Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 3

Lisons ki nu ta prende di kes bês ki Jizus txora

Lisons ki nu ta prende di kes bês ki Jizus txora

‘Jizus kumesa ta txora.’ — JOÃO 11:35.

KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-3. Kal ki é alguns kuza ki ta pô-nu txora?

 KAL ki foi últimu bês ki bu txora? Alvês nu ta txora pamodi nu ta sta kontenti. Má txeu bês nu ta txora pamodi nos korason ta sta disgostadu. Pur izénplu, nu ta txora óras ki móre un algen ki nu krê txeu. Un irman na Mérka, ki txoma Lorilei, fla: “Alvês N ta staba tristi dimás pamodi nha fidju-fémia móre i ta parse ma nada ka ta konsolaba mi. Na kes momentu la, N ta pensaba ma N ka ta pode aguentaba kel-li.” *

2 Tanbê ten otus kuza ki ta pô-nu txora. Un pionera na Japon ki txoma Iromi, fla: “Di vês en kuandu N ta fika dizanimadu pamodi pesoas ki N ta pâpia ku es na pregason ka ta mostra interesi. Alvês ku lágua na odju, N ta pidi Jeová pa djuda-m atxa algen ki sta ta djobe verdadi.”

3 Bu sta ta xinti sima kel irman li? Txeu di nos sta xinti si. (1 Ped. 5:9) Nu krê ‘sirbi Jeová ku alegria’, má alvês nu ta txora pamodi algen ki nu ta ama móre, nu ta xinti dizanimadu ô pamodi nu sta pasa pa un situason ki é difísil nu mante nos lialdadi pa Jeová. (Sal. 6:6; 100:2) Kuzê ki nu pode faze óras ki nu ta xinti si?

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Nu pode prende ku izénplu di Jizus. El pasa pa alguns situason ki pô-l ‘ta txora.’ (João 11:35; Luc. 19:41; 22:44; Heb. 5:7) Nu ben pâpia di kes situason i odja kuzê ki es ta inxina-nu sobri Jeová i Jizus. Tanbê nu sta ben odja kuzê ki nu pode faze óras ki nu ta pasa pa kes situason ki ta pô-nu ta txora.

JIZUS TXORA PAMODI EL TA PREOKUPABA KU SE AMIGUS

Sima Jizus, djuda kes algen ki sta ta sufri. (Odja parágrafus 5 ti 9.) *

5. Kuzê ki nu ta prende sobri Jizus na kel stória ki sta na João 11:32-36?

5 Na invérnu di anu 32, un grandi amigu di Jizus ki txomaba Lázaru, fika duenti i el móre. (João 11:3, 14) Lázaru tinha dôs irman ki txomaba Maria ku Marta i Jizus ta amaba kel família li txeu. Kes dôs irman staba dizanimadu pamodi ses irmon móre. Dipôs di kel-li, Jizus bai ti Betánia undi ki Maria ku Marta ta moraba. Kantu Marta obi ma Jizus staba ta txiga, el kóre faxi pa ba nkontra ku el. Imajina modi ki el staba tristi kantu el fla: ‘Sinhor, si nhu staba li, nha irmon ka ta moreba.’ (João 11:21) Kantu Jizus odja Marta i kes otu algen ta txora, el ‘kumesa ta txora.’ —  João 11:32-36.

6. Pamodi ki Jizus txora na kel situason?

6 Pamodi ki Jizus txora na kel situason? Estudo Perspicaz das Escrituras ta fla: “Mórti di se amigu Lázaru i kel dór ki el xinti di se irmans poi Jizus ta ‘xinti mágua’ i ‘ta txora.’” * Talvês Jizus pensa na kel dór ki se grandi amigu Lázaru xinti duránti se duénsa i el fika ta imajina modi ki Lázaru xinti kantu el da kónta ma el staba ta móre. Tanbê Jizus txora pamodi el odja modi ki Maria ku Marta fika tristi ku mórti di ses irmon. Si móre un amigu ô un família ki bu krê txeu, di sertéza bu xinti sima Marta ku Maria. Odja três lison ki bu pode prende na kel stória li.

7. Kuzê ki nu ta prende sobri Jeová kantu Jizus txora ku se amigus?

7 Jeová ta ntende modi ki bu sta ta xinti. Jizus é ‘reprizentason izatu’ di se Pai. (Heb. 1:3) Kantu Jizus txora, el mostra modi ki Jeová ta xinti óras ki móre un algen ki nu krê txeu. (João 14:9) Si bu sta sufri pamodi móre un algen ki bu krê txeu, bu pode ten sertéza ma Jeová ta odja bu tristéza i el ta xinti tristi tanbê. El krê konsola bu korason ki sta maguadu. — Sal. 34:18; 147:3.

8. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jizus ta ben resusita kes algen ki nu krê txeu?

8 Jizus krê resusita kes algen ki bu krê txeu. Poku antis di Jizus txora, el promete Marta: ‘Bu irmon ta labanta.’ Marta kridita na Jizus. (João 11:23-27) Dja ki Marta ta adoraba Jeová, el sabia ma proféta Elias ku Elizeu dja kustuma resusitaba algen. (1 Reis 17:17-24; 2 Reis 4:32-37) I talvês el obi ta fladu di kes resureison ki Jizus faze. (Luc. 7:11-15; 8:41, 42, 49-56) Abo tanbê, bu pode ten sertéza ma bu ta ben odja otu bês kes algen ki bu krê txeu. Nu odja ma Jizus txora kantu el bai konsola se amigus ki staba tristi. Kuzê ki nu ta prende? Nu ta prende ma el tene gana di resusita kes algen ki dja móre!

9. Sima Jizus, modi ki nu pode djuda kes ki sta ta sufri? Da un izénplu.

9 Bu pode djuda kes ki sta ta sufri. Jizus ka txora sô txora ku Marta i Maria, má tanbê el obi-s i el konsola-s. Nu pode faze mésmu kuza ku kes algen ki sta ta sufri. Pur izénplu, un ansion di Austrália ki txoma Dan, fla: “Dipôs ki nha mudjer móre, N staba ta meste ajuda. Txeu irmon ku ses mudjer staba prontu pa obi-m dia ku noti. Es dexa-m fla modi ki N staba ta xinti i es ka xinti vergónha kantu N txora. Tanbê es faze-m kuzas ki alvês N ka ta konsigi fazeba mi sô, sima laba nha karu, faze-m kónpra i faze-m kumida. Sénpri es ora ku mi. Es prova ma es é amigus di verdadi i ‘irmons ki nase pa ténpu di frónta.’” — Pro. 17:17.

JIZUS TXORA PAMODI EL TA PREOKUPABA KU KES ALGEN KI EL TA PREGABA

10. Sobri kuzê ki Lucas 19:36-40 ta pâpia di el?

10 Jizus txiga na Jiruzalen dia 9 di nizan di anu 33. Kantu el staba pértu di sidadi, un monti di algen spadja ses ropa na strada se dianti pa mostra ma Jizus éra ses Rei. Di sertéza kel-la foi un momentu sábi. (Lé Lucas 19:36-40.) Má talvês disiplus ka staba ta spéra kuzê ki kontise dipôs. ‘Kantu [Jizus] txiga pértu di Jiruzalen, el djobe-l i el txora pamodi el’. Ku lágua na odju, Jizus pâpia di kuzas kasábi ki ta ben kontiseba ku pesoas na Jiruzalen. — Luc. 19:41-44.

11. Pamodi ki Jizus txora pa kes algen di Jiruzalen?

11 Jizus fika tristi pamodi el sabia ma maioria di kes judeu ka ta setaba mensaji di Reinu. Pamodi kel-li Jiruzalen ta sérba distruídu i tudu kes judeu ki skapa di distruison, ta biraba skravu. (Lucas 21:20-24) É tristi pamodi sima Jizus flaba, maioria di kes algen ka seta-l. Na undi ki bu ta mora, modi ki maioria di pesoas ta reaji óras ki bu ta prega mensaji di Reinu? Si é poku algen ki ta seta verdadi, kuzê ki bu ta prende di kantu Jizus txora pa kes algen ki ka obi-l? Nu ben odja três lison ki nu pode prende.

12. Kuzê ki nu ta prende sobri Jeová kantu Jizus txora pa kes algen di Jiruzalen?

12 Jeová ta preokupa ku tudu algen. Kantu Jizus txora pa kes algen di Jiruzalen, kel-li ta lenbra-nu ma Jeová ta preokupa txeu ku tudu algen. Na 2 Pedro 3:9 ta fla: ‘El ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende.’ Oji nu ta mostra ma nu ta ama kes algen ki nu ta prega, sénpri ki nu sforsa pa djuda-s prende sobri notísias sábi di Reinu. — Mat. 22:39. *

Sima Jizus, muda bu manera di prega. (Odja parágrafus 13 i 14.) *

13-14. Modi ki Jizus mostra konpaxon pa pesoas i modi ki nu pode dizenvolve kel kualidadi li?

13 Jizus sforsa txeu na trabadju di pregason. El mostra amor pa pesoas pamodi el kontinua ta inxina-s na tudu oportunidadi ki parse. (Luc. 19:47, 48) Kuzê ki poi Jizus ta faze kel-la? Jizus ta xintiba péna di kes algen. Alvês txeu algen ta krê obiba Jizus ki el ku se disiplus ‘nen ka ta konsigi kumeba.’ (Mar. 3:20) I kantu un ómi krê papiaba ku Jizus di noti, el staba prontu pa bai nkontra ku el. (João 3:1, 2) Maioria di kes algen ki na komésu obi Jizus, ka bira se disiplus. Má tudu kes ki obi-l resebe un tistimunhu konplétu. Oji nu krê da tudu algen oportunidadi di obi notísias sábi. (Atos 10:42) Pa nu konsigi faze kel-li, talvês nu ten ki muda nos manera di prega.

14 Sta prontu pa faze mudansas ki meste. Si sénpri nu prega na kel mésmu óra, nu pode ka atxa alguns algen ki ta gostaba di obi notísias sábi. Un pionera ki txoma Matilda, fla: “Mi ku nha maridu, nu ta tenta vizita pesoas na óras diferenti. Di palmanhan nu ta da tistimunhu na kes lugar di komérsiu. Na meiu dia óras ki txeu algen ta sta na rua, nu ta uza karinhu di publikason. I tanbê nu ta prega na fin di dia, pamodi nu ta atxa más algen na kaza.” Nu ka debe prega sô kes óra ki é midjór pa nos, má nu debe sta prontu pa muda nos prugrama i prega na kes óra ki pesoas ta krê obi-nu. Si nu faze si, nu pode ten sertéza ma Jeová ta fika kontenti ku nos.

JIZUS TXORA PAMODI EL STABA PREOKUPADU KU NÓMI DI SE PAI

Sima Jizus, faze súplika pa Jeová óras ki bu sta preokupadu. (Odja parágrafus 15 ti 17.) *

15. Sima sta na Lucas 22:39-44, kuzê ki kontise na kel últimu noti antis di Jizus móre?

15 Na noti di 14 di nizan di anu 33, Jizus bai pa jardin di Jetsémani i la el abri se korason pa Jeová. (Lé Lucas 22:39-44.) Duránti kes óra difísil, Jizus ‘faze pididus i súplikas, ta grita riju i ku láguas’. (Heb. 5:7) Sobri kuzê ki Jizus ora na kel noti antis di el móre? El ora ta pidi forsa pa mante lial pa Jeová i pa el faze se vontadi. Jeová obi súplikas di se Fidju i el manda un anju pa da-l forsa.

16. Pamodi ki Jizus fika preokupadu timenti el staba ta ora na jardin di Jetsémani?

16 Di sertéza, Jizus txora timenti el staba ta faze orason na jardin di Jetsémani pamodi pesoas pode atxaba ma el éra un algen ki ka tinha ruspetu pa nómi di Deus. Tanbê el sabia ma éra inportanti pa el kontinuaba lial i santifikaba nómi di se Pai. Si bu sta ta pasa pa un situason ki ta poi bu lialdadi pa Jeová na próva, kuzê ki bu pode prende kantu Jizus txora na jardin di Jetsémani? Nu ben odja três lison.

17. Kuzê ki nu pode prende sobri Jeová kantu el responde kes orason ki Jizus faze di korason?

17 Jeová ta obi bus súplika. Jeová obi kes orason di korason ki Jizus faze. Pamodi? Pamodi Jizus krê kontinuaba lial pa se Pai i santifikaba Se nómi. Si nu sta más preokupadu na mante lial pa Jeová i santifika se nómi, el ta responde nos orason óras ki nu ta pidi-l ajuda. — Sal. 145:18, 19.

18. Di ki manera Jizus é sima un amigu ki ta ntende-nu?

18 Jizus ta ntende modi ki bu sta xinti. Óras ki nu ta sta preokupadu, nu ta fika kontenti di ten un amigu ki ta ntende modi ki nu sta xinti, prinsipalmenti si el pasa pa algun prubléma sima di nos. Jizus é kel amigu li. El sabe kuzê ki é xinti fraku i meste ajuda. El ta ntende nos frakéza i el ta faze manera pa nu resebe ajuda ki nu meste ‘na ténpu sértu.’ (Heb. 4:15, 16) Jizus tanbê seta ajuda di un anju na jardin di Jetsémani. Nos tanbê nu debe sta prontu pa seta ajuda ki Jeová ta da-nu, ka ta nporta si é através di un publikason, di un vídiu ô di un diskursu, ô através di un vizita di un ansion ô di un irmon ô irman maduru.

19. Modi ki nu pode ten forsa óras ki nu sta pasa pa un situason difísil? Da un izénplu.

19 Jeová ta da-nu se pas. Modi ki Jeová ta da-nu forsa? Óras ki nu ta faze orason, nu ta resebe ‘pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’. (Fil. 4:6, 7) Pas di Jeová ta kalma nos korason i ta djuda-nu pensa dretu. É kel-li ki kontise ku un irman ki txoma Lus. El fla: “Txeu bês N ta xinti mi sô. Kes kuza li ta pô-m ta pensa ma Jeová ka ta ama-m. Má óras ki kel-li kontise, lógu N ta fla Jeová kuzê ki N sta ta xinti. Orason ta djuda-m kontrola nhas sentimentu.” Spiriénsa di es irman ta mostra ma orason ta da-nu kel pas ki nu meste.

20. Ki lisons nu prende di kes situason ki Jizus txora?

20 Kes lison ki nu prende di kes situason ki Jizus txora ta konsola-nu! Es lenbra-nu ma nu debe djuda nos amigus ki sta ta sufri i kunfia ma Jeová ku Jizus ta djuda-nu óras ki móre un algen ki nu krê txeu. Nu krê kontinua ta prega i inxina ku konpaxon pamodi Jeová i Jizus ta mostra kel kualidadi bunitu li. Tanbê ta konsola-nu sabe ma Jeová i se Fidju Jizus, ta ntende modi ki nu ta xinti, es sabe di nos frakéza i es krê djuda-nu aguenta firmi. Nu krê kontinua ta aplika kuzê ki nu prende ti ki txiga kel dia ki Jeová ta ben kunpri se promésa rei di sábi, ki é ‘linpa di [nos] odju tudu lágua’! — Apo. 21:4.

KÁNTIKU 120 Nu ser umildi sima Jizus

^ Na Bíblia, nu ta lé ma Jizus txora alguns bês. Na kel studu li, nu sta ben pâpia di kes três bês ki Jizus txora i odja kuzê ki nu ta prende.

^ Mudadu alguns nómi.

^ Kel palavra gregu ki traduzidu pa ‘prósimu’ na Mateus 22:39, ka krê fla sô kes algen ki ta mora pértu di nos, má tanbê el pode uzadu pa pâpia di kalker algen ki nu ta lida ku el.

^ SPLIKASON DI DIZENHU KU FOTU: Jizus konsola Marta ku Maria. Nu pode faze mésmu kuza pa kes ki sta sufri pamodi móre un algen ki es krê txeu.

^ SPLIKASON DI DIZENHU KU FOTU: Jizus inxina Nikodemus di noti. Nu debe studa Bíblia ku algen na kes óra ki é midjór pa es.

^ SPLIKASON DI DIZENHU KU FOTU: Jizus faze orason ta pidi forsa pa mante lial pa Jeová. Nu debe faze mésmu kuza óras ki nu ta pasa pa prublémas.