Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 25

Ka nhos tropesa ninhun di ‘kes pikinoti’

Ka nhos tropesa ninhun di ‘kes pikinoti’

‘Nhos toma kuidadu pa nhos ka dispreza un di kes pikinoti li’. — MATEUS 18:10.

KÁNTIKU 113 Nu ten pas di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Jeová faze pa kada un di nos?

JEOVÁ atrai kada un di nos pa el. (João 6:44) Pensa na kuzê ki kel-li siginifika. Jeová djobe ku kuidadu na meiu di kes bilhon di algen na mundu i el odja un kuza di valor na bo: un korason sinseru ki pode ama-l. (1 Cró. 28:9) Jeová konxe-u, el ta ntende-u i el ta ama-u. Sabe kel-li ta anima-nu txeu!

2. Ki ilustrason ki Jizus uza pa mostra modi ki Jeová ta preokupa ku kada un di nos?

2 Jeová ta preokupa txeu ku bo i ku tudu bus irmon ku irmans na fé. Pa djuda-nu ntende kel-li, Jizus konpara Jeová ku un pastor di ovelhas. Si un pastor di ovelhas ten 100 ovelha i un di es perde, kuzê ki el ta faze? El ta dexa kes 99 na monti i el ta bai djobe kel ki perde. Óras ki kel pastor atxa kel ovelha, el ka ta fika xatiadu ku el. Envês di kel-li, el ta fika kontenti. Kuzê ki nu ta prende ku kel ilustrason li? Pa Jeová, kada un di se ovelhas é inportanti. Jizus fla: ‘Nha Pai ki sta na Séu, ka krê pa perde nen un di kes pikinoti li.’ — Mat. 18:12-14.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 É klaru ki nunka nu ka ta krê dizanima nos irmons. Kuzê ki nu meste faze pa ka poi otus ta tropesa? I kuzê ki nu debe faze si un irmon magua-nu? Nu ta ben odja respóstas di kes pergunta li na kel studu li. Má primeru, nu sta ben ntende midjór kenha ki é ‘kes pikinoti’ ki Jizus pâpia di el na Mateus kapítlu 18.

KENHA KI É ‘KES PIKINOTI’?

4. Kenha ki é ‘kes pikinoti’?

4 ‘Kes pikinoti’ é tudu disiplus di Jizus. Ka ta nporta ses idadi, es é ‘sima mininu’ pamodi es sta prontu pa prende ku Jizus. (Mat. 18:3) Es é di lugar i di kultura diferenti. I es ten manera di pensa i manera di ser diferenti. Má tudu es ten fé na Jizus Kristu. Pur isu, Jizus ta ama txeu kada un di es. — Mat. 18:6; João 1:12.

5. Modi ki Jeová ta xinti óras ki un algen ta mágua ô ta poi un di se sérvus ta tropesa?

5 Tudu ‘kes pikinoti’ ten txeu valor pa Jeová. Pa nu ntende modi ki Jeová ta xinti, nu pensa na kriansas. Es ten txeu valor pa nos. Nu krê proteje-s pamodi es ka ten forsa, spiriénsa ô sabedoria sima un algen grandi. Nu ka ta krê odja ningen ta mágua kel otu. Nu ta fika más xatiadu inda, óras ki nu odja algen ta mágua un kriansa. Di mésmu manera, Jeová krê proteje-nu i el ta fika tristi ô xatiadu óras ki un algen ta mágua ô ta poi un di se sérvus ta tropesa! — Isa. 63:9; Mar. 9:42.

6. Sima sta na 1 Coríntios 1:26-29, kuzê ki pesoas na mundu ta pensa di disiplus di Jizus?

6 Di ki otu manera kes disiplu di Jizus é sima ‘kes pikinoti’? Na mundu, ki tipu di pesoas ki es ta atxa ma é inportanti? Kes riku, famozu i kes ki ten autoridadi. Má é poku disiplus di Jizus ki é algen inportanti. Pur isu, pesoas na mundu ta atxa ma es é pikinoti ô ma es é ka nada. (Lé 1 Coríntios 1:26-29.) Má, é ka si ki Jeová ta odja-s.

7. Kuzê ki Jeová krê pa nu xinti pa nos irmons ku irmans?

7 Jeová ta ama tudu se sérvus, ka ta nporta kantu ténpu ki dja es ten na verdadi. Tudu nos irmons ku irmans é inportanti pa Jeová. Pur isu, es debe ser inportanti pa nos tanbê. Nu krê mostra ‘amor pa nos irmons na mundu interu’, ka sô pa alguns di es. (1 Ped. 2:17) Nu debe sta prontu pa faze kalker kuza pa proteje i pa kuida di nos irmons. Si nu da kónta ma nu mágua ô ma nu ofende un algen, nu ka debe finji ma nada ka kontise ô atxa ma kel algen ta mágua faxi dimás i ma el meste skese di kuzê ki kontise. Pamodi ki alguns algen ta mágua faxi? Talvês pamodi manera ki es kriadu, es ta atxa ma otus é más inportanti di ki es. Pamodi kel-li, es ta mágua faxi. Ten kes ki é novu na verdadi i inda es ka prende lida ku inperfeson di otus algen. Ka ta nporta pamodi ki nos irmons ta fika maguadu, nu meste faze nos midjór pa faze pas. Tanbê, kel algen ki ta ofende faxi, meste rekonhese ma kel-la é un kuza na se manera di ser ki el meste muda. Asi, el ta ten alegria i el ta da dretu ku otus algen.

TRATA OTUS SIMA ALGEN MÁS INPORTANTI KI BO

8. Ki manera di pensa ki pesoas tinha na ténpu di Jizus ki afeta se disiplus?

8 Kuzê ki poi Jizus ta pâpia di ‘kes pikinoti’? É pamodi se disiplus pergunta-l: ‘Kenha ki é más grandi na Reinu di Séu?’ (Mat. 18:1) Txeu judeu di kel ténpu ta krê pa pesoas atxaba ma es éra inportanti. Un studiozu fla: “Resebe ónra di otus algen i sérba famozu éra kel kuza más inportanti na ses vida.”

9. Kuzê ki disiplus di Jizus meste fazeba?

9 Jizus sabia ma se disiplus tinha ki sforsaba txeu pa libraba di kel konpitison fórti ki tinha na kultura di judeus. El fla se disiplus: ‘Kel ki é más grandi na nhos meiu pa bira sima kel más jóven, i kel ki ta lidera, sima kel ki ta sirbi.’ (Luc. 22:26) Óras ki nu ta ‘trata otus sima algen más inportanti’ ki nos, nu sta ta konporta ‘sima kel más jóven’. (Fil. 2:3) Kantu más nu konporta di kel manera li, é más difísil nu poi otus algen ta tropesa.

10. Ki konsedju di Polu ki nu debe leba asériu?

10 Di un manera ô di otu, tudu nos irmons é más midjór di ki nos na algun kuza. É fásil di nu da kónta di kel-li, óras ki nu ta konsentra na kes bon kualidadi ki es ten. Nu debe leba asériu kel konsedju ki apóstlu Polu da kes irmon na Korintu: ‘Ken ki ta pô-u ser diferenti di kes otu? Na verdadi, kuzê ki bu ten ki bu ka resebe? Si abo bu resebe tudu kel ki bu ten, pamodi ki bu sta ngaba sima ki bu ka resebe-l?’ (1 Cor. 4:7) Nu debe ivita tentason di txoma atenson pa nos kabésa ô atxa ma nos é más inportanti di ki otus. Un irmon ki ta faze bons diskursu i un irman ki é bon na kumesa studus di Bíblia, sénpri debe da tudu glória pa Jeová.

PÚRDUA ‘DI KORASON’

11. Kuzê ki ilustrason di kel rei ku se skravu ta inxina-nu?

11 Dipôs ki Jizus aviza se disiplus sobri poi otus algen ta tropesa, el konta-s un ilustrason di un rei ku se skravu. Kel skravu staba ta debe kel rei un monti dinheru ki el ka ta pode pagaba. Nton, kel rei fla-l ma el ka meste pagaba kel dívida. Más tardi, kel skravu li nega púrdua un dívida mutu más poku di un otu skravu sima el. Kantu rei fika ta sabe di kuzê ki kontise, el manda poi kel skravu mau na kadia. Kuzê ki kel-li ta inxina-nu? Jizus fla: ‘Nha Pai na Séu ta trata nhos di mésmu manera, si kada un di nhos ka púrdua se irmon di korason.’ — Mat. 18:21-35.

12. Si nu nega púrdua otus, kuzê ki pode kontise?

12 Kuzê ki kel skravu faze, ka prujudika sô si kabésa, má tanbê otus algen. Primeru, el ka mostra ninhun amor i el prujudika kel otu skravu. ‘El manda pô-l na kadia, ti ki el pagaba kuzê ki el staba ta debe.’ Sugundu, el mágua kes otu skravu. Kantu ki es odja kuzê ki kontise, es fika txeu tristi. Di mésmu manera, nos manera di aji tanbê pode prujudika otus. Si un irmon faze algun kuza mariadu kóntra nos i nu nega purdua-l, kuzê ki pode kontise? Primeru, nu ta magua-l i talvês nu ka ta liga-l ô nu ta trata-l mariadu. Sugundu, nu ta dexa otus na kongregason tristi, óras ki es da kónta ma nu ka sta dretu ku un irmon.

Bu ta guarda rankor ô bu ta púrdua di korason? (Odja parágrafus 13 i 14.) *

13. Kuzê ki nu ta prende ku spiriénsa di un pioneru?

13 Óras ki nu ta púrdua nos irmons ku irmans, nu sta djuda nos kabésa i nu ta djuda otus tanbê. É kel-li ki un pionera ki txoma Kristina da kónta. Un irman di kongregason magua-l. Kristina fla: “Alvês kuzas ki el ta flaba mi, ta friba mi sima un faka. Na pregason N ka ta krê nen baba na mésmu karu ki el. N kumesa ta perde zelu i nha alegria na pregason.” Kristina ta atxaba ma el tinha bons motivu di fikaba xatiadu, má el ka guarda rankor i nen el ka fika ku péna di se kabésa. Envês di kel-li, el foi umildi i el aplika kel konsedju di Bíblia ki sta na artigu “Púrdua di korason”, na Sentinéla di 15 di otubru di 1999. Kristina konsigi púrdua kel irman. El fla: “Gósi N ta ntende ma nos tudu sta ta sforsa pa bisti kel manera di ser novu i ma Jeová sta prontu pa purdua-nu tudu dia. N xinti sima ki N tra un pézu grandi di nha kósta. N torna xinti alegria otu bês.”

14. (a) Sima sta na Mateus 18:21, 22, ki difikuldadi ki talvês Pedru pasa pa el? (b) Kuzê ki pode djuda-nu si nu pasa pa mésmu situason?

14 Nu sabe ma nu debe púrdua, má alvês é difísil faze kel-li. Ta parse ma é si ki apóstlu Pedru alvês ta xintiba. (Lé Mateus 18:21, 22.) Si bu pasa pa mésmu situason, kuzê ki pode djuda-u? Primeru, pensa na kantu bês ki Jeová dja purdua-u. (Mat. 18:32, 33) Sikrê nu ka merese, Jeová sta sénpri prontu pa purdua-nu. (Sal. 103:8-10) Nu debe lenbra ma ‘nos tanbê nu ten obrigason di ama kunpanheru.’ Nton nu ka pode disidi si nu ta púrdua nos irmons. Nu ten obrigason di faze kel-li. (1 João 4:11) Sugundu, pensa na kuzê ki ta kontise óras ki nu ta púrdua kunpanheru. Nu ta djuda kel algen ki magua-nu, nu ta djuda pa ten union na kongregason, nu ta proteje nos amizadi ku Jeová i nu ta tra un pézu grandi di nos kósta. (2 Cor. 2:7; Col. 3:14) Tirseru, faze orason pa Jeová, ki é kel ki ta pidi-nu pa nu púrdua. Nunka ka nu dexa Satanás kaba ku pas ki nu ten ku nos irmons. (Efé. 4:26, 27) Ku ajuda di Jeová nu ka ta kai na se armadilha.

KA BU DEXA OTUS ALGEN TROPESA-U

15. Sima sta na Colossenses 3:13, kuzê ki nu debe faze si un irmon ô irman magua-nu?

15 Má, i si un irmon di kongregason faze algun kuza ki magua-u txeu? Kuzê ki bu debe faze? Faze tudu sforsu pa mante pas. Abri bu korason pa Jeová. Faze orason i pidi Jeová pa abênsua kel algen ki ofende-u. Tanbê pidi Jeová pa djuda-u odja kes bon kualidadi di kel algen, kes mésmu kualidadi ki ta pô-L ta ama-l. (Luc. 6:28) Si bu ka sta konsigi skese di kuzê ki kel irmon faze-u, pensa na midjór manera di pâpia ku el. É sénpri midjór pensa ma el ka kria maguaba bo. (Mat. 5:23, 24; 1 Cor. 13:7) Lenbra di kel-li óras ki bu ta pâpia ku el. I si el ka krê faze pas ku bo? ‘Kontinua ta suporta-l’. Ka bu dizisti di bu irmon. (Lé Colossenses 3:13.) I más inportanti inda, ka bu guarda rankor. Kel-li pode prujudika bu amizadi ku Jeová. Ka bu dexa nada pô-u ta tropesa. Asi bu ta mostra ma bu amor pa Jeová é más grandi di ki kalker kuza. — Sal. 119:165.

16. Ki responsabilidadi ki kada un di nos ten?

16 Nu ta da txeu valor pa priviléjiu ki nu ten di sirbi Jeová unidu sima ‘un ribanhu sô’ i ‘ku un pastor sô.’ (João 10:16) Livru Organizados para fazer a Vontade de Jeová, ta fla na pájina 165: “Dja ki kel union li ta djuda nos tudu, abo tanbê bu ten responsabilidadi na mante-l.” Nton nu meste “trena nos kabésa pa nu odja nos irmons ku irmans sima Jeová ta odja-s”. Nos tudu nu ten txeu valor pa Jeová. É si ki bu ta odja bus irmons ku irmans? Jeová ta odja i el ta da valor pa tudu ki nu ta faze pa djuda-s i pa kuida di es. — Mat. 10:42.

17. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

17 Nu ta ama nos irmons. Pur isu, nu sta ‘disididu na ka poi un pédra di tropesu ô un barera dianti di un irmon.’ (Rom. 14:13) Nu ta trata nos irmons sima algen más inportanti di ki nos. Nu krê purdua-s di korason. Ka bu dexa nada pô-u ta tropesa. Envês di kel-li, sta disididu na ‘npenha pa kes kuza ki ta traze pas i pa kes kuza ki ta djuda-nu fortalese kunpanheru.’ — Rom. 14:19.

KÁNTIKU 130 Nu púrdua kunpanheru

^ par. 5 Dja ki nos é inperfetu, nu pode fla ô faze algun kuza ki pode mágua nos irmons ku irmans. Si kel-li kontise, modi ki nu ta reaji? Nu ta tenta faze nos midjór pa faze pas? Nu ta pidi diskulpa lógu ki kel-la kontise? Ô nu ta fla: “Si el sta maguadu, kel-la é se prubléma. É ka nada ku mi.” Ô nu ta ofende faxi ku kalker kuza ki algen fla ô faze? Nu ta tenta ranja diskulpa i nu ta fla: “É si ki mi é”, ô “É si ki é nha manera di ser.” Ô nu ta rekonhese ma nu meste muda nos manera di reaji?

^ par. 53 SPLIKASON DI FOTUS: Un irman sta xatiadu ku kel otu. Dipôs di es pâpia apárti sobri kel asuntu, es rezolve skese kuzê ki kontise i es sta sirbi Jeová djuntu i filís.