Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 22

Djuda bus studanti batiza

Djuda bus studanti batiza

‘Kada un di nhos ta ser batizadu’. — ATOS 2:38.

KÁNTIKU 72 Nu ta prega verdadis di Reinu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki apóstlu Pedru fla kes monti algen pa faze?

UN MONTI di algen bai Jiruzalen. Es éra di txeu país i es ta papiaba txeu língua diferenti. Na kel dia kontise un kuza stranhu. Dirapenti, un grupu di judeus ki ka tinha txeu skóla kumesa ta pâpia na língua di kes algen! Kel-li dexa kes algen txeu dimiradu. Má kuzê ki kes judeu staba ta fla-s i kuzê ki apóstlu Pedru fla, mexe ku es mutu más inda. Kes algen prende ma si es mostraba fé na Jizus, es pode salvaba. Kel mensaji li toka ses korason di tal manera, ki es pergunta: ‘Kuzê ki nu debe faze?’ Pedru responde: ‘Pa kada un di nhos ser batizadu’. — Atos 2:37, 38.

Un irmon, djuntu ku se mudjer, ta faze un jóven un studu di Bíblia na livru Vive filís pa tudu ténpu! (Odja parágrafu 2.)

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li? (Odja dizenhu na kapa.)

2 Kuzê ki kontise dipôs fika na stória. Na kel mésmu dia, batiza uns 3 mil algen i es bira disiplus di Kristu. Kel-li foi komésu di kel grandi trabadju di faze disiplus ki Jizus mandaba se sigidoris pa faze. I ti oji es sta ta faze kel trabadju li. Oji, nu ka ta pode pâpia ku un algen sô na alguns óra pa dipôs el batiza. Ta leba alguns mês ô ti mésmu un anu ô más pa un studanti faze prugrésu i batiza. Si bu sta studa Bíblia ku un algen na es momentu, bu sabe dretu ma djuda un algen bira disiplu di Kristu ta da trabadju. Na kel studu li, nu sta ben odja kuzê ki bu pode faze pa djuda bu studanti di Bíblia batiza.

DJUDA BU STUDANTI FAZE SIMA EL STA PRENDE

3. Sima sta na Mateus 28:19, 20, kuzê ki un studanti meste faze pa el batiza?

3 Antis di un studanti batiza, el meste faze kuzê ki Bíblia ta inxina. (Lé Mateus 28:19, 20.) Óras ki un studanti sta faze sima el sta prende, el ta ser sima kel ‘ómi spértu’ di ilustrason di Jizus ki koba fundu pa el pode faze se kaza riba rótxa. (Mat. 7:24, 25; Luc. 6:47, 48) Modi ki nu pode djuda un studanti aplika kuzê ki el sta prende? Nu ben odja três kuza ki nu pode faze.

4. Modi ki nu pode djuda un studanti kontinua ta sforsa pa el pode batiza? (Tanbê odja kuadru “ Djuda bu studanti ten métas i alkansa-s”.)

4 Djuda bu studanti ten métas. Pamodi ki bu meste faze kel-li? Pensa na kel izénplu li: Si bu sta ta konduzi pa un lugar lonji, talvês bu ta para na alguns lugar bunitu na kaminhu. Asi, bu ka ta kansa na kel viaji. Di mésmu manera, óras ki un studanti di Bíblia ta poi métas ki el ta konsigi alkansa-s na poku ténpu, el ta odja ma el ta konsigi alkansa se méta más inportanti, ki é batiza. Uza kel párti “Sprimenta faze kel-li” di livru Vive filís pa tudu ténpu! pa djuda bu studanti faze prugrésu. I na fin di kada lison, mostra bu studanti modi ki kel párti “Sprimenta faze kel-li” ta djuda-l aplika kuzê ki el sta prende. Si bu ta gostaba pa bu studanti ten otus méta, skrebe-s na kel párti “Sprimenta tanbê”. Uza kel párti di studu la sénpri ku bu studanti, pa nhos pâpia di kes méta ki el pode alkansa na poku ténpu i di kes ki ta leba más ténpu pa alkansa-s.

5. Sima sta na Marcos 10:17-22, kuzê ki Jizus fla kel ómi riku pa faze i pamodi ki el fla-l kel-la?

5 Djuda bus studanti faze mudansas na vida. (Lé Marcos 10:17-22.) Jizus sabia ma ta sérba difísil pa kel ómi riku bendeba tudu kes kuza ki el tinha. (Mar. 10:23) Má simé, Jizus fla-l pa el faze kel mudansa grandi li na se vida. Pamodi? Pamodi el xinti amor pa el. Alvês, nu pode ka insentiva studanti pa aplika kuzê ki el sta prende, pamodi nu ta atxa ma el ka sta priparadu pa faze kel mudansa. Pode leba ténpu pa un algen faze mudansas na vida i bisti kel novu manera di ser. (Col. 3:9, 10) Má, kantu más sédu bu fla studanti klaru ki mudansa ki el meste faze, más sédu el ta kumesa faze kel mudansa. Óras ki bu ta pâpia di kes kuza li ku bu studanti, bu ta mostra ma bu ta preokupa ku el. — Sal. 141:5; Pro. 27:17.

6. Pamodi ki nu debe pergunta nos studanti kal ki é se opinion?

6 É inportanti nu pergunta nos studanti kuzê ki el ta pensa sobri un asuntu. Kel-li ta djuda-nu sabe kuzê ki el ntende i na kuzê ki el ta kridita. Si bu ta faze kel-li sénpri, pode ser más fásil pâpia ku el sobri kes asuntu ki el pode atxa difísil di seta. Kel livru Vive filís pa tudu ténpu! ten txeu pergunta ki ta insentiva studantis pa da ses opinion. Pur izénplu, na lison 4 ten kel pergunta li: “Modi ki bu ta atxa ma Jeová ta xinti óras ki bu ta uza se nómi?” I na lison 9 ta pergunta: “Kal ki é alguns kuza ki bu ta gostaba di fla na orason?” Na komésu, talvês bu studanti pode meste ténpu pa el odja modi ki el ta responde kel pergunta. Bu pode trena bu studanti pa fika ta responde ku bazi na kes testu di Bíblia i na kes fotu ku dizenhus ki sta na livru.

7. Modi ki nu pode uza dretu spiriénsa di otus algen?

7 Óras ki studanti ntende ki mudansas ki el meste faze, uza spiriénsa di otus algen pa da-l forsa pa el faze kes mudansa. Pur izénplu, si bu studanti ka sta sisti tudu runion, bu pode mostra-l kel vídiu Jeová kuida di mi ki sta na párti “Djobe más” na lison 14. Na txeu lison di livru Vive filís pa tudu ténpu!, bu pode atxa kes spiriénsa li na párti “Sabe más” ô “Djobe más”. * Toma kuidadu pa bu ka konpara bu studanti ku otus algen óras ki bu ta fla-l: “Si el konsigi, abo tanbê bu ta konsigi.” Dexa studanti txiga kel konkluzon la el sô. Pâpia di kes pontu prinsipal ki djuda kel algen na vídiu aplika kes kuza ki Bíblia ta inxina. Talvês bu pode pâpia di un testu di Bíblia inportanti ô algun kuza ki kel algen faze. Distaka sénpri modi ki Jeová djuda kel algen.

8. Modi ki nu pode djuda nos studantis ama Jeová?

8 Djuda bu studanti ama Jeová. Modi ki bu pode faze kel-li? Sta atentu na kes oportunidadi ki bu pode pâpia di kes kualidadi di Jeová. Djuda bu studanti ntende ma Jeová é un Deus filís ki ta apoia kes ki ta ama-l. (1 Tim. 1:11; Heb. 11:6) Mostra bu studanti ma aplika kes kuza ki el sta prende é bon pa el i ma é un manera di Jeová mostra se amor pa el. (Isa. 48:17, 18) Sima bu studanti ta ba ta ama Jeová, el ta xinti más motivadu na faze kes mudansa ki el meste. — 1 João 5:3.

APRIZENTA BU STUDANTI PA OTUS IRMON

9. Sima sta na Marcos 10:2930, kuzê ki pode djuda un algen faze sakrifisiu pa el pode batiza?

9 Pa un studanti faze prugrésu i batiza, el meste faze sakrifisius. Talvês sima kel ómi riku ki dja nu papiaba di el, alguns studanti meste abri mô di kuzas material. Pur izénplu, si ses trabadju ka sta di akordu ku prinsípius di Bíblia, talvês es meste djobe un otu trabadju. Talvês txeu di es tevi ki korta amizadi ku kes algen ki ka ta sirbi Jeová. Otus talvês, ses família, ki é ka Tistimunha di Jeová, bandona-s. Jizus sabia ma pode ser difísil pa alguns algen faze kes sakrifisiu la. Má el promete ma kes algen ki ta sigi-l, ka ta fika diziludidu. Jeová ta da-s un grandi rekonpénsa. El ta da-s un família spritual di irmons ku irmans ki ta ama kunpanheru. (Lé Marcos 10:2930.) Modi ki bu pode djuda bu studanti tra pruvetu di kel prezenti li?

10. Kuzê ki bu prende ku spiriénsa di Manuel?

10 Faze amizadi ku bu studanti. É inportanti bu mostra bu studanti ma bu ta preokupa ku el. Pamodi? Repara kuzê ki Manuel, ki ta mora na Méxiku, fla sobri kantu el éra un studanti di Bíblia: “Antis di kada studu, nha instrutor ta perguntaba mi modi ki N staba. El ta dexaba mi avontádi pa pâpia sobri kalker asuntu. N ta xintiba ma el ta preokupaba ku mi própi.”

11. Modi ki pasa ténpu ku nos studantis ta djuda-s?

11 Pasa ténpu ku bus studanti sima Jizus ta pasaba ténpu ku se sigidoris. (João 3:22) Si ta da, konvida bu studanti ki sta faze mudansa na vida, pa nhos kume i bebe algun kuza na bu kaza, ô odja prugrama JW Broadcasting® ki ta sai tudu mês. Bu studanti ta fika txeu kontenti si bu konvida-l pa bu kaza na un dia ki el sta xinti el sô pamodi se famílias ku se amigus sta ta komemora un data ô un fésta ki Bíblia ta kondena. Kazibwe, ki ta mora na Uganda, fla: “N ta atxa ma N prende txeu kuza sobri Jeová ka sô na nha studu di Bíblia, má tanbê na kes ténpu ki N ta pasaba ku nha instrutor. N odja modi ki Jeová ta kuida dretu di se povu i modi ki es é filís. Éra kel-la ki N kreba pa nha vida.”

Si bu fika ta leba irmons diferenti pa bu studu di Bíblia, pode ser más fásil pa bu studanti sisti runions. (Odja parágrafu 12.) *

12. Pamodi ki nu debe bai ku irmons diferenti pa nos studus di Bíblia?

12 Konvida irmons diferenti pa bu studus di Bíblia. Alvês nu pode atxa ma é más fásil faze un studu di Bíblia nos sô ô leba kes algen ki sénpri ta bai ku nos. Nbóra pode fika-nu más sábi asi, nos studantis pode prende más txeu, si nu bai ku irmons diferenti. Dmitrii, ki ta mora na Moldávia, fla: “Kada publikador ki ta baba na nha studu di Bíblia, tinha se manera di inxina. Kel-li djuda-m odja otus manera di aplika kel ki N staba ta prende. Tanbê, djuda-m xinti más avontádi kantu N sisti nha primeru runion, pamodi dja N konxeba txeu irmon ku irman di kel kongregason.”

13. Pamodi ki nu debe djuda nos studanti sisti runion?

13 Djuda bu studanti sisti runion. Pamodi ki nu debe faze kel-li? Jeová manda se povu pa sta djuntu ku kunpanheru. Kel-li ta faze párti di nos adorason. (Heb. 10:24, 25) Alén di kel-li, nos irmons ku nos irmans é nos família spritual. Óras ki nu ta sta na runion, é sima si nu sta djuntu na un kaza ta kume un kumida sábi. Óras ki bu ta djuda bu studanti sisti runion, bu sta djuda-l da un di kes pasu más inportanti pa el batiza. Má kel-li pode ser un kuza difísil di faze. Modi ki livru Vive filís pa tudu ténpu! pode djuda bu studanti vense kalker prubléma ki ka sta dexa-l sisti runion?

14. Modi ki nu pode poi nos studanti ku gana di sisti runion?

14 Uza lison 10 di livru Vive filís pa tudu ténpu! pa djuda-u poi bu studanti ku gana di sisti runion. Antis di kel livru li lansadu, konvidadu alguns publikador pa uza kel lison li ku ses studanti. Es fla ma kel-li djuda ses studanti sisti runion. É klaru ki bu ka meste spéra ti ki nhos txiga na lison 10 pa bu konvida bu studanti pa runion. Faze kel-li más sédu ki bu pode i kontinua ta faze-l sénpri. Kada studanti ten se prubléma. Nton, tenta ntende kal ki é ses nisisidadi i odja si bu ta pode faze algun kuza pa djuda-s. Ka bu dizanima si leba algun ténpu antis di es kumesa ta sisti runion. Má ten paxénxa i kontinua ta konvida-s.

DJUDA BUS STUDANTI VENSE SES MEDU

15. Di kuzê ki nos studantis pode ten medu?

15 Bu ta lenbra di xinti un bokadinhu di medu di bira un Tistimunha di Jeová? Talvês bu ta atxaba ma nunka bu ka ta konsigi fazeba trabadju di pregason. Ô talvês bu tinha medu pa bus família ku amigus ka fikaba kóntra bo. Si kel-li dja kustuma kontise ku bo, bu ta konsigi poi na lugar di bu studanti di Bíblia. Jizus dja flaba ma nu pode xintiba kes medu li. Má tanbê, el fla se sigidoris pa ka dexa medu pô-s para di sirbi Jeová. (Mat. 10:16, 17, 27, 28) Modi ki Jizus djuda se sigidoris vense ses medu? I modi ki nu pode imita Jizus?

16. Modi ki nu pode trena nos studanti pa pâpia ku otus algen sobri kuzê ki es sta ta prende?

16 Trena bu studanti poku-poku pa pâpia ku otus algen sobri kuzê ki el sta ta prende. Talvês disiplus di Jizus fika ku medu kantu Jizus manda-s ba prega. Má Jizus djuda-s kantu el fla-s na undi ki es devia pregaba i sobri kuzê ki es devia pregaba. (Mat. 10:5-7) Modi ki bu pode imita Jizus? Djuda bu studanti odja na ki momentu ki el debe prega. Pur izénplu, pergunta-l si el konxe algun algen ki el pode pâpia ku el sobri un kuza ki el prende na Bíblia. Djuda-l pripara kuzê ki el pode fla i mostra-l un manera sinplis ki el pode faze kel-la. Sénpri ki ta da, uza kes párti “Alguns algen ta fla” i “Un algen pode pergunta” na livru Vive filís pa tudu ténpu! pa trena bu studanti modi ki el ta prega. Óras ki nhos ta trena, inxina bu studanti uza Bíblia pa da respósta sinplis i ku jetu.

17. Modi ki nu pode uza Mateus 10:19, 20, 29-31 pa djuda nos studanti kunfia na Jeová?

17 Djuda bu studanti kunfia na Jeová. Jizus flaba se disiplus ma Jeová ta djudaba es, pamodi El ta ama-s. (Lé Mateus 10:19, 20, 29-31.) Lenbra bu studanti ma Jeová ta ama-l tanbê. Bu ta djuda bu studanti kunfia na Jeová óras ki bu ta ora djuntu ku el sobri se métas spritual. Un irmon ki ta mora na Pulónia, fla: “Nha instrutor sénpri ta papiaba di nhas méta spritual na se orason. Kantu N odja modi ki Jeová responde orasons di nha instrutor, N kumesa ta faze orason tanbê. N xinti ma Jeová responde nhas orason kantu N tevi ki pidi lisénsa na nha novu trabadju pa N pode sistiba runions i kongrésu.”

18. Kuzê ki Jeová ta atxa sobri trabadju ki nu sta faze pa inxina otus algen sobri se Palavra?

18 Jeová ta preokupa txeu ku nos studantis di Bíblia. Jeová ta da valor pa tudu sforsu ki nu ta faze pa djuda-s ama-l i ten un amizadi más fórti ku el. (Isa. 52:7) Sikrê bu ka sta faze un studu di Bíblia gósi, bu pode djuda un studanti faze prugrésu i batiza óras ki bu ta bai faze un studu di Bíblia djuntu ku otus publikador.

KÁNTIKU 60 Mensaji ki ta salva vida

^ par. 5 Na kel studu li nu sta ben odja modi ki Jizus djuda otus algen bira se disiplus i modi ki nu pode imita-l. Tanbê nu sta ben odja modi ki nu pode uza kel livru Vive filís pa tudu ténpu!. El fazedu pa djuda nos studantis di Bíblia faze prugrésu i batiza.

^ par. 7 Tanbê bu pode atxa spiriénsas di vida na (1) Guia de Pesquisa para Testemunhas de Jeová na asuntu “Bíblia” na párti “Valor prático” i se baxu bu ta atxa ‘A Bíblia Muda a vida das pessoas’ (Seção de A Sentinela)ô na (2) JW Library® na vídius, na párti “Entrivistas i spiriénsas”.

^ par. 62 SPLIKASON DI FOTUS: Un irmon ku se mudjer sta faze un jóven studu di Bíblia. Dipôs, kel irmon leba otus publikador djuntu ku el.