Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 23

‘Pa bu nómi ser santifikadu’

‘Pa bu nómi ser santifikadu’

‘Ó Jeová, bu nómi ta fika pa tudu ténpu.’ — SALMO 135:13.

KÁNTIKU 10 Nu lova nos Deus Jeová!

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Ki asuntus é txeu inportanti pa Tistimunhas di Jeová?

NU STA nvolvidu na dôs asuntu rei di inportanti: direitu ki Jeová ten di governa i santifikason di se nómi. Anos ki é Tistimunhas di Jeová, nu gosta txeu di pâpia di kes asuntu inportanti li. Má, direitu ki Deus ten di governa i santifikason di se nómi, é dôs asuntu ki ka ten nada aver ku kunpanheru? Nau.

2 Nos tudu nu sabe ma nómi di Deus debe linpadu di tudu kes mintira. Tanbê, nu prende ma meste fika provadu ma se manera di governa é mutu más midjór. Pur isu, kes dôs asuntu li é rei di inportanti pa nos.

3. Kuzê ki nómi Jeová ta inklui?

3 Na verdadi, nómi Jeová ta inklui tudu kuza sobri nos Deus, ti mésmu se manera di governa. Pur isu, óras ki nu ta fla ma kel asuntu más inportanti é linpa nómi di Jeová di tudu kes mintira, tanbê nu sta ta fla ma meste fika provadu ma se manera di governa é mutu más midjór. Nómi di Jeová ten tudu aver ku se manera di governa, pamodi el é Tudu-Poderozu i kel Más Grandi. — Odja kuadru “ Kuzê ki sta nvolvidu na un asuntu rei di inportanti”.

4. Kuzê ki Salmo 135:13 ta fla sobri nómi di Deus? Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

4 Nómi di Jeová ka ten konparason. (Lé Salmo 135:13.) Pamodi ki nómi di Deus é rei di inportanti? Modi ki se nómi kaluniadu pa primeru bês? Modi ki Deus ta santifika se nómi? I modi ki nu pode djuda difende se nómi? Nu sta ben responde kes pergunta li na kel studu li.

UN NÓMI É INPORTANTI

5. Kuzê ki alguns talvês ta pergunta óras ki es obi ma nómi di Deus meste santifikadu?

5 Jizus dexa klaru kal ki debe ser un di kes asuntu más inportanti na nos orason. El fla: ‘Pa bu nómi ser santifikadu.’ (Mat. 6:9) Kuzê ki Jizus krê flaba? Santifika, siginifika bira un kuza santu, linpu ô puru. Alguns talvês ta pergunta: ‘Má, nómi di Jeová é ka santu, linpu i puru?’ Pa responde kel pergunta li, nu meste pensa na tudu kuza ki ten aver ku un nómi.

6. Kuzê ki ta poi un nómi ser inportanti?

6 Un nómi é mutu más di ki alguns létra djuntu na un pájina ô un palavra ki algen ta fla ku vós altu. Repara kuzê ki Bíblia ta fla: ‘É midjór ten un bon nómi di ki ten txeu rikéza’. (Pro. 22:1; Ecl. 7:1) Pamodi ki un nómi é inportanti? Pamodi el ta nvolve kuzê ki otus algen ta pensa di kel algen ki ten kel nómi. Pur isu, manera ki un nómi ta skrebedu ô ti mésmu manera ki el ta fladu é ka más inportanti. Kuzê ki é más inportanti é kel ki otus algen ta pensa óras ki es ta odja ô obi kel nómi.

7. Modi ki pesoas pode pâpia mal di nómi di Deus?

7 Óras ki pesoas ta konta mintira sobri Jeová, es sta ta poi otus algen ta pensa mal di el. I óras ki es faze si, es sta ta tenta suja se nómi. Kel primeru bês ki un algen pâpia mal di nómi di Deus i tenta poi otus ta pensa mésmu kuza, éra na jardin di Éden. Nu ben odja kuzê ki nu ta prende di kuza ki kontise.

NÓMI DI DEUS KALUNIADU PA PRIMERU BÊS

8. Kuzê ki Adon ku Eva sabeba, i ki perguntas nu pode faze?

8 Adon ku Eva sabeba ma nómi di Deus éra Jeová, i tanbê es sabeba txeu verdadi inportanti sobri Kel algen ki ten kel nómi li. Pur izénplu, es sabeba ma Jeová éra ses Kriador i kel ki da-s tudu ki es tinha, sima vida, kel Paraízu bunitu i un kazamentu perfetu. (Gén. 1:26-28; 2:18) Má, es ta kontinuaba ta uza ses menti perfetu pa pensaba na tudu kes kuza ki Jeová dja daba es? Es ta mostraba ses amor i gratidon pa Jeová? Respósta fika klaru kantu un inimigu di Deus pô-s na próva.

9. Sima sta na Génesis 2:16, 17 i 3:1-5, kuzê ki Deus flaba Adon ku Eva, i modi ki Satanás pô-s ta pensa kuza mariadu di Jeová?

9 Génesis 2:16, 17 i 3:1-5. Satanás uza un kóbra pa pâpia ku Eva, i el pergunta-l: ‘É si própi ki Deus fla, ma nhos ka debe kume di tudu arvi na jardin?’ Kel pergunta li tinha un mintira sukundidu, sima un venénu. Na verdadi, Deus flaba es pa es kumeba fruta di tudu arvis di jardin, má ménus di un. Adon ku Eva tinha un monti tipu di fruta ki es podia kumeba. (Gén. 2:9) Kel-li ta mostra ma Jeová gosta di da. Má, el flaba Adon ku Eva pa es ka kumeba fruta sô di un arvi. Pur isu, kel pergunta di Satanás konfundi Eva. El pô-l ta pensa ma Deus ka gosta di da. Talvês Eva fika ta pensa: ‘Ten algun kuza sábi ki Deus sta sukundi-m?’

10. Modi ki Satanás kalúnia nómi di Deus, i kal ki foi rezultadu?

10 Kantu Satanás faze Eva kel pergunta, inda Eva staba ta obi ku Deus. El responde Satanás sima Jeová dja flaba es. Ti el fla ma nen es ka debe poba mô na kel arvi. El sabeba ma si es ka obiba ku kel órdi di Deus, es ta moreba. Má Satanás fla: ‘É klaru ki nhos ka ta móre.’ (Gén. 3:2-4) Mintira di Satanás ka staba sukundidu más. Di es bês, el kalúnia nómi di Deus klaru. Éra sima ki el staba ta fla Eva ma Jeová é mintirozu. Asi, Satanás bira un diabu, ô un kaluniador. Eva nganadu, i el kridita na Satanás. (1 Tim. 2:14) El kunfia na Satanás más di ki na Jeová. Kel-li pô-l ta toma kel piór disizon ki el podia tomaba. El disidi ka obi ku Jeová. El kumesa ta kume kel fruta ki Jeová flaba es pa es ka kume. Dipôs, el da Adon tanbê pa kume. — Gén. 3:6.

11. Kuzê ki Adon ku Eva devia fazeba, i na kuzê ki es fadja?

11 Pensa un poku na kuzê ki Eva devia flaba Satanás. Imajina ma el flaba si: “N ka konxe-u, má N konxe nha Pai, Jeová. N ta ama-l i N ta kunfia na el. Tudu kel ki nu ten, mi ku Adon, é el ki da-nu. Abo é kenha pa fla algun kuza kóntra Jeová? Sai di li!” Jeová ta fikaba kontenti di obi se fidju-fémia lial i ki ta amaba el, ta fla kes kuza li! (Pro. 27:11) Má Eva ka tinha amor lial pa Jeová, i nen Adon. Pur isu, es fadja na difende nómi di ses Pai di kel kalúnia.

12. Modi ki Satanás símia dúvidas na menti di Eva, i kuzê ki Adon ku Eva ka faze?

12 Sima dja nu odja, Satanás kumesa ta símia dúvidas na menti di Eva. El tenta poi Eva ta pergunta ki tipu di Algen Jeová é. Pur isu, Adon ku Eva ka difende nómi di Jeová di kes mintira di Satanás. Es pasa ta obi ku Satanás i es rabela kóntra ses Pai. Oji Satanás ta uza kes mésmu armadilha. El ta kontinua ta uza kalúnia kóntra nómi di Jeová. Kes algen ki ta kridita na mintiras di Satanás, é faxi es nega govérnu justu di Jeová.

JEOVÁ TA SANTIFIKA SE NÓMI

13. Modi ki Ezequiel 36:23 ta mostra kel mensaji prinsipal di Bíblia?

13 Má, Jeová obi kes kalúnia i el fika ku mô maradu? Klaru ki nau! Bíblia interu ta fla kuzê ki Jeová sta ta faze, pa linpa se nómi di tudu kes mintira ki fladu na jardin di Éden. (Gén. 3:15) Na verdadi, mensaji prinsipal di Bíblia pode ser rezumidu di kel manera li: Jeová ta santifika se nómi através di Reinu, ki se Fidju ta governa, i el ta torna traze pas i justisa na Téra. Kes kuza ki nu ta atxa na Bíblia ta djuda-nu ntende modi ki Jeová ta ben santifika se nómi. — Ezequiel 36:23.

14. Pamodi ki nu pode fla ma Jeová nunka ka para di santifika se nómi?

14 Satanás sta ta faze tudu kel ki el pode, pa el ka dexa Jeová faze Se vontadi. Má, Satanás sénpri fadja. Bíblia ta mostra kuzê ki Jeová faze, i kel-li ta prova ma ka ten ningen sima Jeová. Na verdadi, revólta di Satanás i di tudu kes ki ta apoia-l ta poi Jeová ta fika tristi dimás. (Sal. 78:40) Má, el lida ku kel prubléma ku sabedoria, paxénxa i justisa. Jeová tanbê mostra se grandi puder di un monti manera. I más inportanti inda, el ta mostra se amor na tudu kuza ki el ta faze. (1 João 4:8 ) Jeová nunka ka para di santifika se nómi.

Satanás konta Eva mintira sobri Jeová, i el kontinua ta kalúnia Deus désdi kel ténpu (Odja parágrafus 9, 10 i 15.) *

15. Modi ki Satanás sta ta kalúnia nómi di Deus oji, i kal ki é rezultadu?

15 Ti inda Satanás sta ta kalúnia nómi di Deus. El ta tenta poi pesoas ta duvida di puder di Deus, di se justisa, sabedoria i amor. Pur izénplu, Satanás ta tenta poi pesoas ta pensa ma Jeová é ka Kriador. I sikrê es kridita ma Deus ta izisti, Satanás ta tenta pô-s ta atxa ma Deus i se leis é ka justu i difísil dimás. Ti el ta inxina ma Jeová é un Deus mau, ki ka ten korason, ki ta kema algen na inférnu di lumi. Óras ki es ta kridita na kes tipu di kalúnia li, é más faxi es nega govérnu justu di Jeová. Timenti ka txiga kel dia ki Jeová ta ben kaba ku Satanás, el ta kontinua ta kalúnia nómi di Jeová i ta tenta pô-u ta fika di se ladu. Má el ta konsigi?

BU STA NVOLVIDU NA UN ASUNTU REI DI INPORTANTI

16. Kuzê ki bu pode faze ki Adon ku Eva ka faze?

16 Jeová ta dexa pa pesoas inperfetu djuda santifika se nómi. Pur isu, bu pode faze kel ki Adon ku Eva ka konsigi faze. Nu sta ta vive na un mundu xeiu di pesoas ki ta kalúnia i ki ka ten ruspetu pa nómi di Jeová. Má simé, bu ten xansi di difende nómi di Jeová, i fla pesoas ma el é santu, justu, bon i un Deus di amor. (Isa. 29:23) Bu pode mostra ma bu ta apoia se govérnu. Djuda otus algen ntende ma é sô govérnu di Jeová ki é justu, i ma é sô el ki ta traze pas i filisidadi pa tudu algen. — Sal. 37:9, 37; 146:5, 6, 10.

17. Modi ki Jizus djuda otus algen konxe nómi di se Pai?

17 Óras ki nu ta difende nómi di Jeová, nu sta ta sigi izénplu di Jizus Kristu. (João 17:26 ) Jizus djuda otus algen konxe nómi di se Pai. El ka faze kel-la sô óras ki el ta uzaba nómi di Deus, má tanbê óras ki el ta inxinaba pesoas ken ki Jeová éra di verdadi. Pur izénplu, kes farizeu ta poba pesoas ta pensaba ma Jeová é duru, difísil di agrada, sen konpaxon i ki ta sta lonji. Má, Jizus djuda pesoas odja se Pai sima un algen ki ta ntende otus, ki ten paxénxa, ki ta púrdua i ki é amor. Tanbê, el djuda pesoas konxe Jeová na manera perfetu ki el imita kualidadis di se Pai na se dia-dia. — João 14:9.

18. Modi ki nu pode dismaskara kes mintira i kalúnia sobri Jeová?

18 Sima Jizus, nu pode fla pesoas kuzê ki nu sabe sobri Jeová, i inxina-s ma el é un Deus di amor i ma el é bon. Di kel manera li, nu pode dismaskara kes mintira i kalúnias sobri Jeová. Nu ta santifika nómi di Deus óras ki nu ta djuda pesoas trata se nómi di manera santu. Nos tanbê nu pode imita Jeová. Nu ta konsigi faze kel-li sikrê nos é inperfetu. (Efé. 5:1, 2) Kes kuza ki nu ta fla i ki nu ta faze, ta mostra pesoas ki tipu di Deus Jeová é di verdadi. Asi, nu sta ta djuda santifika se nómi. Nu ta linpa nómi di Jeová óras ki nu ta djuda pesoas sabe verdadi sobri el. Tanbê nu ta prova ma pesoas inperfetu pode mante ses lialdadi. — Jó 27:5.

Nu krê djuda nos studanti di Bíblia ntende ma Jeová é un Deus di amor i el é bon (Odja parágrafus 18 i 19.) *

19. Modi ki Isaías 63:7 ta djuda-nu sabe kal ki debe ser nos obijetivu prinsipal óras ki nu ta inxina?

19 Ten otu kuza ki nu pode faze pa santifika nómi di Jeová. Óras ki nu ta inxina verdadis di Bíblia pa otus algen, txeu bês nu ta mostra ma é Jeová ki ten direitu di governa mundu interu. Kel-li é un verdadi ki ka ta da pa nega. Nu sabe ma é inportanti inxina-s kes lei di Deus. Má, nos obijetivu prinsipal é djuda-s ama Jeová, nos Pai, i ser lial pa el. Pur isu, nu meste txoma atenson pa kes kualidadi bunitu di Jeová i kel tipu di Algen ki el é. (Lé Isaías 63:7.) Óras ki nu ta inxina di kel manera li, nu ta djuda otus algen ama Jeová i obi ku el pamodi es krê ser lial pa el.

20. Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

20 Nton, modi ki nu pode ten sertéza ma nos konportamentu i nos manera di inxina ta djuda otus pensa kuzas dretu sobri Jeová i ta atrai-s pa el? Na kel otu studu nu ta ben responde kel pergunta li.

KÁNTIKU 2 Bu nómi é Jeová

^ par. 5 Ten un asuntu rei di inportanti pa tudu algen i pa anjus. É kal? Pamodi ki el é txeu inportanti? I modi ki nu sta nvolvidu na el? É inportanti nu sabe respósta di kes pergunta li i di otus pergunta ki ten aver ku es asuntu. Es ta ben djuda-nu ten un amizadi más fórti ku Jeová.

^ par. 61 SPLIKASON DI DIZENHU: Diabu kalúnia Deus kantu el fla Eva ma Deus é mintirozu. Dja ten txeu ténpu ki Satanás sta ta spadja ideias falsu, sima kes ensinu ki ta fla ma Deus é mau i ma é ka el ki kria-nu.

^ par. 63 SPLIKASON DI FOTU: Timenti un irmon sta ta faze un studu di Bíblia, el sta txoma atenson pa manera di ser di Deus.