Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 23

Ku Jeová, nunka bu ka ta sta bo sô

Ku Jeová, nunka bu ka ta sta bo sô

‘Jeová sta pértu di tudu kes ki ta pâpia di el’. — SALMO 145:18.

KÁNTIKU 28 Ken ki pode ser amigu di Jeová?

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Pamodi ki alvês sérvus di Jeová ta xinti es sô?

TXEU di nos alvês ta xinti nos sô. Pa alguns di nos, kel sentimentu li ta pasa faxi. Má pa otus, el pode dura txeu ténpu. Nu pode sta na meiu di txeu algen, má nu ta xinti nos sô simé. Alguns irmon ta atxa difísil faze amizadi na un novu kongregason. Otus irmon é di un família unidu, má dja ki es muda pa lugar lonji, es sta ta xinti es sô. Inda otus sta xinti txeu falta di algen ki es gosta txeu i ki móre. Prinsipalmenti kes ki prende verdadi ka dura li, ta xinti es sô óras ki famílias ô amigus ta bandona-s i ti ta pirsigi-s.

2. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

2 Jeová sabe i el ta ntende tudu kuza ki nu ta xinti. El sabe óras ki nu sta xinti nos sô i el krê djuda-nu vense kel sentimentu li. Má, modi ki Jeová ta djuda-nu? Kuzê ki nu pode faze pa nos kabésa? I modi ki nu pode djuda otus na kongregason ki sta xinti es sô? Nu ben odja respóstas di kes pergunta li.

JEOVÁ TA PREOKUPA KU BO

Jeová manda un anju pa da Elias sertéza ma el ka staba el sô. (Odja parágrafu 3.)

3. Modi ki Jeová mostra ma el ta preokupaba ku Elias?

3 Jeová krê pa tudu kes algen ki ta adora-l ser filís. El sta pértu di nos i el ta da kónta óras ki nu sta tristi ô dizanimadu. (Sal. 145:18, 19) Odja modi ki Jeová mostra ma el ta preokupaba ku Elias. Kel ómi fiel li, vive na un ténpu txeu difísil na stória di nason di Israel. Alguns algen ku txeu autoridadi na kel ténpu, staba ta pirsigiba kes sérvu fiel di Jeová i algen ki más es krê mataba éra Elias. (1 Reis 19:1, 2) Un otu kuza ki ta dexaba Elias más dizanimadu inda, éra pamodi el ta atxaba ma el éra úniku proféta ki resta i ki staba ta sirbi Jeová. (1 Reis 19:10) Jeová aji faxi pa djuda Elias. El uza un anju pa da Elias sertéza ma el ka staba el sô. I el fla-l ma inda tinha txeu israelita fiel ki staba ta sirbi-L! — 1 Reis 19:5, 18.

4. Modi ki Marcos 10:2930 ta mostra ma Jeová ta preokupa ku se sérvus ki sta xinti es sô?

4 Jeová sabe ma alguns di nos tevi ki abri mô di txeu kuza pa nu pode sirbi-l. Talvês famílias ku amigus ki nu tinha antis dexa di apoia-nu. Apóstlu Pedru talvês staba preokupadu kantu el pergunta Jizus: ‘Nu dexa tudu kuza i nu sigi-u. Nton, kuzê ki ten pa nos?’ (Mat. 19:27) Ku amor, Jizus promete se disiplus ma kongregason ta sérba sima ses família. (Lé Marcos 10:2930.) I Jeová, nos Pai na Séu, promete ma el ta djuda tudu kes ki krê sirbi-l. (Sal. 9:10) Nu ben odja alguns kuza ki bu pode faze pa bu resebe ajuda di Jeová óras ki bu sta xinti bo sô.

KUZÊ KI BU PODE FAZE SI BU STA XINTI BO SÔ?

5. Pamodi ki é bon bu pensa na manera ki Jeová sta ta djuda-u?

5 Konsentra na manera ki Jeová sta ta djuda-u. (Sal. 55:22) Si bu faze kel-li, bu ta odja ma bu ka sta bo sô. Un irman ki txoma Karol, * ki é úniku Tistimunha di Jeová na se família, fla: “Óras ki N ta pensa na modi ki Jeová dja djuda-m aguenta firmi na kes momentu difísil, N ta odja ma N ka sta mi sô. Kel-li ta da-m sertéza ma Jeová sénpri ta sta ku mi.”

6. Modi ki 1 Pedro 5:910 pode nkoraja kes ki sta xinti es sô?

6 Pensa na manera ki Jeová sta ta djuda otus irmon ki sta xinti es sô. (Lé 1 Pedro 5:910.) Un irmon ki txoma Hiroshi, ki dja ten txeu ténpu na verdadi i ki é úniku Tistimunha di Jeová na se família, fla: “Na kongregason é faxi di odja ma tudu algen ten prubléma. Odja ma tudu algen sta ta sforsa pa da Jeová ses midjór, ta nkoraja kes ki sta es sô na verdadi sima mi.”

7. Modi ki orason pode djuda-u?

7 Sénpri faze orason, lé Bíblia i sisti runions. Óras ki bu ta faze orason, fla Jeová tudu kel ki bu sta xinti. (1 Ped. 5:7) Odja izénplu di un jóven Tistimunha di Jeová ki txoma Masiel. El ta xintiba el sô pamodi el éra úniku algen na se família ki staba disididu na sirbi Jeová. Masiel fla: “Un di kes kuza ki más djuda-m lida ku solidon, é faze orason pa Jeová di tudu nha korason. Jeová foi un Pai di verdadi pa mi. N ta fazeba orason pa el tudu dia, txeu bês na un dia i N ta kontaba el modi ki N staba ta xinti.”

Obi gravason di leitura di Bíblia i di kes publikason ku bazi na Bíblia, pode djuda kes ki sta xinti es sô. (Odja parágrafu 8.) *

8. Modi ki lé Bíblia i pensa na el pode djuda-u?

8 Lé Bíblia tudu dia i pensa na kes stória ki ta mostra ma Jeová ta ama-u txeu. Un irman ki txoma Bianka, ki tevi ki lida ku kuzas ki se famílias ta flaba el i ki ta dexaba el dizanimadu, fla: “Lé i pensa na kes stória di Bíblia i na kes stória di vida di Tistimunhas di Jeová ki pasa pa mésmu kuza ki mi, ta djuda-m txeu.” Alguns irmon ta dikora testus di Bíblia ki ta nkoraja-s, sima Salmo 27:10 i Isaías 41:10. Otus irmon ta obi leitura di publikasons gravadu óras ki es ta pripara runion ô faze ses leitura di Bíblia. Es fla ma óras ki es ta faze kel-li, es ka ta xinti es sô.

9. Pamodi ki sisti runion é bon pa bo?

9 Faze tudu sforsu pa bu sisti tudu runion. Sisti runion ta da-u koraji i bu ta konxe bus irmon ku irmans más dretu. (Heb. 10:24, 25) Masiel, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Nbóra mi éra txeu tímida, N disidi sisti tudu runion i da komentárius. Kel-li djuda-m xinti ma N ta fazeba párti di kongregason.”

10. Pamodi ki é inportanti nu ten amigus na kongregason?

10 Faze amizadi ku irmons di bu kongregason. Es pode ser más bédju di ki bo ô di kultura diferenti di ki di bo. Bíblia ta lenbra-nu ma sabedoria ‘ta atxadu na meiu di kes algen grandi’. (Jó 12:12) Kes algen más grandi tanbê pode prende ku kes jóven na kongregason. Nbóra Jonatan éra más grandi ki Davidi, kel-li ka inpidi-s di ten un amizadi fórti ku kunpanheru. (1 Sam. 18:1) Davidi ku Jonatan ta djudaba kunpanheru ser lial pa Jeová, mésmu na situason difísil. (1 Sam. 23:16-18) Un irman ki txoma Irina, ki é úniku Tistimunha di Jeová na se família, fla: “Nos irmons ku irmans na kongregason pode ser sima nos pai ku nos mai i nos irmons. Jeová pode uza-s pa ser kel família ki nu meste.”

11. Kuzê ki bu meste faze pa bu ten un amizadi fórti ku bus irmon?

11 Pode ka ser fásil faze novus amigu, prinsipalmenti si nos é tímidu. Rátna, ki é un irman tímida i ki prende verdadi mésmu ku opozison, fla: “N tevi ki seta ma N mesteba di ajuda di nhas irmons ku irmans di kongregason.” Pode ser difísil konta un algen modi ki bu sta xinti. Má óras ki bu ta faze kel-li, nhos ta bira grandis amigu. Bus amigu krê nkoraja-u i djuda-u, má bu meste dexa-s sabe modi ki es pode faze kel-li.

12. Modi ki pregason pode djuda-u ten bons amigu?

12 Un di kes midjór manera di nu faze amigus, é óras ki nu ta sai ku irmons na pregason. Karol, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Sai na pregason i partisipa na otus trabadju di Jeová, djuda-m ten bons amigu. Dja ten txeu anu ki Jeová sta ta uza kes amigu li pa djuda-m.” Nu pode ten sertéza ma bale péna kalker sforsu ki nu ta faze pa nu ser amigu di kes ki é lial pa Jeová. Jeová ta uza kes amigu li pa da-u koraji óras ki bu sta xinti dizanimadu, sima óras ki bu sta xinti bo sô. — Pro. 17:17.

DJUDA OTUS XINTI MA ES TA FAZE PÁRTI DI NOS FAMÍLIA

13. Ki responsabilidadi ki nos tudu nu ten na kongregason?

13 Nos tudu ten responsabilidadi di djuda pa kongregason ser un lugar di amor i pas undi ki ningen ka ta xinti el sô. (João 13:35) Kel ki nu ta fla i ki nu ta faze, ta nkoraja otus txeu! Odja kuzê ki un irman fla: “Kantu ki N konxe verdadi, kongregason bira nha família. N ka ta konsigi sérba Tistimunha di Jeová si es ka apoiaba mi.” Kuzê ki bu pode faze pa djuda kes algen ki ka ten ninhun família na verdadi xinti ma es ta faze párti di kongregason?

14. Modi ki nu pode faze amizadi ku kes novu na kongregason?

14 Tenta faze amizadi ku kes novu na kongregason. Primeru, nu meste resebe-s dretu. (Rom. 15:7) Má, é klaru ki nu ka krê sô kunprimenta-s. Ku ténpu, nu krê bira ses grandi amigu. Trata-s dretu i mostra ma bu ta nporta ku es. Tenta ntende kal ki é ses prubléma, má ka bu mete na ses asuntu. Lenbra ma alguns algen é fitxadu. Pur isu, toma kuidadu pa bu ka forsa-s pa es konta-u modi ki es sta xinti. Envês di kel-li, faze-s pergunta ku jetu i ku bondadi i obi ses respósta ku paxénxa. Un bon pergunta ki bu pode faze-s é modi ki es konxe verdadi.

15. Modi ki kes irmon más maduru pode djuda otus na kongregason?

15 Kongregason interu ta bira más fórti óras ki irmons más maduru, prinsipalmenti ansions, ta mostra ma es ta preokupa ku otus. Melisa, ki se mai kria-l na verdadi, fla: “Ka ta da pa splika gratidon ki N ta xinti pa kes irmon ki foi sima un pai pa mi duránti txeu ténpu. Es ta preokupaba ku mi i es ta pasaba ténpu ku mi. Sénpri ki N meste papiaba sobri algun asuntu, N sabia ma N podia kontaba ku es.” Un irmon jóven ki txoma Maurício, ki xinti el sô kantu se instrutor bandona verdadi, fla: “Ansions mostra ma es ta preokupaba ku mi i kel-li djuda-m txeu. Sénpri es ta papiaba ku mi. Es ta saíba ku mi na pregason i es ta flaba mi kes kuza interesanti ki es prende na ses studu pesoal di Bíblia i ti es ta djugaba ku mi.” Oji, Melisa ku Maurício sta sirbi Jeová pa ténpu interu.

Bu ta konsigi lenbra di algun irmon na bu kongregason ki ta fikaba kontenti di sta djuntu ku bo? (Odja parágrafus 16 ti 19.) *

16-17. Kuzê más ki nu pode faze pa djuda otus?

16 Djuda otus na kel ki es meste. (Gál. 6:10) Un irmon misionáriu ki txoma Leo, ki sta sirbi lonji di se família, fla: “Normalmenti, tudu kel ki nu ta meste é pa un algen mostra-nu bondadi na óra sértu. N ta lenbra un dia ki N panha un asidenti di karu. Kantu N txiga kaza N staba txeu stresadu. Má na kel momentu un kazal konvida-m pa N ba kume ku es. N ka ta lenbra nen di kuzê ki nu kume, má N ta lenbra ma es obi-m ku txeu atenson. Dipôs di kel-la, N xinti mutu midjór!”

17 Nos tudu nu gosta di kes runion grandi sima asenbleias ku kongrésus. Na kes momentu la, nu ta pasa ténpu ku nos irmons i nu ta pâpia sobri kuzê ki nu prende na kes diskursu. Má odja kuzê ki Karol fla: “Pa mi, asenbleias ku kongrésus éra momentus txeu difísil.” Pamodi? El fla: “Nbóra N ta staba rodiadu di senténas ô ti di milharis di irmons ku irmans, odja tudu algen ku ses família, ka éra fásil pa mi. É na kes momentu la ki N ta xintiba más mi sô.” Otus ta atxa difísil di sisti asenbleias ô kongrésus, lógu dipôs di mórti di ses maridu ô ses mudjer. Bu konxe algun algen ki sta pasa pa kel situason li? Kuzê ki bu ta atxa di konvida-s pa es sisti djuntu ku bu família kel prósimu asenbleia ô kongrésu ki sta ben?

18. Modi ki nu pode aplika 2 Coríntios 6:11-13 óras ki nu ta resebe otus algen?

18 Pasa ténpu ku es. Tenta pasa ténpu ku irmons i irmans diferenti, prinsipalmenti kes ki sta xinti es sô. Nu krê ‘abri nos korason más txeu’ inda pa kes irmon li. (Lé 2 Coríntios 6:11-13.) Melisa, ki nu pâpia di el antis, fla: “Sénpri nu ta fikaba kontenti óras ki irmons ta konvidaba nos pa ses kaza ô óras ki nu ta viajaba djuntu ku ses família.” Bu ta konsigi pensa na algun irmon di kongregason ki bu pode konvida pa nhos pasa ténpu djuntu?

19. Na ki momentus é más inportanti inda pasa ténpu ku nos irmons?

19 Ten alguns momentu ki nos irmons ta meste más inda pa nu sta djuntu ku es. Pur izénplu, pode ser difísil pa alguns irmon pasa kes dia feriadu djuntu ku ses família ki é ka Tistimunhas di Jeová. Otus ta fika txeu tristi óras ki ta txiga data ki ses família móre. Óras ki nu ta oferese pa sta na ladu di nos irmons na kes momentu difísil la, nu ta mostra ma nu ta preokupa ku es di verdadi. — Fil. 2:20.

20. Modi ki palavras di Jizus ki sta na Mateus 12:48-50 pode djuda-nu óras ki nu sta xinti nos sô?

20 Sima dja nu odja, ten txeu motivu ki ta poi un kriston ta xinti el sô alvês. Má nunka nu ka debe skese ma Jeová ta ntende rei di dretu kuzê ki nu sta xinti. Txeu bês, el ta uza nos irmons ku irmans pa da-nu kel ki nu meste. (Lé Mateus 12:48-50.) I nos nu ta mostra nos gratidon pa amor ki Jeová ta mostra-nu, óras ki nu ta da nos midjór pa apoia irmons di nos kongregason. Ka ta nporta kuzê ki bu sta xinti, Jeová sénpri ta sta ku bo!

KÁNTIKU 46 Obrigadu, Jeová

^ par. 5 Alvês bu ta xinti bo sô? Si bu ta kustuma xinti si, bu pode ten sertéza ma Jeová ta ntende kuzê ki bu sta xinti i el krê djuda-u. Na kel studu li, nu sta ben odja kuzê ki bu meste faze pa luta kóntra solidon. Tanbê nu sta ben prende modi ki nu pode nkoraja kes irmon ki sta xinti es sô.

^ par. 5 Mudadu alguns nómi.

^ par. 60 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ki se mudjer móre, sta ta obi gravasons di leitura di Bíblia i di publikasons ki ta studadu na runion. Pamodi kel-li, el ka sta xinti el sô.

^ par. 62 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ku se fidju-fémia bai vizita un irmon di kongregason ki dja sta di idadi i es sta trata-l ku bondadi.