Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 3

KÁNTIKU 35 ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’

Toma disizons ki ta agrada Jeová

Toma disizons ki ta agrada Jeová

‘Ten grandi ruspetu pa Jeová é komésu di sabedoria, i konxe kel Algen Más Santu é intendimentu.’PROVÉRBIOS 9:10.

ASUNTU PRINSIPAL

Modi ki nu ta uza konhisimentu, intendimentu i kapasidadi di pensa pa nu toma bons disizons.

1. Ki dizafiu nos tudu ta pasa pa el?

 TUDU dia nu meste toma disizons. Ten alguns disizon ki é más fásil di toma, sima kuzê ki nu ta toma kafé i ki óra ki nu ta ba deta. Otus kuza é más difísil di disidi. Es pode afeta nos saúdi, nos filisidadi, kes algen ki nu ta ama i modi ki nu pode sirbi Jeová. Nu krê pa nos disizon djuda-nu i djuda nos família. Má más inportanti inda, nu krê pa nos disizons agrada Jeová. — Rom. 12:1, 2.

2. Kuzê ki pode djuda-u toma bons disizon?

2 É más fásil bu toma bons disizon si bu (1) djobe informason, (2) intende kuzê ki Jeová ta pensa sobri kel asuntu i (3) pensa ku kuidadu sobri kes opson. Na kel studu li, nu sta ben pâpia sobri kes três kuza li ki nu meste faze i el ta ben djuda-nu odja modi ki nu pode trena nos kapasidadi di pensa. — Ebr. 5:14.

DJOBE INFORMASONS

3. Da un izénplu ki ta mostra pamodi ki bu meste djobe informasons antis di toma un disizon.

3 Primeru kuza ki bu debe faze pa bu toma un bon disizon é djobe informasons. Pamodi ki kel-li é inportanti? Imajina ma un algen ba djobe un dotor pamodi el tene un prubléma gravi di saúdi. Un bon dotor ta tomaba un disizon sobri ki tratamentu el ta fazeba kel algen antis di el djobe-l ô di faze-l pergunta? É klaru ki nau. Bo tanbê, bu ta toma bons disizon si primeru bu analiza kes informason ki bu ten i ki ta aplika na bu situason. Modi ki bu pode faze kel-li?

4. Di akordu ku Provérbius 18:13, kuzê ki bu pode faze pa bu ten serteza ma bu sabe kes informason? (Odja fotu.)

4 Txeu bês bu ta pode ten kes informason óras ki bu ta faze pergunta. Imajina ma bu konvidadu pa un konvíviu. Bu debe bai? Si bu ka ta konxe kel algen ki sta ta organiza kel konvíviu ô modi ki el sta ba faze-l, bu debe faze perguntas sima kes-li: “Na undi i ki dia ki ta ba fazedu kel konvíviu? Kantu algen ta ba sta la? Ken ki ta ba ser responsável pa kuzê ki ta bai kontise la? Ken ki é kes konvidadu? Ki atividadis ta ba fazedu na kel konvíviu? Ta ba ten bebida alkólika?” Kes respósta pa kes pergunta li ta djuda-u toma un bon disizon. — Provérbios 18:13.

Faze perguntas pa bu pode ten informasons (Odja parágrafu 4.) a


5. Kuzê ki bu debe faze dipôs ki dja bu ten kes informason?

5 Óras ki dja bu ten kes informason, pensa na tudu kuza ki pode kontise la. Pur izénplu, i si bu fika ta sabe ma ta ba ten pesoas ki ka ta sigi prinsípius di Bíblia na kel konvíviu? Ô ma ta ba sirbidu bebida alkólika sen un algen responsável? Bu sta ta odja prigu di kel konvíviu li bira un fésta diskontroladu? (1 Ped. 4:3) Ô kuzê ki bu ta faze si kel konvíviu ta pô-u perde runion ô ka ta dexa-u sai na pregason? Óras ki bu ten tudu kes informason li ta fika más fásil bu toma un bon disizon. Má, ten un otu kuza ki bu meste faze. Dja bu sabe kuzê ki bu ta pensa di kel situason, má i kuzê ki Jeová ta pensa? — Pro. 2:6.

INTENDE KUZÊ KI JEOVÁ TA PENSA

6. Di akordu ku Tiagu 1:5, pamodi ki nu debe faze orason ta pidi Jeová se ajuda?

6 Pidi Jeová pa el djuda-u intende kuzê ki el ta pensa. Jeová promete ma el ta da-nu sabedoria pa nu sabe si kel disizon ta agrada-l. El ta da kel sabedoria li pa ‘tudu algen avontádi, i el ka ta fika xatiadu ku kel ki ta pidi-l.’ — Tiagu 1:5.

7. Modi ki bu pode sabe kuzê ki Jeová ta pensa? Da un izénplu.

7 Dipôs ki bu faze orason pa Jeová, ta pidi se orientason, presta atenson na se respósta. Pur izénplu, si bu sta na un viajen i bu perde, bu ta pidiba ajuda na un algen di kel zóna. Má bu ta kontinuaba ta anda antis di el da-u respósta? Klaru ki nau. Bu ta obiba ku atenson kes orientason ki el ta da-u. Di mésmu manera, dipôs ki bu pidi Jeová sabedoria, tenta intende se respósta óras ki bu ta djobe se leis i prinsípius ki sta na Bíblia, ki ta aplika na bu situason. Pur izénplu, óras ki bu ta disidi bai pa un konvíviu, sima kel ki dja nu papiaba di el antis, bu meste djobe kuzê ki Bíblia ta fla sobri fésta diskontroladu, maus koléga i sobri poi Reinu di Deus na primeru lugar envês di faze kes kuza ki nu ta gosta. — Mat. 6:33; Rom. 13:13; 1 Kor. 15:33.

8. Kuzê ki bu pode faze si bu meste di ajuda pa atxa kes informason? (Odja fotu.)

8 Alvês, na alguns situason bu meste ajuda pa bu atxa kes informason. Bu pode pidi konsedju na un irmon ô na un irman ki ten más spiriénsia di ki bo. Tanbê, bu pode ten bons rezultadu óras ki bu ta faze bus própi piskiza. Bu ta atxa txeu informason na nos feraménta pa studa, sima Publikason pa djuda Tistimunhas di Jeová faze piskiza i Testus di Bíblia ki ta djuda-nu faze vontadi di Jeová. Lenbra ma bu obijetivu é toma un disizon ki ta agrada Jeová.

Intende kuzê ki Jeová ta pensa (Odja parágrafu 8.) b


9. Modi ki nu pode ten serteza ma nos disizon ta agrada Jeová? (Efézius 5:17)

9 Modi ki nu pode ten serteza ma nos disizon ta agrada Jeová? Primeru, nu meste konxe-l dretu. Bíblia ta fla: ‘Konxe kel Algen Más Santu é intendimentu.’ (Pro. 9:10) Intendimentu di verdadi krê fla konxe kes kualidadi di Jeová, se vontadi, kuzê ki el ta ama i kuzê ki el ta ôdia. Bu pode faze kel pergunta li: ‘Di kel ki N sabe di Jeová, ki disizon ki N pode toma ki ta agrada-l?’ — Efézius 5:17.

10. Pamodi ki prinsípius di Bíblia é más inportanti di ki tradison di família ô di kultura di kel lugar undi nu ta mora?

10 Pa nu agrada Jeová, alvês nu ta diziludi nos amigus i família. Pur izénplu, alguns pai ku mai, mésmu ku bon intenson ta insisti pa ses fidju-fémia kaza ku un ómi ki ten txeu dinheru ô ki ta pode paga un valor grandi pa kel présu di noiva, sikrê kel algen ka ten un bon amizadi ku Jeová. É verdadi ki es ka krê pa ses fidju-fémia xinti falta di kuzas material, má kenha ki ta ba djuda-l kontinua ta ten un bon amizadi ku Jeová? Kuzê ki Jeová ta atxa di kel asuntu li? Nu ta atxa respósta na Mateus 6:33. Na kel testu li, Jizus insentiva-nu pa nu ‘buska Reinu primeru’. Enbóra nu ta da ónra pa nos pai ku nos mai i nu ta ruspeta kes algen di nos zóna, kuzê ki é más inportanti pa nos é dexa Jeová filís.

PENSA KU KUIDADU NA KES OPSON

11. Ki kualidadi Ebreus 5:14 ta pâpia di el ki pode djuda-u analiza ku kuidadu kes opson ki bu ten?

11 Dipôs ki bu intende kes prinsípiu di Bíblia ki ten aver ku bu disizon, bu meste pensa ku kuidadu na kes opson. (Lé Ebreus 5:14.) Kapasidadi di pensa ta ben djuda-u odja rezultadu di kada un di kes opson. Alvês, toma un disizon pode ser fásil. Má ten alguns situason ki é más difísil toma un disizon. Kapasidadi di pensa ta ben djuda-u toma un bon disizon mésmu na kes situason ki é más difísil.

12-13. Modi ki kapasidadi di pensa pode djuda-u toma un bon disizon óras ki bu sta ta djobe un trabadju?

12 Pensa na kel situason li. Bu sta ta djobe un trabadju pa bu pode kuida di bu família. Bu atxa dôs trabadju. Bu ta pensa na tudu kes informason, sima ki tipu di trabadju ki bu ta ba faze, ténpu ki bu ta pasa na bu trabadju, ténpu ki bu ta pasa na viajen i kuzas sima kes-li. Kes dôs trabadju sta di akordu ku prinsípius di Bíblia. Talvês bu ta prifiri un di kes trabadju pamodi bu gosta di el ô pamodi es ta paga dretu. Má ten otus kuza ki bu debe pensa na el antis di toma un disizon.

13 Pur izénplu, kel trabadju ka ta dexa-u sisti runion na bu kongregason? Kel óra ki bu ta pasa na trabadju ta pô-u ku ménus ténpu pa djuda bu família xinti suguru, filís i más amigu di Jeová? Faze kes pergunta li pode djuda-u poi “kuzê ki é más inportanti”, sima bu adorason i kes nisisidadi di bu família, na primeru lugar na bu vida, envês di ganha más dinheru. (Flp. 1:10) Dipôs bu pode toma un disizon ki Jeová ta abênsua.

14. Modi ki kapasidadi di pensa i mostra amor ta djuda-nu ivita poi otus algen ta tropesa?

14 Kapasidadi di pensa tanbê ta djuda-nu odja dretu modi ki nos disizon pode afeta otus algen, asi nu ta pode ivita poi “otus algen ta tropesa”. (Flp. 1:10) Kel-li é inportanti óras ki nu ta toma un disizon na kuzas sima manera ki nu ta bisti i konpo. Pur izénplu, nu pode gosta di un tipu di ropa ô un manera di konpo. Má, i si kel-li ta poi otus algen déntu i fóra di kongregason ta fika ofendidu? Kapasidadi di pensa ta djuda-nu ruspeta ses sentimentu. Amor ta pô-nu ta djobe vantajen “di kel otu algen” i pensa di un manera ikilibradu. (1 Kor. 10:23, 24, 32; 1 Tim. 2:9, 10) Asi, nu ta toma un disizon ki ta mostra nos amor i ruspetu pa otus algen.

15. Kuzê ki bu debe pensa na el antis di toma un disizon más grandi?

15 Si bu tene un disizon más grandi pa bu toma, pensa na kuzê ki bu meste faze pa bu aji di akordu ku kel disizon. Jizus fla pa nu “djobe kantu ki el ta kusta”. (Luk. 14:28) Pensa na kantu ténpu, dinheru i sforsu ki bu meste faze pa kel disizon pode da sértu. Na alguns situason, bu debe pâpia ku bu família pa djobe kuzê ki kada algen meste faze pa apoia kel disizon. Pamodi ki é bon pensa di kel manera li? Kel-li pode djuda-u odja si bu meste faze algun mudansa na bu disizon ô si ten un opinion diferenti ki é más midjór. I óras ki bu ta pâpia i bu ta obi opinion di bus família é más fásil pa es djuda-u pa kel disizon da dretu. — Pro. 15:22.

TOMA UN DISIZON KI TA DA BON REZULTADU

16. Kuzê ki bu pode faze ki pode djuda-u toma un disizon ki ta da bon rezultadu? (Odja kuadru “ Modi ki bu pode toma un bon disizon?”.)

16 Si bu faze tudu kes kuza ki dja nu pâpia di el, bu sta prontu pa toma un bon disizon. Dja bu ten kes informason i dja bu djobe kes prinsípiu ki ta djuda-u toma un disizon ki ta agrada Jeová. Gósi bu pode pidi Jeová pa djuda-u pa bu disizon ten bon rezultadu.

17. Kuzê ki é más inportanti pa djuda-nu toma un bon disizon?

17 Sikrê na pasadu bu toma disizons ki da bon rezultadu, lenbra ma pa bu toma bons disizon bu ka debe kunfia na bu intilijénsia ô spiriénsia, má na sabedoria ki ta ben di Jeová. É sô el ki pode da-u konhisimentu di verdadi, intendimentu i kapasidadi di pensa ki é kuzas inportanti pa ten sabedoria. (Ebr. 5:14) Jeová pode djuda-u toma disizons ki ta agrada-l. — Sal. 23:2, 3.

KÁNTIKU 28 Ken ki pode ser amigu di Jeová?

a SPLIKASON DI FOTU NA : Un grupu di irmons i irmans sta ta pâpia sobri un konviti pa un konvíviu ki es resebe na ses telemóvel.

b SPLIKASON DI FOTU: Un di kes irmon sta ta faze piskiza antis di el disidi si el ta bai pa kel konvíviu.