Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 29

KÁNTIKU 121 Nu meste kontrola nos kabésa

Toma kuidadu ku tentasons

Toma kuidadu ku tentasons

“Nhos mante sienti i nhos ora sénpri, asi pa nhos ka kai na tentason.”MATEUS 26:41.

ASUNTU PRINSIPAL

Djuda-nu lenbra ma nu meste faze tudu kel ki nu ta pode pa nu ka peka i tanbê djuda-nu pa nu ka faze nada ki ku ténpu ta pô-nu ta peka.

1-2. (a) Ki avizu Jizus da se disiplus? (b) Pamodi ki disiplus di Jizus bandona-l? (Odja dizenhus.)

 “É KLARU ki spritu sta prontu, má karni é fraku.” a (Mat. 26:41b) Ku kes palavra li, Jizus mostra ma el ta intendeba ma nos é inperfeitu i ma nu ta fadja. Má kuzê ki el fla é un avizu pa nos tanbê: nunka nu ka debe pensa ma sénpri nu ta faze kel ki é dretu i ma nunka nu ka ta faze kel ki é mariadu. Alguns óra antis di Jizus fla kes palavra li, se disiplus promete ma nunka es ka ta bandonaba el. (Mat. 26:35) Es krê fazeba kuzê ki é dretu. Má es ka da kónta ma na un situason difísil, éra fásil faze kel ki é mariadu envês di faze kel ki é dretu. Pur isu, Jizus da-s kel avizu li: “Nhos mante sienti i nhos ora sénpri, asi pa nhos ka kai na tentason.” — Mat. 26:41a.

2 Infilismenti disiplus di Jizus ka mante sienti. Kantu Jizus prendedu, es fika djuntu ku Jizus ô es fika ku medu i es fuji? Pamodi disiplus ka mante sienti, es faze kel ki es flaba ma nunka es ka ta fazeba: es bandona Jizus. — Mat. 26:56.

Jizus aviza se disiplus pa es mante sienti i pa es proteje pa es ka kai na tentason, má es bandona-l. (Odja parágrafus 1 i 2.)


3. (a) Pa kontinua lial pa Jeová, pamodi ki nu ka debe atxa ma sénpri nu ta konsigi faze kuzê ki é dretu? (b) Kuzê ki nu ta ben pâpia di el na kel studu li?

3 Nunka nu ka debe pensa ma nos é fórti i ma sénpri nu ta faze kel ki é dretu. É klaru ki nu ka krê faze nada ki ta poi Jeová ta fika tristi. Má nos é inperfeitu i é fásil nu kai na tentason i faze kuzas mariadu. (Rom. 5:12; 7:21-23) Si nu ka toma kuidadu, nu pode fika na un situason ki nu pode kai na tentason. Pa nu mante lial pa Jeová i pa se Fidju, nu meste sigi konsedju di Jizus di mante sienti óras ki nu ta pasa pa tentason. Kel studu li ta ben djuda-nu faze kel-li. Primeru, nu ta ben odja na ki situason ki é inportanti nu mante sienti. Dipôs, nu ta ben odja modi ki nu pode proteje nos kabésa óras ki nu pasa pa tentason. Tanbê nu ta ben odja modi ki nu pode kontinua ta mante sienti.

NA KI SITUASONS NU MESTE TOMA KUIDADU?

4-5. Pamodi ki é inportanti nu ka faze nen mésmu kes pekadu pikinoti?

4 Alguns pekadu é ménus gravi ki otus, má simé es pode frakise nos amizadi ku Jeová. Tanbê, es pode pô-nu ta faze kes pekadu más gravi.

5 Nos tudu nu ta tentadu pa nu faze algun kuza mariadu. Má kada un di nos ten frakézas diferenti. Pur isu, alguns kuza pode ser un tentason más fórti pa nos. Pur izénplu, un algen pode sta ta sforsa pa el ka faze konportamentu seksual mariadu. Otu algen talvês sta ta luta pa el ka faze konportamentu inpuru, sima masturbason ô odja pornografia. I inda otu algen pode sta ta sforsa pa el ka xatia faxi, pa el ka ser orgulhozu ô pa el ka dexa medu di ómi pô-l ta para di faze kel ki é dretu. É pur isu ki Tiagu fla: “Kada un ta provadu óras ki se própi dizeju ta atrai-l i ta ingoda-l.” — Tia. 1:14.

6. Sobri kuzê ki nu ten ki ser onéstu?

6 Bu sabe ki situason ki é más fásil pô-u ta peka? É prigozu nu ka liga pa nos frakézas ô nu pensa ma nos é fórti i ma nu ka ta peka. (1 Juan 1:8) Lenbra ma Paulu fla ma ti mésmu kes “ki é giadu pa spritu di Deus” pode kai na tentason si es ka mante sienti. (Gál. 6:1) Nu ten ki ser onéstu ku nos kabésa i rekonhese ma ten kuzas ki nos é ka fórti na es. — 2 Kor. 13:5.

7. Na kuzê ki nu meste presta más atenson? Da un izénplu.

7 Óras ki dja nu sabe ki situasons ki é más fásil pô-nu ta peka, kuzê ki nu debe faze? Nu debe sforsa pa nu sta más priparadu pa nu aguenta óras ki nu ta pasa pa tentason! Pensa na kel izénplu li: na ténpu ki Bíblia skrebedu, kel párti di sidadi más fraku éra kes porton. Pur isu tinha más guardas na kes porton pa protejeba sidadi. Di mésmu manera, nu meste presta más atenson na nos frakézas, asi pa nu sta más priparadu pa aguenta óras ki nu pasa pa tentason. — 1 Kor. 9:27.

MODI KI NU PODE TOMA KUIDADU PA NU KA KAI NA TENTASON

8-9. Modi ki kel jóven ki Provérbios kapítlu 7 ta pâpia di el pode ivitaba faze un pekadu gravi? (Provérbios 7:8, 9, 13, 14, 21)

8 Modi ki nu pode mante sienti pa nu ka kai na tentason i peka? Odja kuzê ki nu pode prende di kel jóven ki Provérbios kapítlu 7 ta pâpia di el. El faze konportamentu seksual mariadu ku un mudjer di má vida. Versíklu 22 ta fla ma ‘dirapenti’, kel jóven bai tras di kel mudjer. Má sima kes versíklu antis ta mostra, dja el tomaba otus disizon mariadu ki poku-poku pô-l ta peka.

9 Kuzê ki el fazeba antis ki pô-l ta faze un pekadu gravi? Primeru, di noti, ‘el pasa na kel rua ki ta fika pértu di skina di kaza’ di kel mudjer di má vida. Dipôs, el bai na direson di se kaza. (Lé Provérbios 7:8, 9.) Dipôs, kantu el odja kel mudjer, el ka muda se kaminhu. Envês di kel-li, el seta un beju di sel i el fika ta obi timenti kel mudjer ta kontaba el ma el oferese sakrifisius di pas. Talvês, el kreba pa kel jóven pensaba ma el ka éra un mau algen. (Lé Provérbios 7:13, 14, 21.) Si kel jóven ka tomaba tudu kes disizon mariadu antis, el pode ivitaba kai na tentason di faze un kuza mariadu i el pode ka pekaba.

10. Modi ki un algen oji pode kai na mésmu éru di kel jóven di Provérbios?

10 Kel stória li ta mostra kuzê ki pode kontise ku kalker sérvu di Jeová. El pode faze un pekadu gravi i dipôs el pode xinti ma tudu kontise ‘dirapenti’. Ô talvês el pode fla: “N ka staba ta spera.” Má si el pensa dretu na kuzê ki di verdadi kontiseba, talvês el pode da kónta ma el tomaba alguns mau disizon antis di el faze kel pekadu gravi. Talvês el skodje amigus ki ka ta ama Jeová, ô talvês diversons ki el ta skodje, pájinas di internet ki el ta entra ô lugaris ki el ta bai é ka bon pa un kriston. Pode ser tanbê ki dja el paraba di faze orason, di lé Bíblia, sisti runions ô sai na pregason. Sima kel jóven ki Provérbios ta pâpia di el, pekadu di un algen talvês ka foi dirapenti sima el ta atxaba.

11. Kuzê ki nu debe faze pa nu ivita faze un pekadu?

11 Kal ki é lison pa nos? Nu meste ivita ka sô faze kel pekadu gravi, má tanbê tudu kes disizon mariadu ki ta pô-nu ta peka. É kel-li ki Salumon splika dipôs di konta kel stória di kel jóven ku kel mudjer di má vida. Sobri kel mudjer, el fla: ‘Ka bu perde i bai na se kaminhus.’ (Pro. 7:25) Tanbê el fla: ‘Fika lonji di el; ka bu txiga pértu di pórta di se kaza’. (Pro. 5:3, 8) Nu ta proteje nos kabésa di faze un pekadu si nu ivita kuzas i situasons ki ta pô-nu ta faze kuzas mariadu. b Kel-li krê fla ma sikrê kes kuza é ka eradu pa kristons, nu ka ta faze-s si nu sabe ma es é un tentason pa nos i es ta pô-nu ta peka. — Mat. 5:29, 30.

12. Ki disizon firmi Jó toma i modi ki kel-la pode djudaba el pa el ka kaíba na tentason? (Jó 31:1)

12 Nu meste toma un disizon firmi pa nu ivita situasons ki ta pô-nu ta peka. É kel-li ki Jó faze. El ‘faze un kontratu ku [se] odjus’ pa nunka djobe pa otus mudjer ku dizeju mariadu. (Lé Jó 31:1.) Faze kuzê ki el disidi ta djudaba el pa nunka el ka fikaba na un situason ki pode poba el ta faze adultériu. Nos tanbê nu pode sta disididu na ivita kalker kuza ki pode pô-nu ta kai na tentason.

13. Pamodi ki nu meste toma kuidadu ku nos pensamentu? (Odja fotus.)

13 Tanbê nu meste toma kuidadu ku nos pensamentus. (Êxo. 20:17) Alguns algen ta atxa ma é ka mariadu imajina ses kabésa ta faze kuzas mariadu, basta es ka faze-s. Má é mariadu pensa si. Óras ki un algen ta fika ta pensa na un kuza mariadu, kel-la ta pô-l ku más dizeju di faze-l. Si el faze kel-li, ta fika más difísil el ivita faze kuzas mariadu. É klaru ki alvês pensamentus mariadu ta ben na nos menti. Óras ki kel-li kontise, é inportanti nu ivita kes pensamentu lógu i troka-s pa pensamentus dretu. Óras ki nu ta faze kel-li, nu ka ta dexa pensamentus mariadu fika fórti i pô-nu ta ten dizejus ki é difísil i ki talvês pode pô-nu ta faze un pekadu gravi. — Flp. 4:8; Kol. 3:2; Tia. 1:13-15.

Nu meste ivita kalker kuza ki pode pô-nu ta kai na tentason (Odja parágrafu 13.)


14. Kuzê más ki nu meste faze pa nu proteje pa nu ka kai na tentason?

14 Kuzê más ki nu meste faze pa nu proteje pa nu ka kai na tentason? Nu meste ten serteza ma obi ku leis di Jeová é sénpri kel midjór pa nos. Alvês é difísil pa nu pensa i xinti sima Jeová ta krê, má óras ki nu ta sforsa nu ta ser filís di verdadi.

15. Modi ki dizenvolve bons dizeju ta djuda-nu proteje pa nu ka kai na tentason?

15 Nu meste dizenvolve bons dizeju. Si nu prende ‘ôdia kuzê ki é mariadu i ama kuzê ki é dretu’, nu ta sta más disididu na faze kel ki é dretu i ivita situasons ki ta pô-nu ta peka. (Amós 5:15) Si nu ten bons dizeju, ta ser más fásil nu konsigi aguenta tentason óras ki nu sta na un situason ki nu ka staba ta spera.

16. Modi ki faze kes kuza ki ta bira nos amor pa Jeová más fórti ta proteje-nu? (Odja fotus.)

16 Modi ki nu pode dizenvolve bons dizeju? Nu pode faze kel-li óras ki nu mante okupadu ta faze kuzas ki ta bira nos amor pa Jeová más fórti. Óras ki nu sta na runion ô na pregason, é más difísil nu tentadu pa faze kuzas mariadu. Alén di kel-li, nos dizeju di agrada Jeová ta bira más fórti. (Mat. 28:19, 20; Ebr. 10:24, 25) Óras ki nu ta lé, studa i midita na Palavra di Deus, nu ta bira nos amor pa kel ki é dretu más fórti i nu ta ôdia kes kuza ki é mariadu más txeu. (Jos. 1:8; Sal. 1:2, 3; 119:97, 101) Lenbra ma Jizus fla se disiplus: “Nhos ora sénpri, asi pa nhos ka kai na tentason.” (Mat. 26:41) Óras ki nu ta faze orason pa nos Pai na séu, nu ta da-l oportunidadi pa el djuda-nu i nu ta bira nos dizeju di agrada-l más fórti. — Tia. 4:8.

Faze kes kuza ki ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti ta djuda-nu ka kai na tentason (Odja parágrafu 16.) c


KONTINUA TA TOMA KUIDADU

17. Ki frakéza foi un prubléma pa Pedru na más di ki un situason?

17 Talvês nu ta konsigi libra di alguns frakéza. Má pode ser ki nu ten ki kontinua ta luta pa txeu ténpu kóntra otus. Odja izénplu di apóstlu Pedru. Pamodi el fika ku medu di ómi, el nega Jizus três bês. (Mat. 26:69-75) Ta parse ma dipôs Pedru vense se medu pamodi el da tistimunhu ku koraji sobri Jizus na Sinédriu. (Atus 5:27-29) Má, alguns anu dipôs, el xinti ‘medu di kes ki ta apoiaba sirkunsizon’, pur isu el para di kume ku kes kriston ki ka éra judeu. (Gál. 2:11, 12) Pedru torna xinti medu otu bês. Talvês nunka el ka venseba kel frakéza konpletamenti.

18. Ki kuidadu nu meste toma ku alguns frakéza ki nu ten?

18 Talvês nu pode pasa pa un situason sima kel-li. Di ki manera? Sima Pedru, talvês nu ten ki luta ku un frakéza ki nu pensaba ma dja nu venseba. Pur izénplu, un irmon fla: “Dja tinha 10 anu ki N paraba di odja pornografia i N tinha serteza ma dja N venseba kel prubléma. Má nha frakézas éra sima un animal prigozu ki staba sukundidu i ta spera pa kel midjór óra di ataka.” Nu ta fika kontenti di sabe ma nos irmon ka dizisti. El da kónta ma el tinha ki fazeba algun kuza tudu dia pa el luta kóntra se frakézas i ma talvês el tinha ki fazeba kel-li pa réstu di se vida na kel mundu mau li. El sta ta sforsa inda más txeu pa el fika lonji di pornografia i se mudjer ku ansions sta ta djuda-l txeu.

19. Kuzê ki nu pode faze si nu ten un frakéza ki inda nu ka vense?

19 Si nu ten un frakéza ki inda nu ka vense, kuzê ki nu pode faze pa el ka pô-nu ta peka? Nu meste faze kel ki Jizus fla-nu pa nu faze: “Mante sienti.” Kel-li ta proteje-nu pa nu ka kai na tentason. Sikrê óras ki bu sta xinti fórti, kontinua ta ivita situasons ki pode pô-u ta kai na tentason. (1 Kor. 10:12) Si bu faze si, bu ta ten bons rezultadu. Provérbios 28:14 ta fla: ‘Filís é kel ómi ki sta sénpri sienti’. — 2 Ped. 3:14.

BENSONS KI NU TA RESEBE SI NU MANTE SIENTI

20-21. (a) Ki bensons nu ta ben ten si nu mante sienti pa nu ka kai na tentason? (b) Si nu faze nos párti, kuzê ki Jeová ta faze pa nos? (2 Koríntius 4:7)

20 Nu pode ten serteza ma kontinua sienti pa nu ka kai na tentason é sénpri midjór pa nos. “Envês di goza kes dizeju di pekadu ki ta dura poku ténpu”, nu ta ser más filís óras ki nu ta vive di manera ki Jeová ta krê. (Ebr. 11:25; Sal. 19:8) Kel-li ta kontise pamodi nu fazedu pa vive di akordu ku se leis. (Gén. 1:27) Óras ki nu ta vive di manera ki ta agrada Jeová, nu ta xinti sábi pamodi nu ta ten un konsénsia linpu i un dia nu ta pode ben vive pa tudu ténpu. — 1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Jud. 20, 21.

21 É verdadi ma “karni é fraku.” Má kel-li ka krê fla ma nu ka ta faze nada kóntra nos frakézas. Jeová sta prontu pa da-nu puder ki nu meste. (Lé 2 Koríntius 4:7.) Repara ma kel-li é puder alén di normal ki Deus ta da-nu. Puder normal é kel sforsu ki nu ta faze tudu dia pa nu ka kai na tentason, i kel-li é nos responsabilidadi. Si nu faze nos párti, nu pode ten kunfiansa ma Jeová ta ben responde nos orason i ta da-nu más forsa óras ki nu meste. (1 Kor. 10:13) Ku ajuda di Jeová, nu pode mante sienti pa nu proteje pa nu ka kai na tentason.

KÁNTIKU 47 Ora manenti pa Jeová

a MÁS SPLIKASON: Kel palavra “spritu” ki Mateus 26:41 ta pâpia di el é un forsa ki nu ten déntu di nos ki ta pô-nu ta xinti i ta aji di manera ki nu debe. Kel palavra “karni” krê fla nos inperfeison. Pur isu, talvês nu ta krê faze kel ki é dretu, má si nu ka toma kuidadu nu pode kai na tentason i faze kel ki Bíblia ta fla ma é mariadu.

b Un algen ki faze un pekadu gravi, pode atxa ajuda na livru Vive filís pa tudu ténpu!, lison 57 pontus 1-3 i na artigu “‘Odja sô pa frenti’” na Sentinéla di novénbru di 2020, pájinas 27-29, parágrafus 12-17.

c SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta ta lé testu di dia di sédu, ta lé Bíblia na óra di almosu i ta sisti runion di meiu di simana di noti.