Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 1

Ten sertéza ma Palavra di Deus é verdadi

Ten sertéza ma Palavra di Deus é verdadi

NOS TESTU DI ANU PA 2023: ‘Verdadi é kel párti prinsipal di bu palavra’. — SALMO 119:160.

KÁNTIKU 96 Livru di Deus é un tizoru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Pamodi ki txeu algen oji ka ta kunfia na Bíblia?

 TXEU algen oji ka sabe na kenha ki es ta kunfia. Es ka ten sertéza si kes algen ki es ta ruspeta, sima kes algen na pulítika, kes sientista i kes ómi di nogósiu, sénpri ta tenta faze kel ki é midjór pa es. I tanbê es ka ta ruspeta xéfis di kes relijion ki ta fla ma es ta sigi Jizus. Pur isu, nu ka ta fika dimiradu di odja ma es ka ta kunfia na Bíblia, ki é kel livru ki kes xéfi di relijion ta fla ma es ta sigi.

2. Sima sta na Salmo 119:160, di kuzê ki nu debe ten sertéza?

2 Dja ki nu ta sirbi Jeová, nu ten sertéza ma el é ‘kel Deus di verdadi’ i ma sénpri el krê kel ki é midjór pa nos. (Sal. 31:5; Isa. 48:17) Nu sabe ma nu pode kunfia na kuzê ki nu ta lé na Bíblia. Nu ta kridita ma ‘verdadi é kel párti prinsipal di palavra’ di Deus. b (Lé Salmo 119:160.) Nu ta konkorda ku un studiozu di Bíblia ki skrebe: “Ka ten nada ki Deus fla ki é mintira ô ki ka ta kunpri. Povu di Deus pode kunfia na kuzê ki el fla pamodi es ta kunfia na kel Deus ki fla kel-li.”

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Modi ki nu pode djuda otus algen kunfia na Palavra di Deus sima nos? Nu ben analiza três motivu ki ta pô-nu ta kunfia na Bíblia. Nu ta ben odja ma kel ki Bíblia ta fla ka muda, ma profesias di Bíblia kunpri i ma Bíblia ten puder di muda vida di algen.

MENSAJI DI BÍBLIA KA MUDA

4. Pamodi ki alguns algen ta atxa ma Bíblia mudadu?

4 Jeová uza uns 40 ómi fiel pa skrebe kes livru di Bíblia. Má ninhun di kes párti ki es skrebe ka izisti gósi. Kel ki nu ten gósi é kópia di kópia. Pamodi kel-li, alguns algen ta pergunta si kel ki nu ta lé na Bíblia gósi é kel mê ki kes ómi skrebe na komésu. Dja bu kustuma pergunta kuzê ki ta da-nu sertéza ma kel ki nu ten gósi é kel ki es skrebe mê?

Kes algen ki trenadu pa faze kópias di Skrituras Ebraiku tevi txeu kuidadu pa djobe si kes kópia di Palavra di Deus staba izatu. (Odja parágrafu 5.)

5. Modi ki Skrituras Ebraiku kopiadu? (Odja dizenhu na kapa.)

5 Pa proteje mensaji di Bíblia, Jeová fla se povu pa fazeba kópia di kel mensaji li. El fla kes rei di Israel pa fazeba un kópia di Lei pa es, i el skodje kes levita pa inxina kel Lei pa povu. (Deut. 17:18; 31:24-26; Nee. 8:7) Dipôs ki kes judeu libertadu di Babilónia, un grupu di algen, ki ses trabadju éra faze kópia, faze txeu kópia di Skrituras Ebraiku. (Esdr. 7:6, nóta di rodapé.) Kes ómi li ta tomaba kuidadu na ses trabadju. Dipôs, kes ómi ki ta kopiaba kumesa ta konta ka sô kes palavra, má ti kes létra pa es tinha sertéza ma es staba ta kôpia tudu kuza dretu. Má pamodi es éra inperfeitu, alguns di kes kópia tinha érus pikinoti. Má txeu di kes testu ki es kôpia fazedu txeu kópia, pur isu ta da pa odjaba na undi ki kes éru staba. Di ki manera?

6. Modi ki nu pode atxa kes éru na kes kópia di Bíblia?

6 Kes studiozu di nos ténpu ten un manera di kunfiansa di atxa kes éru ki kes algen ki kôpia kes testu di Bíblia da. Pur izénplu, pensa na 100 ómi ki fladu pa faze un kópia ku kanéta di un testu di un pájina. Un di kes ómi ta da un éru pikinoti na se kópia. Un manera di atxa kel éru é konpara se kópia ku kópia di tudu kes otu ómi. Di mésmu manera, óras ki kes studiozu konpara txeu kópia antigu di Bíblia, es ta konsigi atxa kes éru ô alguns kuza ki un algen ki faze kópia di Bíblia ka poi.

7. Ki kuidadu ki txeu di kes algen ki kôpia Bíblia toma?

7 Kes algen ki faze kes kópia antigu di Bíblia toma kuidadu pa faze-s di manera izatu. Odja un izénplu ki ta mostra ma kel-li é simé. Kel kópia konplétu di Skrituras Ebraiku más antigu é di anu 1008 ô 1009 D.J. El ta txomadu di Códice de Leningrado. Má na kes últimu ténpu li, atxadu txeu kópia antigu di Bíblia ki é uns mil anu más bédju di ki Códice de Leningrado. Algun algen pode pensa ma dipôs di faze kópia di kes kópia duránti uns mil anu, kuzê ki sta skrebedu na Códice de Leningrado pode ser diferenti di kel ki staba skrebedu na kes kópia más antigu. Má kel-li é ka verdadi. Kantu kes studiozu konpara kes kópia más antigu ku kes más novu, es diskubri ma ten alguns diferénsa pikinoti na alguns palavra i ma siginifikadu ka muda.

8. Kal ki é diferénsa entri kes kópia di Skrituras Gregu i kes kópia di otus livru antigu?

8 Kes kriston di ténpu di apóstlus tanbê faze kópia di Skrituras Ebraiku. Es toma txeu kuidadu na faze kópias di kes 27 livru di Skrituras Gregu, i es ta uzaba kes kópia na runion i na pregason. Un studiozu ki konpara kes kópia antigu di Skrituras Gregu ku otus livru di mésmu ténpu, fla kel-li sobri kes kópia antigu di Bíblia: “Ten más [kópia di Skrituras Gregu] oji di ki kópias di kes otu livru i es é más konplétu.” Un livru c fla: “Nu pode kunfia ma kel ki nu ta lé na un traduson di kunfiansa [di Skrituras Gregu] di nos ténpu ten kel mésmu mensaji ki kes autor antigu skrebe.”

9. Sima sta na Isaías 40:8, di kuzê ki nu pode ten sertéza sobri mensaji di Bíblia?

9 Duránti monti anu, txeu algen sforsa pa toma kuidadu na faze kópias di Bíblia. É pamodi kel-li ki nu ten un Bíblia izatu pa lé i pa studa gósi. d Nu ten sertéza ma é Jeová ki garanti ma se mensaji txiga na nos gósi di manera izatu. (Lé Isaías 40:8.) É klaru ki alguns algen pode fla ma sô pamodi mensaji di Bíblia ka mudadu, ka ta prova ma el ben di Deus. Nton, nu ben odja alguns kuza ki ta prova ma Bíblia ben di Deus.

PROFESIAS DI BÍBLIA É DI KUNFIANSA

Skerda: C. Sappa/DeAgostini/Getty Images; direita: Image © Homo Cosmicos/Shutterstock

Profesias di Bíblia kunpri na pasadu i es sta ta kunpri gósi. (Odja parágrafus 10 i 11.) f

10. Da un izénplu di un profesia ki kunpri ki ta konfirma ma 2 Pedro 1:21 é verdadi. (Odja dizenhu i fotu.)

10 Bíblia ten txeu profesia ki dja kunpri. Alguns di kes profesia li skrebedu un monti anu antis di es kunpri. Stória ta konfirma ma kes profesia li kunpri. Nu ka ta fika dimiradu pamodi nu sabe ma tudu profesia di Bíblia ben di Jeová. (Lé 2 Pedro 1:21.) Pensa na kes profesia ki ta fla ma es ta ben tomaba sidadi di Babilónia. Entri 778 i 732 A.J., ku ajuda di spritu santu, proféta Izaías fla ma es ta ben tomaba sidadi di Babilónia, ki tinha txeu puder. Ti el fla nómi di kel algen ki ta tomaba sidadi, ki éra Siru. I el splika modi ki el ta fazeba el. (Isa. 44:27–45:2) Izaías tanbê fla ma dipôs Babilónia ta ben sérba distruídu i ma el ta fikaba bandonadu. (Isa. 13:19, 20) I é kel-li própi ki kontise. Trópas di Média ku Pérsia toma Babilónia na 539 A.J., i kel lugar, ki éra un grandi sidadi, gósi sta bandonadu. — Odja vídiu Bíblia dja flaba ma Babilónia ta sérba distruídu na livru Vive filís pa tudu ténpu! lison 03 pontu 5, na formatu dijital.

11. Splika modi ki Daniel 2:41-43 sta ta kunpri oji.

11 Profesias di Bíblia ka kunpri sô na pasadu. Pur izénplu, pensa na modi ki profesia di Daniel sobri govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu, ki sta ta manda na mundu, sta ta kunpri. (Lé Daniel 2:41-43.) Kel profesia dja flaba di manera izatu ma govérnu di Inglatéra ku Mérka djuntadu ta sérba un ‘párti fórti’, sima féru i un ‘párti fraku’, sima arjila. I é kel-li ki nu sta odja ta kontise. Na kes dôs géra ki fazedu na mundu interu, Inglatéra ku Mérka mostra ma es tinha txeu forsa sima féru, pamodi es da un grandi ajuda pa ganha kes géra. I ses trópa kontinua ku txeu forsa. Má ses puder tanbê bira fraku pamodi kes algen di ses país ta iziji ses direitu, através di manifestason di trabadjadoris, kanpanha i grupus ki ta iziji indipendénsia. Ka dura li, un spesialista na pulítika di mundu fla kel-li: “Na nos ténpu ka ten ninhun país di mundu ki ten demokrasia ki ten más divizon na pulítika di ki Mérka.” I Inglatéra, ki é kel otu párti di es govérnu ki sta manda na mundu, fika txeu divididu na kes últimu anu pamodi povu ka konsigi txiga un akordu sobri modi ki es debe lida ku kes país ki ta faze párti di União Europeia. Pamodi kel divizon li, fika difísil pa Mérka ku Inglatéra djuntadu faze kel ki es krê.

12. Di kuzê ki kes profesia di Bíblia ta konvense-nu?

12 Kes txeu profesia di Bíblia ki dja kunpri ta da-nu kunfiansa ma kes promésa di Deus pa futuru ta ben kunpri. Nu ta xinti sima kel salmista ki ora pa Jeová. El fla: ‘N tene gana di ten bu salvason, pamodi bu palavra é nha speransa.’ (Sal. 119:81) Na Bíblia, Jeová ta da-nu ‘un futuru i un speransa.’ (Jer. 29:11) Nos speransa pa futuru ka ta dipende di kuzê ki ómis ta faze, má di promésas di Jeová. Nu kontinua ta studa kes profesia di Bíblia dretu, asi pa nu bira nos kunfiansa na Palavra di Deus más fórti.

KONSEDJUS KI TEN BAZI NA BÍBLIA STA TA DJUDA UN MONTI ALGEN

13. Sima sta na Salmo 119:66, 138, kuzê más ki ta pô-nu ta kunfia na Bíblia?

13 Un otu kuza ki ta pô-nu ta kunfia na Bíblia é pamodi kes algen ki ta sigi kes konsedju di Bíblia ta ten bons rezultadu. (Lé Salmo 119:66, 138.) Pur izénplu, kes algen kazadu ki staba prontu pa divôrsia gósi sta kontenti, unidu pamodi es sigi konsedjus di Bíblia. Ses fidjus ta xinti sábi di kria na un família ki ta sirbi Deus, ki es ta xinti suguru i ma es ta amadu. — Efé. 5:22-29.

14. Da un izénplu ki ta mostra modi ki sigi konsedjus di Bíblia ta djuda algen midjora se vida.

14 Ti kes kriminozu prigozu muda ses vida pamodi es sigi kes konsedju di Bíblia. Odja modi ki konsedjus di Bíblia muda vida di un prézu ki txoma Jack. e El éra un kriminozu violéntu, i kes otu prézu ki dadu senténsa di mórti, ta atxaba ma el éra kel prézu más prigozu. Má un dia, Jack sisti un studu di Bíblia. Bondadi ki kes irmon ki staba ta faze studu di Bíblia mostra-l, mexe ku el txeu i el kumesa ta studa Bíblia tanbê. Sima el ba ta sigi kes verdadi di Bíblia, se manera di konporta i ti se manera di ser kumesa ta midjora. Ku ténpu, Jack bira publikador i el batiza. El ta daba kes otu prézu tistimunhu sobri Reinu di Deus ku zelu. I el djuda peloménus kuatu di es prende verdadi. Kantu txiga dia di kunpri se senténsa di mórti, Jack éra un ómi diferenti. Un di se adivogadus fla: “Jack é ka kel mésmu algen ki dja ten 20 anu ki N konxe. Kes kuza ki Tistimunhas di Jeová inxina-l muda se vida.” Nbóra Jack matadu pa kunpri se senténsa di mórti, se izénplu mostra klaru ma nu pode kunfia na Palavra di Deus i ma el ten puder di muda vida di algen. — Isa. 11:6-9.

Konsedjus di Bíblia dja midjora vida di txeu algen di txeu lugar diferenti. (Odja parágrafu 15.) g

15. Modi ki sigi verdadis di Bíblia ta mostra ma povu di Jeová é diferenti? (Odja fotus.)

15 Povu di Jeová é unidu pamodi es ta sigi konsedjus di Bíblia. (João 13:35; 1 Cor. 1:10) Kel pas i union ki nu ten, ta odjadu klaru pamodi maioria di algen oji sta divididu pamodi opinions diferenti na pulítika, rasa ô puzison na sosiadadi. Kantu un jóven ki txoma Jean odja union ki povu di Jeová ten, el fika dimiradu. El kria na un país di Áfrika. Kantu kumesa un géra, el ba trópa, má dipôs el fuji pa un otu país ki ta fikaba pértu. El konxe Tistimunhas di Jeová la. Jean fla: “N prende ma kes algen ki ta faze párti di relijion verdaderu ka ta mete na pulítika i es é ka divididu. Envês di kel-li, es ta ama kunpanheru. N uza nha vida pa luta pa un país. Má kantu N prende verdadi di Bíblia, N disidi uza nha vida pa sirbi Jeová.” Jean muda konpletamenti. Envês di luta kóntra kes algen ki é diferenti di el, gósi el ta pâpia ku tudu algen sobri kel mensaji di pas ki sta na Bíblia. Konsedjus di Bíblia sta ta djuda txeu algen di txeu país. I kel-li é un próva klaru ma nu pode kunfia na Palavra di Deus.

KONTINUA TA KUNFIA NA PALAVRA DI DEUS KI É VERDADI

16. Pamodi ki é inportanti nu bira nos kunfiansa na Palavra di Deus más fórti?

16 Sima situason di mundu ta ba ta piora, nos kunfiansa na verdadi ta podu na próva. Algen pode tenta pô-nu ku dúvida si Bíblia é verdadi ô si Jeová skodje skravu fiel i prudenti pa orienta se povu gósi. Má si nu sta sénpri konvensidu ma Palavra di Jeová é verdadi, kes ataki li ka ta prujudika nos fé. Nu ta sta disididu na ‘obi ku leis di Jeová na tudu situason, ti fin.’ (Sal. 119:112) Nu ka ta fika ‘ku vergónha’ di pâpia ku otus algen sobri verdadi i fla-s pa es vive sima Bíblia ta fla. (Sal. 119:46) I nu ta konsigi aguenta firmi ‘ku paxénxa i alegria’ na kes situason más difísil, sima pirsigison. — Col. 1:11; Sal. 119:143, 157.

17. Di kuzê ki nos testu di anu ta lenbra-nu?

17 Nu ta agradese Jeová txeu pamodi el dexa-nu konxe verdadi! Verdadi ta pô-nu xinti kalmu i ku kunfiansa, i el ta mostra-nu klaru modi ki nu debe vive na un mundu ki sta di kabésa pa baxu. El ta da-nu un speransa pa un futuru midjór dibaxu di govérnu di Reinu di Deus. Nos testu di anu pa 2023 ta djuda-nu kontinua ku kunfiansa ma Palavra di Deus é verdadi! — Sal. 119:160.

KÁNTIKU 94 Obrigadu pa bu Palavra

a Testu di anu ki skodjedu pa 2023 ta bira nos fé más fórti: ‘Verdadi é kel párti prinsipal di bu palavra’. (Sal. 119:160) Di sertéza bu ta konkorda ku kes palavra li. Má txeu algen ka ta kridita ma Bíblia é verdadi i ma el ta da-nu bons konsedju. Na kel studu li, nu ta ben odja três próva ki nu pode uza pa konvense kes algen sinseru ma es pode kunfia na Bíblia i na se konsedjus.

b MÁS SPLIKASON: Palavra ebraiku ki traduzidu pa ‘prinsipal’ na kel versíklu li krê fla un kuza konplétu ô párti prinsipal di algun kuza.

c Anatomy of the New Testament.

d Pa sabe más sobri mensaji di Bíblia ki ka mudadu, bai na jw.org i skrebe “Stória i Bíblia” na lugar di faze piskiza.

e Mudadu alguns nómi.

f SPLIKASON DI DIZENHUS I FOTUS: Deus fla ma sidadi di Babilónia ta sérba distruídu i ma el ta fikaba bandonadu.

g SPLIKASON DI DIZENHUS I FOTUS: Dimonstrason di kuzas ki kontise: Envês di briga kóntra otus algen, un jóven prende na Bíblia modi ki el ta vive na pas i djuda otus faze mésmu kuza.