Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 32

Imita Jeová i ser ikilibradu

Imita Jeová i ser ikilibradu

“Nhos dexa tudu algen odja ma nhos é ikilibradu.” — FILIPENSIS 4:5.

KÁNTIKU 89 Obi ku Jeová i el ta abensua-u

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

Ki tipu di arvi bu ta krê ser? (Odja parágrafu 1.)

1. Di ki manera un sérvu di Jeová debe ser sima un arvi? (Odja dizenhu.)

 ALGUN bês dja bu odja kuzê ki ta kontise ku un pé di koku óras ki béntu sta? El ta da di ladu, má el ka ta kebra. Kes arvi ki ta konsigi faze kel-li, ta kontinua fórti. Pa nu kontinua ta sirbi Jeová ku alegria, nos tanbê nu debe muda algun kuza óras ki nu sta pasa pa prublémas. Un manera di mostra ma nos é ikilibradu, é muda algun kuza óras ki nos situason ta muda i óras ki nu ta ruspeta disizon i opinion di otus algen.

2. Ki kualidadis ta djuda-nu lida ku mudansas na nos vida i kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?

2 Dja ki nu ta sirbi Jeová, nu krê ser ikilibradu. Tanbê nu krê ser umildi i mostra konpaxon. Na es studu, nu ta ben odja modi ki kes kualidadi li djuda alguns irmon lida ku mudansas na ses vida. Tanbê, nu ta ben odja modi ki kes kualidadi li pode djuda-nu. Má primeru, nu ben prende ku Jeová i Jizus ki é izénplu perfeitu na ser ikilibradu.

JEOVÁ KU JIZUS É IKILIBRADU

3. Kuzê ki ta mostra ma Jeová é ikilibradu?

3 Jeová ta txomadu di “kel Rótxa” pamodi el é firmi i sénpri lial. (Deut. 32:4) Má tanbê, el é ikilibradu. Sima kuzas na mundu ta ba ta muda, nos Deus ta muda alguns kuza pa se vontadi pode kunpri. Jeová faze ómi sima se imajen, ku kapasidadi di lida ku mudansas. Na Bíblia, el da-nu prinsípius ki ta djuda-nu toma bons disizon, ka ta inporta ki prublémas nu pode pasa pa el. Izénplu di Jeová i prinsípius ki el da-nu ta mostra ma enbóra el é “kel Rótxa,” tanbê el é ikilibradu.

4. Da un izénplu ki ta mostra ma Jeová é ikilibradu. (Levítico 5:7, 11)

4 Tudu kuza ki Jeová ta faze é perfeitu i ikilibradu. El é ka duru óras ki el ta trata ku nos. Pur izénplu, odja modi ki Jeová mostra ma el é ikilibradu kantu el trata ku israelitas. El ka iziji mésmu sakrifisiu di tudu algen, sikrê es éra riku ô póbri. Na alguns situason, el dexa kada algen oferese sakrifisiu di akordu ku se situason. —  Levítico 5:7, 11.

5. Da un izénplu ki ta mostra ma Jeová ten umildadi i konpaxon.

5 Umildadi i konpaxon ta poi Jeová ta ser ikilibradu. Pur izénplu, Jeová mostra umildadi kantu el staba kuazi ta distrui kes algen mau di Sudoma. Através di se anjus, Jeová fla Ló, ki éra justu, pa fuji pa montanhas. Má Ló staba ku medu di bai pa la. Pur isu, el pidi Jeová pa dexa el ku se família bai pa Zuar, ki éra un sidadi pikinoti ki Jeová disidi distrui tanbê. Jeová pode insistiba ku Ló pa el faze sima el mandaba el. Má envês di kel-li, Jeová obi pididu di Ló i el ka distrui Zuar. (Gén. 19:18-22) Txeu ténpu dipôs, Jeová mostra konpaxon pa kes algen ki ta moraba na Nínivi. El manda proféta Jonas pa aviza ma kel sidadi i kes algen mau staba kuazi ta distruídu. Má kantu kes algen di Nínivi rapende, Jeová xinti péna di es i el ka distrui kel sidadi. — Jonas 3:1, 10; 4:10, 11.

6. Da alguns izénplu ki ta mostra ma Jizus imita Jeová na ser ikilibradu.

6 Jizus imita izénplu di Jeová na ser ikilibradu. El mandadu pa téra pa prega pa ‘kes ovelha di kaza di Israel ki staba perdedu.’ Má el mostra ma el é ikilibradu na faze se trabadju di pregason. Un bês, un mudjer ki ka éra israelita, pidi-l pa el kura se fidju-fémia ki tinha un ‘dimóni ki sta tormentaba el dimás.’ Jizus mostra konpaxon, el faze kel ki kel mudjer pidi-l i el kura se fidju-fémia. (Mat. 15:21-28) Odja un otu izénplu. Na komésu di se trabadju di pregason, Jizus fla: “Ken ki nega-m, ami tanbê N ta nega-l.” (Mat. 10:33) Má el nega Pedru ki nega-l três bês? Nau. Jizus sabia ma Pedru rapende i ma el éra un ómi fiel. Dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa Pedru, i talvês el da-l serteza ma el purdua-l i ma inda el ta amaba el. — Lukas 24:33, 34.

7. Sima sta na Filipensis 4:5, kuzê ki nu krê pa otus algen atxa di nos?

7 Dja nu odja ma Jeová i Jizus é ikilibradu. Má i nos? Jeová ta spera pa nu ser “ikilibradu.” (Lé Filipensis 4:5.) Nu pode pensa na kes pergunta li: ‘Otus algen ta atxa ma mi é ikilibradu, mansu i ma N ta dexa kuzas pasa? Ô es ta atxa ma mi é un algen duru ô temozu? N ta insisti pa otus algen faze kuzas di manera ki N krê? Ô N ta obi ku otus algen, i óras ki ta da, N ta faze sima es ta krê?’ Óras ki nos é ikilibradu, nu ta mostra ma nu sta ta imita Jeová i Jizus. Nu ben odja dôs situason ki é inportanti ser ikilibradu: óras ki nos situason ta muda i óras ki opinion i disizon di otus algen é diferenti di nos.

SER IKILIBRADU ÓRAS KI SITUASON TA MUDA

8. Kuzê ki pode djuda-nu ser ikilibradu óras ki nos situason ta muda? (Odja nóta di rodapé.)

8 Nu meste ser ikilibradu óras ki nos situason ta muda. Kes mudansa li pode pô-nu ku prublémas ki nunka nu ka pensaba ma nu ta pasaba pa el. Pur izénplu, di un óra pa kel otu nu pode fika duenti. Ô di un óra pa kel otu, mudansa na ikonomia ô na pulítika na undi ki nu ta mora, pode poi nos vida ta bira difísil. (Ecl. 9:11; 1 Kor. 7:31) Ti un mudansa di diziginason na organizason pode ser difísil pa nos. Ka ta inporta kal ki é prubléma, nu pode lida ku un situason novu dretu si nu faze kes kuatu kuza li: (1) seta kel situason, (2) pensa na futuru, (3) konsentra na kuzas puzitivu i (4) faze kuzas pa otus algen. b Nu ben odja alguns izénplu ki kontise ki ta mostra ma faze kes kuza li pode djuda-nu.

9. Modi ki un kazal di misionárius lida ku prublémas ki es ka staba ta spera?

9 Seta kel situason. Emanuel ku Fransiska diziginadu pa ser misionáriu na un otu país. Kantu es kumesa ta prende língua di la i ta kustuma ku ses kongregason novu, COVID-19 kumesa i es tevi ki fika lonji di otus algen. Dipôs, mai di Fransiska móre dirapenti. Fransiska krê staba djuntu ku se família, má COVID-19 ka ta dexaba el viaja pa la. Kuzê ki djuda-l lida ku tudu kes prubléma li? Primeru, Emanuel ku Fransiska faze orason djuntu ta pidi sabedoria pa es vive un dia di kada bês. Jeová responde ses orason através di kumida spritual déntu di óra. Pur izénplu, kuzê ki un irmon fla na un vídiu da-s koraji. El fla: “Si nu seta nos situason lógu, ta ser más fásil nu ten alegria otu bês i nu ta pruveta midjór nos situason pa faze más pa Jeová.” c Sugundu, es staba disididu na midjora na da tistimunhu pa tilifóni i ti es kumesa un studu di Bíblia. Tirseru, es dexa irmons ku irmans djuda-s. Un irman manda-s un mensajen pikinoti ku un testu di Bíblia tudu dia duránti un anu. Di mésmu manera, óras ki nu ta seta nos situason novu, nu ta xinti alegria na kuzê ki nu ta konsigi faze.

10. Modi ki un irman lida dretu ku un mudansa grandi na se vida?

10 Pensa na futuru i konsentra na kuzas puzitivu. Kristina, ki é un irman di Ruménia ki ta mora na Japon, fika diziludidu kantu se kongregason di língua inglês kabadu ku el. Má, el ka fika ta pensa na kuzê ki kontise. Envês di kel-li, el disidi faze más na pregason asi pa el faze se midjór na se kongregason di língua japunês. El pidi un mudjer, ki antis éra se koléga di trabadju, pa djuda-l pâpia japunês midjór. Kel mudjer konkorda na uza Bíblia i bruxura Vive filís pa tudu ténpu! pa inxina Kristina japunês. Kristina prende pâpia japunês midjór i kel mudjer kumesa ta mostra interesi na Bíblia. Óras ki nu ta pensa na futuru i nos é puzitivu, mudansas dirapenti pode traze-nu bensons ki nu ka staba ta spera.

11. Modi ki un kazal konsigi lida ku falta di dinheru?

11 Faze kuzas pa otus algen. Un kazal ki ta mora na un país ki nos trabadju é proibidu, fika ku falta di dinheru kantu kel país tevi prubléma na ikonomia. Kuzê ki es faze? Primeru, es faze alguns kuza pa bira ses vida más sinplis. Dipôs, envês di konsentra na ses prubléma, es disidi konsentra na faze más na pregason pa es pode djudaba otus. (Atus 20:35) Kel maridu fla: “Dja ki nu staba okupadu na trabadju di pregason, nu tinha ménus ténpu pa pensa na kuzas negativu i más ténpu pa konsentra na faze vontadi di Deus.” Óras ki nos situason ta muda, nu debe lenbra ma é inportanti kontinua ta djuda otus, prinsipalmenti através di nos trabadju di pregason.

12. Modi ki izénplu di apóstlu Paulu pode djuda-nu lida dretu ku mudansas na nos pregason?

12 Na nos trabadju di pregason nu meste ser ikilibradu. Nu ta atxa algen ki ta kridita na kuzas diferenti di nos, ku atitudi diferenti i di lugar i kultura diferenti. Apóstlu Paulu konsigi prega pa tudu tipu di algen i nu pode prende ku se izénplu. Jizus skodje Paulu pa ser “apóstlu pa nasons”. (Rom. 11:13) Nton, Paulu prega pa judeus, gregus, kes algen ki tinha txeu skóla, kes algen sinplis, kes funsionáriu di govérnu i kes rei. Pa Paulu konsigi tokaba korason di tudu kes algen diferenti li, el bira “tudu kuza pa tudu tipu di algen.” (1 Kor. 9:19-23) El pensa na kultura, na lugar ki kes algen kria i na kuzê ki es ta kriditaba na el. I el muda se manera di prega di akordu ku ses situason. Nos tanbê nu pode midjora nos trabadju di pregason, si nu muda nos manera di prega di akordu ku nisisidadi di kes algen ki nu sta pâpia ku el.

RUSPETA OPINION DI OTUS ALGEN

Si nos é ikilibradu nu ta ruspeta opinion di otus algen. (Odja parágrafu 13.)

13. Ki prigu ki 1 Koríntius 8:9 ta pâpia di el ki nu pode ivita si nu ta ruspeta opinion di otus algen?

13 Ser ikilibradu tanbê ta djuda-nu ruspeta opinion di otus algen. Pur izénplu, alguns irman gosta di uza makiajen, i otus ta prifiri ka uza. Alguns irmon gosta di toma bebida alkólika na limiti, má otus ta disidi ka toma ninhun bebida alkólika. Tudu algen ki ta sirbi Deus krê ten bon saúdi, má es ta skodje maneras diferenti di kuida di ses saúdi. Si nu ta atxa ma sénpri nu ten razon i nu ta tenta konvense otus pa faze sima nos, nu pode tropesa otus i dividi kongregason. Di serteza nu ka ta krê faze kel-li! (Lé 1 Koríntius 8:9; 10:23, 24) Nu ben odja dôs izénplu ki ta mostra modi ki sigi prinsípius di Bíblia pode djuda-nu ser ikilibradu i mante pas na kongregason.

Si nos é ikilibradu nu ta ruspeta opinion di otus algen. (Odja parágrafu 14.)

14. Ki prinsípius di Bíblia nu debe pensa na el óras ki nu ta toma disizon sobri nos manera di bisti i di konpo?

14 Manera di bisti i di konpo. Jeová ka ta fla-nu kuzê ki nu debe bisti, má el ta da-nu prinsípius pa nu sigi. Nu debe bisti di un manera ki ta da ónra pa Deus, ki ta mostra ma nos é ikilibradu, modéstu i ma nu ten “bon juís”. (1 Tim. 2:9, 10; 1 Ped. 3:3) Pur isu, nu ka ta bisti di un manera ki nu ta poi otus algen ta konsentra na nos. Prinsípius di Bíblia tanbê ta djuda ansions ka kria régras sobri manera di bisti i stilu di kabélu. Pur izénplu, ansions na un kongregason krê djudaba alguns irmon jóven ki staba ta uza un stilu di kabélu ki staba na móda, ki éra kurtu má dislexadu. Modi ki ansions pode djudaba es sen kria un régra? Enkaregadu di grupu di kongregason fla kes ansion pa fla kes irmon: “Si nhos sta na tribuna i kes algen ki sta sisti sta presta más atenson na nhos aparénsia di ki na kuzê ki nhos sta fla, nton algun kuza ka sta dretu ku nhos manera di bisti i di konpo.” Kel splikason sinplis li djuda kes irmon jóven intende kuzê ki es debe fazeba i ansions ka kria un régra. d

Si nos é ikilibradu nu ta ruspeta opinion di otus algen. (Odja parágrafu 15.)

15. Ki leis i prinsípius di Bíblia ta djuda-nu óras ki nu ta toma disizons sobri nos saúdi? (Romanus 14:5)

15 Kuida di saúdi. Kada irmon debe disidi modi ki el ta kuida di se saúdi. (Gál. 6:5) Kes úniku lei ki Bíblia ta da sobri tratamentu di saúdi, é ka toma sangi i ka mete na bruxaria ku fitisaria. (Atus 15:20; Gál. 5:19, 20) Má na otus asuntu ki ten aver ku tratamentu di saúdi, kada algen debe disidi kal ki el ta seta. Alguns algen ta djobe ajuda sô na dotor pa kuida di ses saúdi, má otus algen ta djobe otus tipu di tratamentu. Sikrê nu sta konvensidu ma un tratamentu di saúdi é midjór, nu meste ruspeta direitu ki nos irmons ku irmans ten di toma ses disizon sobri tratamentus di saúdi. Sobri kel asuntu li, nu debe lenbra di kes kuza li: (1) é sô Reinu di Deus ki ta ben kura tudu duénsa i pa tudu ténpu. (Isa. 33:24) (2) Kada irmon debe “sta konvensidu” di kuzê ki é midjór pa el. (Lé Romanus 14:5.) (3) Nu ka ta julga otus, nen nu ka ta poi un pédra di tropesu ses frenti. (Rom. 14:13) (4) Irmons debe mostra amor. I union na kongregason debe ser más inportanti pa es di ki ses liberdadi di toma disizon. (Rom. 14:15, 19, 20) Si nu kontinua ta lenbra di kes kuza li, nu ta kontinua ku un bon amizadi ku nos irmons ku irmans i nu ta djuda pa ten pas na kongregason.

Si nos é ikilibradu nu ta ruspeta opinion di otus algen. (Odja parágrafu 16.)

16. Modi ki un ansion pode mostra ma el é ikilibradu na manera ki el ta lida ku otus ansion? (Odja fotus.)

16 Ansions debe da un bon izénplu na ser ikilibradu. (1 Tim. 3:2, 3) Pur izénplu, un ansion ka debe atxa ma se opinion sénpri ta setadu sô pamodi el é más bédju di ki kes otu ansion. El ta da kónta ma spritu santu di Jeová pode poi kalker ansion di grupu di ansion ta fla algun kuza ki ta djuda-s toma un bon disizon. I si maioria di ansions konkorda ku un disizon ki ka é kóntra prinsípius di Bíblia, un ansion ki é ikilibradu ta apoia kel disizon, sikrê el ta krê fazeba kuza di manera diferenti.

SER IKILIBRADU TA TRAZE BONS REZULTADU

17. Ki bons rezultadu nu ta ten óras ki nos é ikilibradu?

17 Óras ki nos é ikilibradu, nu ta ten bons rezultadu. Nos amizadi ku irmons i irmans ta fika más midjór i kongregason ta ten pas. Tanbê nu ta ten alegria di konxe algen di kultura i ku manera di ser diferenti. I nu ta fika kontenti di sabe ma sikrê nos tudu é diferenti, nu ta adora Jeová di manera unidu. I más inportanti, nu ta fika kontenti di sabe ma nu sta ta imita nos Deus Jeová ki é ikilibradu.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

a Jeová ku Jizus é ikilibradu, i es krê pa nu dizenvolve kel kualidadi li. Si nos é ikilibradu, ta ser más fásil lida ku mudansa na nos situason, sima un prubléma di saúdi ô falta di dinheru. Tanbê nu ta djuda ten pas i union na kongregason.

b Odja artigu ku téma Como lidar com mudanças na revista Nhos korda! Nunbru 4 di 2016.

c Odja vídiu Entrivista ku irmon Dmitriy Mikhaylov na artigu “Jeová ta bira pirsigison na un oportunidadi pa da tistimunhu” na Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason di marsu i abril di 2021.

d Pa sabe más sobri manera di bisti i di konpo, odja lison 52 di livru Vive filís pa tudu ténpu!