Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 5

Nu ta bai ku nhos

Nu ta bai ku nhos

‘Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.’ — ZACARIAS 8:23.

KÁNTIKU 26 É pa mi ki nhos faze-l

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

Kes ki ta faze párti di otus ovelha (‘dés ómi’) ta atxa ma é un priviléjiu adora Jeová djuntu ku kes kriston skodjedu ku spritu santu (‘un judeu’) (Odja parágrafus 1 i 2.)

1. Kuzê ki Jeová dja flaba ma ta ben kontiseba na nos ténpu?

JEOVÁ dja flaba kuzê ki ta ben kontiseba na nos ténpu: ‘Dés ómi di tudu língua di nasons ta ben pega, sin, es ta ben pega riju na ropa di un judeu i es ta fla: “Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.”’ (Zac. 8:23) Kel ‘judeu’ ta reprizenta kes kriston skodjedu ku spritu santu. Tanbê es ta txomadu di ‘Israel di Deus.’ (Gál. 6:16) Kes ‘dés ómi’ ta reprizenta kes ki ten speransa di ben vive pa tudu ténpu na Téra. Es sabe ma Jeová sta ta abênsua kes kriston skodjedu ku spritu santu i es ta xinti ma é un ónra adora Deus djuntu ku es.

2. Modi ki kes ‘dés ómi’ pode ‘bai ku’ kes kriston skodjedu ku spritu santu?

2 Nu ka ta pode sabe nómi di tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu ki sta na Téra oji. * Má, kes ki ten speransa di vive na Téra pode ‘bai ku’ kes kriston skodjedu. Modi? Bíblia ta fla ma kes ‘dés ómi’ ta ben ‘pegaba riju na ropa di un judeu i es ta fla: “Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.”’ Kel testu li sta pâpia di un judeu. Má, ta uzadu palavra ‘nhos’ dôs bês pa pâpia sobri kel ómi judeu. Kel-li ta mostra ma kel judeu é ka sô un algen, má el ta reprizenta tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu. Kes ki ten speransa di vive na Téra, ta sirbi Jeová djuntu ku kes kriston skodjedu. Má, es ka ta atxa ma kes kriston skodjedu ku spritu santu é ses xéfi, pamodi es sabe ma ses Líder é Jizus. — Mat. 23:10.

3. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

3 Dja ki inda kes kriston skodjedu ku spritu santu sta na meiu di povu di Deus oji, alguns talvês ta pergunta: (1) Kuzê ki kes kriston skodjedu ku spritu santu debe pensa di ses kabésa? (2) Modi ki nu debe trata kes ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason? (3) Nu debe fika preokupadu si kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason sta ta bira más txeu? Kel studu li sta ben responde kes pergunta li.

KUZÊ KI KRISTONS SKODJEDU KU SPRITU SANTU DEBE PENSA DI SES KABÉSA?

4. Ki avizu ki sta na 1 Coríntios 11:27-29, kristons skodjedu ku spritu santu debe pensa dretu na el i pamodi?

4 Kes kriston skodjedu ku spritu santu debe pensa dretu na kel avizu ki sta na 1 Coríntios 11:27-29. (Lé.) Modi ki un kriston skodjedu ku spritu santu pode kume pon i bebe vinhu na Komemorason ‘sen merese-l’? El pode faze kel-li, si el kume pon i bebe vinhu, má el ka sta ta vive di akordu ku leis di Jeová. (Heb. 6:4-6; 10:26-29) Kes kriston skodjedu sabe ma es debe kontinua fiel si es krê resebe kel ‘prémiu di xamada di Deus pa ba pa riba, através di Kristu Jizus.’ — Fil. 3:13-16.

5. Kuzê ki kristons skodjedu ku spritu santu debe pensa di ses kabésa?

5 Spritu santu di Jeová ta djuda se sérvus ser umildi, envês di ser orgulhozu. (Efé. 4:1-3; Col. 3:10, 12) Pur isu, kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta atxa ma es é más midjór di ki otus. Es sabe ma é ka sénpri ki Jeová ta da-s más spritu santu di ki kes otu algen ki ta sirbi-l. Es ka ta atxa ma es ta ntende Bíblia más di ki tudu algen. I nunka es ka ta flaba un otu algen pa kumesa ta kume pon i bebe vinhu na Komemorason, pamodi es ta atxa ma kel algen tanbê skodjedu ku spritu santu. Envês di kel-li, es é umildi i es sabe ma é sô Jeová ki ta konvida un algen pa bai vive na Séu.

6. Di akordu ku 1 Coríntios 4:7, 8, modi ki un kriston skodjedu ku spritu santu debe konporta?

6 Kes kriston skodjedu ku spritu santu ta atxa ma é un priviléjiu grandi ser konvidadu pa bai vive na Séu. Má, es ka ta spéra pa otus algen trata-s di un manera spesial. (Fil. 2:2, 3) Es sabe tanbê ma kantu Jeová skodje-s, el ka fla ningen. Pur isu, un kriston skodjedu ku spritu santu ka ta fika spantadu, si un algen ka kridita lógu ma Jeová skodje-l. Es sabe ma Bíblia ta fla-nu pa nu ka kridita faxi óras ki un algen ta fla ma Deus da-l un responsabilidadi spesial. (Apo. 2:2) Un kriston skodjedu ku spritu santu ka ta spéra pa el dadu txeu atenson. Pur isu, el ka ta fla un algen ki el konxe pa primeru bês, ma el é skodjedu ku spritu santu. Tanbê el ka ta fika ta ngaba pamodi el é un kriston skodjedu. — 1 Coríntios 4:7, 8.

7. Kuzê ki kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta faze i pamodi?

7 Kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta atxa ma es debe sta sô djuntu ku otus kriston skodjedu, sima si es ta faze párti di un timi. Es ka ta tenta djobe otus kriston skodjedu ku spritu santu, pa es pâpia sobri modi ki es skodjedu ô pa es kria un grupu pa studa Bíblia es ku es. (Gál. 1:15-17) Si es fazeba si, kongregason ta fikaba divididu, i es staba ta aji kóntra spritu santu ki ta djuda povu di Deus sta unidu i na pas. — Rom. 16:17, 18.

MODI KI NU DEBE TRATA KES KRISTON SKODJEDU KU SPRITU SANTU?

Nu ka debe trata kes kriston skodjedu ku spritu santu nen kes irmon ki ten txeu responsabilidadi, sima kes algen famozu (Odja parágrafu 8.) *

8. Pamodi ki bu meste toma kuidadu ku manera ki bu ta trata kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason? (Tanbê odja nóta.)

8 Modi ki nu debe trata kes irmon ku irmans skodjedu ku spritu santu? É ka dretu nu dimira un algen txeu dimás, sikrê el é irmon di Kristu. (Mat. 23:8-12) Óras ki Bíblia ta pâpia di ansions, el ta insentiva-nu pa nu ‘imita ses fé.’ Má, el ka ta fla-nu pa nu trata ningen sima nos líder. (Heb. 13:7) É klaru ki Bíblia ta fla ma alguns irmon merese ‘ónra dôs bês’. Má, é ka pamodi es é kristons skodjedu ku spritu santu, é pamodi es ta ‘toma kónta dretu’ i es ‘ta trabadja duru na pâpia i na inxina.’ (1 Tim. 5:17) Si nu ngaba kes kriston skodjedu ku spritu santu txeu dimás i nu da-s txeu atenson, nu pode pô-s ta xinti vergónha. * Ô más piór inda, nu pode pô-s ta bira orgulhozu. (Rom. 12:3) É klaru ki ninhun di nos ka krê faze nada ki ta poi irmons di Kristu ta faze un éru gravi! — Luc. 17:2.

9. Modi ki nu pode mostra ruspetu pa kes skodjedu ku spritu santu?

9 Modi ki nu ta mostra ma nu ta ruspeta kes ki Jeová skodje ku spritu santu? Nu ka ta pergunta-s modi ki Jeová skodje-s. Kel-li é ses asuntu, i nu ka ten direitu di sabe. (1 Tes. 4:11; 2 Tes. 3:11) I nu ka debe atxa ma ses maridu ô mudjer, ses pai ku ses mai i otu algen di ses família tanbê é skodjedu ku spritu santu. Speransa di bai pa Séu é ka un kuza ki algen ta erda di se família. El ta resebe-l di Deus. (1 Tes. 2:12) Tanbê nu ta mostra ruspetu, óras ki nu ta ivita faze perguntas ki pode poi otus ta fika tristi. Pur izénplu, nu ka ta pergunta mudjer di un kriston skodjedu ku spritu santu, modi ki el ta xinti sobri se speransa di vive pa tudu ténpu na Téra sen se maridu. Nu ten sertéza ma na kel mundu novu Jeová ta ben ‘faze vontadi di tudu kuza bibu.’ — Sal. 145:16.

10. Modi ki nu ta proteje nos kabésa si nu ka ‘dimira manera di ser’ di otus?

10 Si nu ka trata kes kriston skodjedu ku spritu santu sima algen más inportanti ki otus, tanbê nu ta proteje nos kabésa. Modi? Bíblia ta fla-nu ma un algen skodjedu ku spritu santu pode ka mante fiel. (Mat. 25:10-12; 2 Ped. 2:20, 21) Pur isu, si nu ka ‘dimira manera di ser’ di otus, nunka nu ka ta sigi-s, nen mésmu kes kriston skodjedu ku spritu santu, nen kes irmon ki é txeu konxedu ô kes ki dja ten txeu ténpu ta sirbi Jeová. (Judas 16, nóta di rodapé) Asi, si kes algen ka kontinua fiel ô es sai di kongregason, nu ka ta perde nos fé na Jeová nen nu ka ta para di sirbi-l.

NU DEBE FIKA PREOKUPADU KU KANTU ALGEN KI TA KUME PON I TA BEBE VINHU NA KOMEMORASON?

11. Kuzê ki sta ta kontise ku kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason?

11 Duránti txeu anu, kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason staba ta bira más poku. Má na kes últimu anu, es sta ta bira más txeu. Nu debe fika preokupadu ku kel-li? Nau. Nu ben odja pamodi.

12. Pamodi ki nu ka debe fika preokupadu ku kantu algen ki kume pon i bebe vinhu na Komemorason?

12 ‘Jeová konxe kes ki é di sel.’ (2 Tim. 2:19) Jeová sabe dretu kenha ki el skodje. Má, kes irmon ki ta konta kantu algen ki kume pon i bebe vinhu na Komemorason, ka sabe kenha ki é un kriston skodjedu di verdadi. Pur isu, kel nunbru pode ser kes algen ki ta atxa ma es é skodjedu, má na verdadi Jeová ka skodje-s. Pur izénplu, alguns ki ta kumeba pon i ta bebeba vinhu na Komemorason, dipôs es para di faze-l. Otus, talvês tene algun prubléma na kabésa ki ta pô-s ta kridita ma es ta ba governa ku Kristu na Séu. Pur isu, nu ka ten sertéza kantu kristons skodjedu ku spritu santu sta na Téra.

13. Bíblia ta fla kantu kristons skodjedu ku spritu santu ta ben sta na Téra, óras ki kumesa grandi tribulason?

13 Kes skodjedu ku spritu ta ben sta na txeu párti di Téra óras ki Jizus ben pa leba-s pa Séu. (Mat. 24:31) Bíblia ta fla ma duránti ténpu di fin, ta sta poku kriston skodjedu ku spritu santu na Téra. (Apo. 12:17) Má, el ka ta fla kantu di es ki ta ben sta na Téra óras ki kumesa grandi tribulason.

Modi ki nu debe reaji si un algen kume pon i bebe vinhu na Komemorason? (Odja parágrafu 14.)

14. Sima sta na Romanos 9:11, 16, kuzê ki nu meste ntende sobri kes ki ta skodjedu ku spritu santu?

14 É Jeová ki ta disidi na ki ténpu ki el ta skodje un algen ku spritu santu. (Rom. 8:28-30) Jeová kumesa ta skodje algen ku spritu santu dipôs di resureison di Jizus. Ta parse ma na ténpu di apóstlus, tudu kes kriston verdaderu éra skodjedu ku spritu santu. Má dipôs, na kes anu pa frenti, kuazi tudu kes ki ta flaba ma es éra kriston ka sigi Kristu di verdadi. Má simé, duránti kes anu Jeová skodje alguns ki éra kristons verdaderu. Es éra sima trigu ki Jizus flaba ma ta kriaba na meiu di joiu. (Mat. 13:24-30) Duránti ténpu di fin, Jeová inda sta ta skodje algen pa faze párti di 144 mil. * Nton, si Jeová disidi skodje alguns algen un poku antis di fin, nu ka debe duvida di se sabedoria. (Lé Romanos 9:11, 16.) * Nu debe toma kuidadu pa nu ka reaji sima kes trabadjador ki Jizus fla na se ilustrason. Es reklama sobri manera ki dónu di kel plantason di uva trata kes algen ki ba kumesa trabadja na fin di dia. — Mat. 20:8-15.

15. Sima sta na Mateus 24:45-47, tudu kristons skodjedu ku spritu santu ta faze párti di ‘skravu fiel i prudenti’? Splika.

15 É ka tudu kes ki ten speransa di ba vive na Séu ki ta faze párti di ‘skravu fiel i prudenti’. (Lé Mateus 24:45-47.) Sima na ténpu di apóstlus, oji Jeová ku Jizus sta ta uza poku irmons pa da kumida, ô pa inxina txeu algen. É sô alguns kriston skodjedu ku spritu santu ki uzadu pa skrebe Skrituras Gregu, na ténpu di apóstlus. Oji, é sô alguns kriston skodjedu ku spritu santu ki ten responsabilidadi pa da povu di Deus ‘kumida na óra sértu.’

16. Kuzê ki bu prende na kel studu li?

16 Kuzê ki nu prende na kel studu li? Nu prende ma Jeová disidi da vida pa tudu ténpu na Téra, pa kuazi tudu se povu. Tanbê el disidi da vida na Séu pa alguns algen ki ta bai governa ku Jizus. Jeová ta rekonpensa tudu se sérvus, kel ‘judeu’ i tanbê kes ‘dés ómi’. El ta spéra ma es tudu ta obi ku se lei i es ta kontinua fiel. Es tudu meste kontinua umildi i sforsa pa ten pas na kongregason. Pur isu, sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin, nu kontinua ta sirbi Jeová i ta sigi Kristu sima ‘un ribanhu sô.’ — João 10:16.

^ par. 5 Kel anu li, Komemorason di mórti di Kristu ta kai térsa-fera, dia 7 di abril. Kuzê ki nu debe pensa di kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason? Nu debe fika preokupadu si kes algen ki ta kume pon i ta bebe vinhu na Komemorason sta ta bira más txeu? Kel studu li, ki fazedu ku bazi na un di kes artigu di Sentinéla di janeru di 2016, ta ben responde kes pergunta li.

^ par. 2 Di akordu ku Salmo 87:5, 6, talvês na futuru, Jeová ta ben fla nómi di tudu kes ki bai governa ku Jizus na Séu. — Rom. 8:19.

^ par. 8 Odja kuadru O amor ‘não se comporta indecentemente’, na Sentinéla di janeru di 2016, pájina 27, na purtugês.

^ par. 14 Atos 2:33 ta mostra ma Jizus ta partisipa óras ki un algen skodjedu ku spritu santu, má é Jeová ki ta skodje kada algen.

^ par. 14 Pa más informason, odja Perguntas dos Leitoresna Sentinéla di 1 di maiu di 2007, na purtugês.

KÁNTIKU 34 N ta anda ku lialdadi

^ par. 56 SPLIKASON DI FOTU: Imajina ma na un kongrésu, pesoas ki krê tra fotu djunta na un reprizentanti di sédi mundial ku se mudjer. Fórti falta di ruspetu!