Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Mostra interesi na otus ta traze bensons pa vida interu

Mostra interesi na otus ta traze bensons pa vida interu

Ku nha mai i nha irman, Pat, na 1948.

“Igreja Anglikanu ka ta inxina verdadi. Kontinua ta djobe verdadi.” Dipôs ki mai di nha mai, ki éra di Igreja Anglikanu fla kel-li, nha mai kumesa ta djobe relijion verdaderu. Má, el ka ta krê papiaba ku Tistimunhas di Jeová i el ta flaba mi pa N sukundiba óras ki es binha nos kaza na Torontu, na Kanadá. Kantu irman más nova di nha mai kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová na 1950, nha mai kumesa ta studa djuntu ku el. Es ta studaba na kaza di nha tia i dipôs es batiza.

Nha pai éra pastor na Igreja Unidu di Kanadá. Tudu dumingu el ta mandaba mi ku nha irman pa aula ki igreja ta daba pa mininus. Dipôs, 11 óra nu ta ba atxaba el na igreja. Di tardi, nu ta baba Salon di Reinu ku nos mai. Éra fásil nu odjaba diferénsa ki tinha entri kes dôs relijion li.

Na Asenbleia Internasional “Vontadi di Deus” ku família Hutcheson, na 1958.

Nha mai pâpia ku se amigus Bob i Marion Hutcheson, sobri kes kuza ki el staba ta prende i es seta verdadi tanbê. Na 1958, Bob ku Marion leba-m djuntu ku ses três fidju matxu pa ba sisti Asenbleia Internasional di 8 dia, ku téma: “Vontadi di Deus”, na sidadi di Nova York. Gósi N ta da kónta ma ka foi fásil pa es leba-m. Má kel kongrésu é un di kes lenbransa más sábi ki N ten na nha vida.

IRMONS KU IRMANS DJUDA-M FAZE MÁS PA JEOVÁ

Kantu N staba jóven, N ta moraba na un kaza na kanpu i N gostaba di kuida di animal. Ti N pensa na bira dotor di animal. Nha mai fla un ansion di kongregason kel-li. Ku amor, kel ansion lenbra-m ma nu sta ta vive na “ténpu di fin” i ma baba universidadi duránti alguns anu pode afetaba nha amizadi ku Jeová. (2 Tim. 3:1) Pur isu, N disidi ka bai universidadi.

Má simé, N ta perguntaba kuzê ki N ta fazeba dipôs ki N tirminaba liseu. Enbóra N ta baba pregason tudu fin di simana, N ka gostaba di pregason i nen N ka pensaba ma N ta biraba un pioneru. Nha pai i se irmon más novu, ki ka éra Tistimunha di Jeová, insentiva-m pa N trabadjaba dia interu na un inpréza grandi di suguru, na sidadi di Torontu. Nha tiu tinha un puzison inportanti na kel inpréza. Pur isu, N seta kel trabadju.

Na Torontu, N tinha ki trabadjaba txeu i N ta pasaba txeu ténpu ku algen ki ka éra Tistimunha di Jeová. Kel-li ka ta dexaba mi sisti runion sénpri i baba pregason tudu simana. Na komésu, N ta moraba ku pai di nha pai, ki ka éra Tistimunha di Jeová. Má dipôs el móre i N tevi ki djobe otu lugar pa N moraba.

Bob i Marion, ki lebaba mi kel kongrésu na 1958, éra sima nha pai ku nha mai. Es konvida-m pa N ba mora na ses kaza i es djuda-m bira más amigu di Jeová. Na 1960, N batiza djuntu ku ses fidju John. John bira pioneru i el insentiva-m pa N partisipa más txeu na pregason. Irmons na kongregason odja nha prugrésu i dipôs N diziginadu pa N bira kel ki gósi ta txomadu enkaregadu di runion Vida i pregason.

N ATXA UN KUNPANHERA I N BIRA PIONERU

Na dia di nos kazamentu, na 1966.

Na 1966, N kaza ku Randi Berge, ki éra un pionera ki tinha txeu zelu i ki tinha gana di sirbi na undi ki tinha más nisisidadi. Nos enkaregadu di grupu di kongregason mostra interesi na nos i el insentiva-nu pa nu djuda kongregason na sidadi di Orilia, na pruvínsia di Ontario. Nton, nu ruma nos kuzas i nu muda pa la.

Lógu ki nu txiga na Orilia, N bira pioneru fíksu sima Randi. N staba animadu sima Randi! Dipôs ki N kumesa ta sforsa pa N ser un bon pioneru, N kumesa ta xinti alegria na uza Bíblia i odja otus algen ta intende verdadi. N fika kontenti di djuda un kazal na Orilia faze mudansa na ses vida i kumesa ta sirbi Jeová.

NU PRENDE UN LÍNGUA NOVU I NU MUDA NOS MANERA DI PENSA

Duránti un vizita na sidadi di Torontu, N konxe Arnold MacNamara, ki éra un di kes irmon ki tinha txeu responsabilidadi na Betel. El pergunta-nu si nu ta gostaba di bira pioneru spesial. N responde lógu: “Klaru! Na kalker lugar, ménus na Kebéki!” Kel prekonseitu ki kes algen ki ta papiaba inglês na Kanadá tinha sobri kes otu algen ki ta papiaba fransês na pruvínsia di Kebéki, influensia-m. Na kel ténpu, gentis staba ta faze manifestason kóntra govérnu i es kreba pa pruvínsia di Kebéki tomaba indipendénsia di Kanadá.

Arnold fla: “Úniku lugar ki filial sta ta manda pioneru spesial gósi é Kebéki.” Nu seta bai lógu. Dja N sabia ma Randi krê ba sirbiba la. Dipôs N da kónta ma kel-li foi un di kes midjór disizon ki nu toma na nos vida!

Dipôs ki nu sisti aula di fransês duránti sinku simana, mi ku Randi, djuntu ku otu kazal, nu bai pa Rimouski, ki ta fika uns 540 kilómetru na nórti di sidadi di Montreal. Inda nu tinha txeu kuza pa prende. I kel-li fika klaru na un runion ki N lé alguns avizu. N fla ma na kongrésu ki nu sta ba sistiba, ta tinha txeu “irmons avestrús” envês di “txeu irmons di Áustria.”

Kaza branku na Rimouski.

Alén di nos kuatu, na Rimouski tinha más kuatu irman soltera zeloza i tanbê família Huberdeaus ku ses dôs fidju-fémia. Família Huberdeaus ta moraba na un kaza grandi di rénda ki tinha 7 kuartu. I tudu pioneru ki ta moraba la ta daba un ajuda pa paga rénda. Nu ta txomaba el di “Kaza Branka” pamodi párti frenti di kel kaza éra branku i el tinha pilar branku. Tinha uns 12 ô 14 algen ki ta moraba la. Dja ki mi ku Randi éra pioneru spesial, nu ta baba pregason di palmanhan, di tardi i di noti. Pur isu, nu ta fikaba kontenti di atxa un algen ki ta baba ku nos pa pregason, sikrê di noti na ténpu di friu.

Nu bira txeu amigu di kes pioneru fiel li i es bira sima un família pa nos. Alvês nu ta xintaba na vólta di un fogera ô nu ta traba un dia ki nu ta fazeba kumida tudu djuntu. Un di kes irmon ta tokaba. Nton, na sábadu di noti, txeu bês nu ta kantaba i nu ta badjaba.

Txeu algen na Rimouski mostra interesi na Bíblia. Na sinku anu, nu tevi alegria di odja txeu studanti di Bíblia ta faze prugrésu i ta batiza. Kongregason omenta pa uns 35 publikador.

Nu resebe bon trenu pa pregason na Kebéki. Nu odja modi ki Jeová djuda-nu na nos trabadju di pregason i el da-nu kes kuza ki nu staba ta meste. Tanbê nu prende ama kes algen ki ta pâpia fransês, ses língua i ses kultura. I kel-li pô-nu ta gosta di otus kultura tanbê. — 2 Kor. 6:13.

Di un óra pa kel otu, Betel pidi-nu pa nu muda pa sidadi di Tracadie, ki ta fika na lésti di Nova Brunswick. Kel-li foi difísil pa nos pamodi tinha poku ténpu ki nu sinaba un kontratu pa renda un kaza i N tinha un kontratu pa da aula alguns óra pa simana na un skóla. Tanbê, alguns di nos studantis di Bíblia bira publikador kel ténpu i nu staba ta faze un Salon di Reinu novu.

Nu faze orason kel fin di simana interu sobri kel mudansa i nu vizita Tracadie, ki éra txeu diferenti di Rimouski. Má dja ki Jeová krê pa nu baba pa la, nu disidi bai. Nu poi Jeová na próva i nu odja modi ki el kaba ku tudu kes dizafiu. (Mal. 3:10) Pamodi Randi tinha un bon amizadi ku Jeová, el ta preokupaba más ku otus i el ta staba sénpri kontenti foi más fásil faze kel mudansa li.

Úniku ansion ki tinha na nos novu kongregason éra Robert Ross. El ku se mudjer Linda, éra pioneru la i es disidi kontinua la dipôs ki ses primeru fidju nase. Sikrê ku un mininu pikinoti pa toma kónta, es kontinua ku zelu na pregason i ta resebe algen dretu. I kel-li inkoraja-nu txeu.

BENSONS KI NU RESEBE NA SIRBI NA UNDI KI TEN MÁS NISISIDADI

Na nos primeru grupu di kongregason na ténpu di friu.

Dipôs ki nu pasa dôs anu na trabadju di pioneru na Tracadie, di un óra pa kel otu, nu resebe konviti pa vizita kongregasons. Kel-li foi un surpréza pa nos! Nu ten 7 anu ta vizita kes kongregason di língua inglês. Dipôs nu diziginadu pa vizita kes kongregason di língua fransês na Kebéki. Nos enkaregadu di distritu na Kebéki, ki éra Léonce Crépeault, ta ilojiaba nhas diskursu. Má, dipôs sénpri el ta perguntaba mi: “Modi ki bu pode faze diskursus ki pode djuda irmons más txeu na ses dia-dia?” a Kel atenson ki el da-m, djuda-m bira ta inxina di manera más sinplis.

Un di kes diziginason ki más N ta lenbra di el, é kel ki N dadu na Kongrésu Internasional ku téma “Fé vitoriosa” na Montreal, na 1978. N trabadja na Dipartamentu di kumida. Nu staba ta spera 80 mil algen i nu tinha ki daba es kumida di un manera diferenti di kel ki nu ta fazeba antis. Tudu kuza éra novu, kes ekipamentu, lista di kumida i manera di pripara kumida. Nu tinha uns 20 jilera uma grandi, má alvês es ka ta trabadjaba dretu. Pamodi un jogu, sô nu konsigi entra na kel stádiu na madrugada di primeru dia di kongrésu. I nu tinha ki kentaba fornu antis di sól sai pa nu fazeba kafé. Nu fika txeu kansadu. Má N prende txeu ku trabadju duru, spiriénsia i alegria di kes irmon ki nu trabadja djuntu. Anos é amigu ti inda. Pa nos foi un alegria sisti kel kongrésu inportanti na Kebéki, na kel mésmu pruvínsia ki tevi txeu pirsigison entri 1940 i 1960.

Ta trabadja ku Randi pa pripara kongrésu na Montreal, na 1985.

N prende txeu kuza ku kes otu irmon ki éra enkaregadu na kes kongrésu grandi ki fazedu na Montreal. Un anu, David Splane, ki gósi ta faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra, éra enkaregadu di kongrésu. Na un kongrésu dipôs, kantu N konvidadu pa kuida di kel diziginason li, David djuda-m txeu.

Na 2011, dipôs ki nu pasa 36 anu ta vizita kongregasons, N konvidadu pa ser instrutor na Skóla pa Ansions di Kongregason. Mi ku Randi nu durmi na 75 kama diferenti duránti dôs anu. Má bale péna kada sakrifisiu ki nu faze. Na fin di kada simana, kes ansion ta mostraba txeu gratidon pamodi es ta odjaba modi ki Grupu Enkaregadu di Óbra ta preokupa ku amizadi ki ansions ten ku Jeová.

Dipôs, N diziginadu pa ser instrutor na Skóla pa Pregadoris di Reinu. Kes alunu txeu bês ta fikaba kansadu i preokupadu pamodi es tinha txeu kuza di faze. Es tinha uns 7 óra di aula tudu dia, es ta gastaba uns três óra tudu noti ta pripara pa aula i es tinha ki fazeba uns kuatu ô sinku diziginason tudu simana. Mi ku kel otu instrutor nu splika-s ma es ta konsigi fazeba kes kuza li ku ajuda di Jeová. N ta lenbra sénpri di modi ki kes alunu ta fikaba dimiradu óras ki es ta odjaba ma si es kunfiaba na Jeová, es ta konsigi fazeba mutu más di kel ki es staba ta pensa.

MOSTRA INTERESI NA OTUS TA TRAZE BONS REZULTADU PA VIDA INTERU

Interesi ki nha mai mostra na otus, djuda se studantis di Bíblia faze prugrésu i ti djuda nha pai muda se atitudi sobri verdadi. Três dia dipôs ki nha mai móre, nu fika dimiradu di odja nos pai ta sisti un diskursu pa públiku na Salon di Reinu. I el kontinua ta sisti runion duránti 26 anu dipôs di kel dia. Enbóra papá nunka ka batiza, kes ansion fla-m ma sénpri el éra primeru algen ki ta txigaba na runion tudu simana.

Nha mai tanbê foi un bon izénplu pa mi i pa nhas irman. Tudu nhas três irman ku ses maridu ta sirbi Jeová di manera fiel. Dôs irman di meu ta sirbi na Betel, un na Purtugal i kel otu na Aiti.

Mi ku Randi gósi nos é pioneru spesial na sidadi di Hamilton, na Ontario. Kantu nu ta vizitaba kongregasons nu ta fikaba kontenti di sai ku irmons pa fazeba ses revizitas i ses studus di Bíblia. Má gósi nu ta fika kontenti di odja nos studantis ta faze prugrésu. I nu bira amigu di nos irmons ku irmans na nos kongregason novu. I nu ta xinti inkorajadu di odja modi ki Jeová ta djuda-s na ténpu sábi i na ténpu kasábi.

Óras ki nu ta djobe pa tras, nu ta da txeu valor pa interesi ki txeu algen mostra na nos. Nu ta tenta mostra “grandi preokupason” pa otus i insentiva-s pa es sirbi Jeová di midjór manera ki es ta konsigi. (2 Kor. 7:6, 7) Pur izénplu, na un família, mudjer, fidju matxu i fidju-fémia staba na sirvisu pa ténpu interu. N pergunta kel maridu si dja el pensaba na ser pioneru. El fla-m ma el staba ta djuda três pioneru. Nton, N pergunta-l: “Bu pode djuda-s más di ki Jeová?” N fla-l ma el pode xintiba kel mésmu alegria ki se família staba ta xinti. El bira pioneru 6 mês dipôs.

Mi ku Randi nu ta kontinua ta pâpia sobri ‘kes kuza grandi’ di Jeová pa ‘kel jerason ki sta pa ben’. I nu ta spera ma es ta ben xinti kel mésmu alegria ki nu ta xinti na sirvisu di Jeová. — Sal. 71:17, 18.

a Odja stória di vida di Léonce Crépeault na Sentinéla di febreru di 2020, pájinas 26-30.