ku un duénsa gravi ô ku mórti di un algen ki es ta ama. Otus sta ta sufri txeu pamodi un algen di ses família ô un grandi amigu bandona Jeová. Inda ten otus ki sta sufri pamodi dizastris ki ta kontise na naturéza. Tudu kes irmon li meste konsolu. Modi ki nu pode djuda-s?

2. Pamodi ki apóstlu Polu alvês ta mesteba konsolu?

2 Apóstlu Polu pasa pa situasons difísil ki poi se vida na prigu un tras di kel otu. (2 Cor. 11:23-28) Tanbê el tevi ki aguenta ‘un spinhu na karni’, talvês algun tipu di prubléma di saúdi. (2 Cor. 12:7) I el lida ku diziluzon kantu Demas, ki éra un irmon ki es ta trabadjaba djuntu, bandona-l ‘pamodi [Demas] ta amaba es mundu’. (2 Tim. 4:10) Polu éra un kriston skodjedu ku spritu santu ki tinha txeu koraji, i ki uza se vida pa djuda otus. Má simé, alvês el ta xintiba dizanimadu. — Rom. 9:1, 2.

3. Kenha ki konsola i apoia Polu?

3 Polu resebe konsolu i apoiu ki el staba ta meste. Modi? Jeová uza Se spritu santu pa da-l forsa. (2 Cor. 4:7; Fil. 4:13) Tanbê Jeová uza otus kriston pa konsola-l. É pur isu ki Polu fla ma alguns di kes irmon bira ‘un fonti di grandi konsolu’. (Col. 4:11) I el fla nómi di alguns di kes irmon sima Aristarku, Tíkiku i Markus. Es da Polu forsa i es djuda-l aguenta firmi. Ki kualidadis djuda kes três irmon ser algen ki sabe konsola otus? Modi ki nu pode imita ses bon izénplu óras ki nu ta tenta konsola i nkoraja kunpanheru?

SER LIAL SIMA ARISTARKU

Nu pode ser un amigu lial sima Aristarku, óras ki nu ta fika na ladu di nos irmons na ‘ténpu di frónta’ (Odja parágrafus 4 i 5.) *

4. Modi ki Aristarku mostra ma el éra un amigu lial di Polu?

4 Aristarku ki éra un kriston di Tesalónika ki staba na Masedónia, mostra ma el éra un amigu lial di Polu. Primeru bês ki Bíblia ta pâpia di Aristarku, é kantu Polu vizita Éfezu na se tirseru viaji misionáriu. Timenti el staba ta kunpanha Polu, un grupu violéntu pega Aristarku. (Atos 19:29 ) Kantu es larga-l, el ka djobe sô pa se kabésa, má el mostra ma el éra lial i el fika ku Polu. Alguns mês dipôs, na Grésia, Aristarku inda staba na ladu di Polu, mésmu kantu inimigus kontinua ta tenta mata Polu. (Atos 20:2-4 ) Pa vólta di anu 58 D.J., kantu Polu mandadu prézu pa Roma, Aristarku kunpanha-l na un viaji ki ta duraba txeu ténpu. Tanbê, es aguenta djuntu kantu barku inkadja na kaminhu. (Atos 27:1, 2, 41 ) Ta parse ma kantu es txiga Roma, el pasa algun ténpu na prizon djuntu ku Polu. (Col. 4:10) Nu ka ta fika dimiradu di sabe ma Polu xinti nkorajadu i konsoladu ku un amigu lial sima kel-li!

5. Di akordu ku Provérbios 17:17, modi ki nu pode ser un amigu lial?

5 Sima Aristarku, nu pode ser un amigu lial pa nos irmons i irmans óras ki nu ta fika djuntu ku es, ka sô na ténpu sábi má tanbê na ‘ténpu di frónta’. (Lé Provérbios 17:17.) Mésmu dipôs ki un prubléma kaba, talvês nos irmons ta kontinua ta meste konsolu. Odja un izénplu. Pai di un irman ki txoma Franses, * móre di kánser i três mês dipôs se mai tanbê móre di kel mésmu duénsa. Kel irman fla: “N ta atxa ma prublémas difísil ta pô-nu ta sufri duránti txeu ténpu. N ta agradise kes amigu lial ki ta lenbra ma ti inda N sta ta sufri, sikrê dja pasa txeu ténpu ki nha pai ku nha mai móre.”

6. Si nos é lial, kuzê ki nu ta faze?

6 Amigus lial ta faze sakrifisius pa djuda ses irmons i irmans. Pur izénplu, un irmon ki txoma Pedru, atxadu ku un duénsa gravi ki ta ba ta pioraba faxi i ta mataba el. Se mudjer, ki txoma Katarina, fla: “Un kazal di nos kongregason leba-nu pa un ospital undi ki nu diskubri kel duénsa di Pedru. Nton, désdi kel dia, es disidi ma es ka ta dexa-nu lida ku kel situason nos sô, i es fika di nos ladu sénpri ki nu mesteba es.” Di sertéza, nu ta xinti konsoladu di ten amigus di verdadi, ki ta djuda-nu óras ki nu sta pasa pa prublémas!

SER DI KUNFIANSA SIMA TÍKIKU

Nu pode ser un amigu di kunfiansa sima Tíkiku, óras ki otus sta ta pasa pa prublémas (Odja parágrafus 7 ti 9.) *

7-8. Di akordu ku Colossenses 4:7-9, modi ki Tíkiku mostra ma el éra di kunfiansa?

7 Tíkiku éra un kriston di Ázia, ki éra un pruvínsia di Roma. Tanbê el éra un amigu lial di apóstlu Polu. (Atos 20:4 ) Pa vólta di anu 55 D.J., Polu fla irmons pa es djunta dinheru pa djudaba kristons na Judea. Ta parse ma el dexa Tíkiku pa kuida di kel diziginason inportanti. (2 Cor. 8:18-20) Un ténpu dipôs kantu Polu staba prézu na Roma pa primeru bês, Tíkiku bira se mensajeru. El ta lebaba kartas di Polu i mensaji di nkorajamentu pa kes kongregason na Ázia. — Col. 4:7-9.

8 Tíkiku kontinua ta ser un amigu di kunfiansa di Polu. (Tito 3:12 ) Nen tudu kristons na kel ténpu ka éra di kunfiansa sima Tíkiku. Pa vólta di anu 65 D.J., kantu apóstlu Polu podu prézu pa sugundu bês, el skrebe un karta ki ta fla ma txeu kriston di pruvínsia di Ázia para di sta djuntu ku el, talvês pamodi medu di kes inimigu. (2 Tim. 1:15) Má, Polu podia kunfiaba na Tíkiku i el da-l un novu diziginason. (2 Tim. 4:12) Di sertéza, Polu ta daba txeu valor pa un bon amigu sima Tíkiku.

9. Modi ki nu pode imita Tíkiku?

9 Nu pode imita Tíkiku óras ki nu ta ser un amigu di kunfiansa. Pur izénplu, nu ka debe sô promete ma nu ta djuda nos irmons i irmans ki sta pasa nisisidadi, má tanbê nu meste faze kuzas pa djuda-s. (Mat. 5:37; Luc. 16:10) Óras ki kes algen ki meste nos ajuda sabe ma es pode konta ku nos, es ta xinti konsoladu di verdadi. Un irman splika pamodi. El fla: “Bu ka meste fika preokupadu ta pergunta si kel algen ki promete ma el ta djuda-u, ta ben faze sima el promete.”

10. Sima sta na Provérbios 18:24, kenha ki pode konsola kes ki sta ta pasa pa prublémas ô diziluzon?

10 Kes ki sta ta lida ku prublémas ô diziluzon, txeu bês ta xinti konsoladu óras ki es ta dizabafa ku un amigu di kunfiansa. (Lé Provérbios 18:24.) Un irmon ki txoma Bijai, fika diziludidu kantu se fidju dizasosiadu. El fla: “N mesteba un algen di kunfiansa pa N kontaba el modi ki N staba ta xinti.” Un otu irmon ki txoma Carlos, perde un priviléjiu na kongregason ki el gostaba txeu, pamodi un kuza mariadu ki el faze. El fla: “N mesteba un amigu ki N podia flaba el tudu kuza ki N staba ta xinti, sen medu di ser julgadu.” Ansions foi kel amigu ki Carlos staba ta meste. Es djuda-l vense kel prubléma. Tanbê, el xinti konsoladu di sabe ma ansions ka ta kontaba ningen kes kuza ki el flaba es.

11. Modi ki nu pode ser un amigu di kunfiansa?

11 Pa nu ser un amigu di kunfiansa, nu meste ten paxénxa. Kantu maridu di Zana larga-l, el atxa konsolu kantu el konta se amigus di kunfiansa modi ki el staba ta xinti. El fla: “Es obi-m ku paxénxa, sikrê N staba ta ripiti kes mésmu kuza txeu bês.” Abo tanbê bu pode ser un bon amigu óras ki bu ta obi otus ku paxénxa.

SIRBI OTUS SIMA MARKUS

Bondadi di Markus djuda Polu aguenta firmi. Nos tanbê nu pode djuda nos irmons óras ki kontise algun disgrasa. (Odja parágrafus 12 ti 14.) *

12. Ken ki éra Markus, i modi ki el mostra ma el krê sirbiba otus?

12 Markus éra un kriston judeu di Jiruzalen. Se primu Barnabé éra un misionáriu ki txeu algen konxeba. (Col. 4:10) Ta parse ma família di Markus tinha dinheru, má el ka poi kuzas material na primeru lugar na se vida. Duránti se vida, Markus mostra ma el ta staba kontenti di sirbi otus. Pur izénplu, txeu bês el trabadja djuntu ku apóstlu Polu i apóstlu Pedru. El djuda-s kuida di ses responsabilidadi i talvês el djuda-s kuida di ses nisisidadi. (Atos 13:2-5; 1 Ped. 5:13) Polu fla ma Markus éra un di kes ki ‘kolabora ku el pa Reinu di Deus’ i ‘un ajuda ki da-l txeu forsa’. — Col. 4:10, 11, nóta di rodapé.

13. Modi ki 2 Timóteo 4:11 ta mostra ma Polu ta daba txeu valor pa trabadju fiel di Markus?

13 Markus bira un di kes grandi amigu di Polu. Pur izénplu, pa vólta di anu 65 D.J., kantu Polu staba prézu pa últimu bês na Roma, el skrebe se sugundu karta pa Timótiu. Na kel karta, Polu pidi Timótiu pa el bai Roma i pa el leba Markus djuntu ku el. (2 Tim. 4:11) Di sertéza, Polu ta daba txeu valor pa tudu trabadju fiel ki Markus dja fazeba. Pur isu, el fla Markus pa bai atxa-l na kel momentu txeu inportanti. Markus djuda Polu di txeu manera, talvês el da-l kumida ô rolu ku tinta. Apoiu i nkorajamentu ki Markus da Polu, djuda-l aguenta firmi na kes últimu dia di se vida antis di el matadu.

14-15. Kuzê ki Mateus 7:12 ta inxina-nu sobri djuda otus na kuzas ki es meste?

14 Mateus 7:12. Óras ki nu ta pasa pa situason difísil, nu ta fika kontenti di ten irmons ki ta djuda-nu na kuzas ki nu meste! Un irmon ki txoma Ryan perde se pai dirapenti na un asidenti. El fla: “Óras ki nu sta ta sufri, txeu kuza ki nu ten kustumu di faze tudu dia, ta parse ma nu ka ta konsigi faze-s más.” Tanbê el fla: “Nu ta fika konsoladu óras ki algen ta faze kuzas pa djuda-nu, sikrê kes kuza é pikinoti.”

15 Si nu sta sénpri sienti i atentu, é más faxi nu djuda otus na kuzas ki es meste. Pur izénplu, un irman disidi djuda Pedru ku Katarina, ki dja nu papiaba di es antis, pa bai faze tudu ses konsulta. Nen Pedru nen Katarina ka podia konduziba más. Pur isu, kel irman faze un prugrama pa alguns irmon di kongregason da-s buleia. Kel prugrama djuda-s? Katarina fla: “Nu xinti sima ki nu tradu un pézu riba kósta.” Lenbra sénpri ma bu pode konsola otus txeu, sikrê óras ki bu ta faze kuzas pikinoti pa djuda-s.

16. Ki lison inportanti sobri konsola otus, nu ta prende ku izénplu di Markus?

16 Di sertéza Markus, ki ta trabadjaba ku apóstlu Polu, ta staba txeu okupadu. El tinha diziginasons inportanti pa faze na trabadju di Jeová, i tanbê el skrebe Ivanjélhu ki ten se nómi. Má simé, Markus tra ténpu pa konsola Polu, i Polu xinti avontádi pa pidi Markus ajuda. Odja izénplu di un irman ki txoma Ânjila. Kantu un algen di se família matadu, el fika gratu di ten amigus ki konsola-l sima Markus. El fla: “Óras ki amigus krê djuda di verdadi é fásil pâpia ku es. Ta parse ma es krê djuda i es ka ten medu di faze-l.” Nu pode pergunta nos kabésa: ‘Ami é konxedu pa algen ki ta djuda i konsola irmons?’

STA DISIDIDU NA KONSOLA OTUS

17. Modi ki pensa na kuzê ki 2 Coríntios 1:3, 4 ta fla, pode djuda-nu konsola otus?

17 É fásil nu atxa un irmon ô un irman ki meste konsolu. Nu pode ti uza kel konsolu ki nu dadu antis pa konsola otus. Un irman ki txoma Nina, sufri txeu kantu se avó móre. El fla: “Jeová pode uza-nu pa konsola otus, má é si nu dexa-l uza-nu.” (Lé 2 Coríntios 1:3, 4.) Franses ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Kuzê ki sta na 2 Coríntios 1:4 é verdadi. Nu pode uza kes konsolu ki nu dadu pa nu konsola otus.”

18. (a) Pamodi ki alguns talvês ta xinti medu di konsola otus? (b) Modi ki nu pode konsigi konsola otus? Da un izénplu.

18 Nu debe djobe manera di djuda otus, sikrê nu xinti medu. Pur izénplu, óras ki un irmon meste konsolu, talvês nu pode fika ku medu di ka sabe kuzê ki nu ta fla ô faze. Un ansion ki txoma Polu ta lenbra di sforsu ki alguns algen faze pa tenta konsola-l dipôs ki se pai móre. El fla: “N pode fla ma ka foi fásil pa es ben pâpia ku mi. Es ka sabeba kuzê ki es ta flaba mi. Má, N ta agradise pa sforsu ki es faze pa konsola-m i apoia-m.” Tanbê un irmon ki txoma Tajon, pasa pa un situason sima kel-li dipôs ki kontise un tremor di téra. El fla: “Pa fla verdadi, N ka ta lenbra di tudu mensaji ki pesoas manda-m na kes dia dipôs di tremor di téra. Má, N ta lenbra ma es preokupa txeu ku mi i es tenta sabe si N staba dretu.” Nos tanbê, nu pode konsigi konsola otus, si nu mostra ma nu ta preokupa ku es.

19. Pamodi ki bu sta disididu na ser ‘un fonti di grandi konsolu’?

19 Sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin di es sistéma, situasons di mundu ta ba ta piora i vida ta fika kada bês más konplikadu. (2 Tim. 3:13) I tanbê nu ten ki lida ku sufrimentu ki nu ta traze pa nos kabésa, pamodi nos é inperfetu i nu ta faze kuzas mariadu. Un di kes kuza ki djuda apóstlu Polu konsigi mante fiel ti fin di se vida, é konsolu ki el resebe di se irmons na fé. Pur isu, nos tudu nu debe sta disididu na ser lial sima Aristarku, di kunfiansa sima Tíkiku i prontu pa sirbi otus di korason sima Markus. Si nu faze si, nu pode djuda nos irmons ku irmans mante firmi na fé. — 1 Tes. 3:2, 3.

^ par. 5 Apóstlu Polu pasa pa txeu difikuldadi na se vida. Má na kes momentu más difísil, alguns irmon da-l txeu konsolu. Nu sta ben odja três kualidadi ki djuda kes irmon ser di grandi konsolu pa otus. Tanbê nu sta ben odja modi ki nu pode imita ses izénplu óras ki nu ta konsola otus.

^ par. 5 Mudadu alguns nómi na es artigu.

KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti

^ par. 56 SPLIKASON DI DIZENHU: Aristarku ku Polu ta aguenta djuntu kantu barku inkadja.

^ par. 58 SPLIKASON DI DIZENHU: Tíkiku dadu responsabilidadi di leba kartas di Polu pa kongregasons.

^ par. 60 SPLIKASON DI DIZENHU: Markus faze txeu kuza pa djuda Polu.