Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 24

KÁNTIKU 24 Nhos ben pa monti di Jeová

Fika na ténda di Jeová pa tudu ténpu!

Fika na ténda di Jeová pa tudu ténpu!

‘Ó Jeová, ken ki pode ser konvidadu pa entra na bu ténda?’SALMO 15:1.

ASUNTU PRINSIPAL

Intende kuzê ki nu meste faze pa nu kontinua ta ser amigu di Jeová, i odja modi ki el ta spera ma nu ta trata se amigus.

1. Modi ki Salmo 15:1-5 ta djuda-nu?

 NA STUDU ki pasa nu prende ma kes algen ki da ses vida pa Jeová ta kontinua ta ser un konvidadu na se ténda si es kontinua ta bira ses amizadi ku el más fórti. Má kuzê ki nu meste faze pa nu ser se konvidadu? Salmo 15 ta pâpia sobri kel asuntu li. (Lé Salmo 15:1-5.) Kel Salmo li ta fla-nu kuzê ki nu debe faze pa nu ten un amizadi fórti ku Deus.

2. Kuzê ki Davidi talvês staba ta pensa na el kantu el pâpia sobri ténda di Jeová?

2 Salmo 15 ta kumesa ku kes pergunta li: ‘Ó Jeová, ken ki pode ser konvidadu pa entra na bu ténda? Ken ki pode mora na bu monti santu?’ (Sal. 15:1) Kantu salmista Davidi pâpia sobri ‘ténda’ di Jeová, talvês el staba ta pensa na tabernáklu ki na kel ténpu staba na Jibion. Davidi tanbê pâpia sobri ‘monti santu’ di Jeová. Talvês el staba ta pensa na monti Sion, na Jiruzalen. É na kel monti li, ki ta fika alguns kilómetru pa sul di Jibion, ki Davidi arma un ténda pa poi arka di kontratu, ti ki fazedu un ténplu pa el fika la. — 2 Sam. 6:17.

3. Pamodi ki nu meste intende kuzê ki Salmo 15 ta fla? (Odja dizenhu.)

3 É klaru ki maioria di israelitas nunka ka sirbi na tabernáklu, i é poku di es ki entra na ténda undi ki arka di kontratu ta fikaba. Má tudu kes sérvu fiel di Jeová, pode sérba un konvidadu na se ténda si es biraba i kontinuaba se amigu. Kel-li é un kuza ki nos tudu nu krê. Na Salmo 15, Davidi pâpia di alguns kualidadi ki nu meste dizenvolve pa nu kontinua amigu di Jeová.

Kes Israelita ki ta viveba na ténpu di Davidi ta intendeba dretu kuzê ki ser un konvidadu na ténda di Jeová krê fla (Odja parágrafu 3.)


ANDA SEN KULPA I FAZE KEL KI É DRETU

4. Modi ki nu sabe ma Jeová krê pa nu faze más di ki sô batiza? (Isaías 48:1)

4 Salmo 15:2, ta fla ma un amigu di Deus é un algen ‘ki ta anda sen kulpa, i ki ta faze kel ki é dretu’. Kes palavra ‘anda’ i ‘faze’ ta mostra ma kes-li é kuzas ki nu meste kontinua ta faze. Má nu ta konsigi ‘anda sen kulpa’? Sin. É klaru ki ninhun algen é ka perfeitu, má Jeová ta atxa ma nu ta ‘anda sen kulpa’ si nu faze nos midjór pa obi ku el. Óras ki nu ta da nos vida pa Deus i nu ta batiza, nu sta ta kumesa ta anda ku Deus. Pur izénplu, na ténpu ki Bíblia skrebedu, sô pamodi un algen éra un israelita kel-li ka krê flaba ma el éra un konvidadu di Jeová. Alguns di es ta flaba ma es ta sirbiba Jeová, má es ka ta fazeba el ‘ku sinseridadi i retidon.’ (Lé Isaías 48:1.) Pa kes israelita mostraba ma es krê sérba konvidadus di Jeová, es tinha ki prendeba i sigiba se mandamentus. Di mésmu manera, si nu krê ser amigus di Jeová oji, nu meste faze más di ki sô batiza i faze párti di kongregason. Nu meste kontinua ta ‘faze kel ki é dretu’. Modi ki nu pode faze kel-li?

5. Kuzê ki obi ku Jeová na tudu kuza krê fla?

5 Pa Jeová, ‘anda sen kulpa’ i ‘faze kel ki é dretu’ é mutu más di ki sô sisti runion na Salon di Reinu. (1 Sam. 15:22) Nu meste sforsa pa nu obi ku Deus na tudu kuza ki nu ta faze, ti mésmu óras ki nu sta nos sô. (Pro. 3:6; Ecl. 12:13, 14) É inportanti nu sforsa pa nu obi ku Jeová ti mésmu na kuzas más pikinoti. Óras ki nu ta faze kel-li, nu ta mostra ma nu ta ama Jeová di verdadi. Pamodi kel-li, el ta ama-nu inda más txeu. — Juan 14:23; 1 Juan 5:3.

6. Sima sta na Ebreus 6:10-12, kuzê ki é más inportanti di ki kes kuza dretu ki nu faze na pasadu?

6 Jeová ta da txeu valor pa kuzas ki nu faze pa el na pasadu. Má, sô pamodi nu faze kuzas dretu na pasadu, kel-li ka krê fla ma nu ta kontinua ta ser un konvidadu na ténda di Jeová. Kel-li ta fika klaru na Ebreus 6:10-12. (Lé.) Jeová ka ta skese di kes kuza dretu ki nu faze na pasadu. Má, el krê pa nu kontinua ta sirbi-l di tudu nos korason “ti ki fin txiga”. El ta ben ser nos amigu pa tudu ténpu “si nu ka dizanima.” — Gál. 6:9.

PÂPIA VERDADI NA BU KORASON

7. Kuzê ki pâpia verdadi na nos korason krê fla?

7 Un algen ki krê ser un konvidadu na ténda di Jeová meste ‘pâpia verdadi na se korason.’ (Sal. 15:2) Kel-li é mutu más di ki ka konta mintira. Jeová krê pa nu ser onéstu na tudu kel ki nu ta fla i faze. (Ebr. 13:18) Kel-li é inportanti ‘pamodi Jeová ta ôdia algen falsu, má el ten amizadi fórti ku kes algen ki é lial pa el.’ — Pro. 3:32.

8. Ki konportamentu ki nu debe ivita?

8 Kes algen ki ‘ta pâpia verdadi na ses korason’ ka ta finji ma es ta obi ku Deus óras ki otus algen ta odja-s, pa dipôs es faze kuzas mariadu óras ki es sta es sô. (Isa. 29:13) Es é ka finjidu. Un algen ki é finjidu talvês ta pensa ma leis di Jeová nen sénpri é ka midjór. (Tia. 1:5-8) Talvês el ka ta obi ku Jeová na kes asuntu ki el ta atxa ma é ka mutu inportanti. Dipôs, si el odja ma nada mariadu ka ta kontise ku el óras ki el ka obi ku Jeová, el pode kumesa ta faze kuzas más piór. Enbóra el ta atxa ma el sta sirbi Deus, Jeová ka ta seta se adorason. (Ecl. 8:11) Sénpri nu krê ser un algen onéstu na tudu kuza.

9. Kuzê ki kontise kantu Jizus ku Natanael inkontra pa primeru bês i kuzê ki kel-li ta inxina-nu? (Odja dizenhu.)

9 É txeu inportanti nu ser un algen ki ta ‘pâpia verdadi na nos korason’. Nu pode odja kel-li, na kuzê ki kontise kantu Filipi konvida se amigu Natanael pa konxe Jizus. Enbóra Jizus ka konxeba Natanael, el fla: “Nhos odja, un israelita di verdadi ki ka ten finjimentu.” (Juan 1:47) Di serteza, Jizus ta atxaba ma tudu se disiplus éra onéstu, má el repara ma Natanael éra un algen txeu onéstu. Enbóra Natanael éra inperfeitu sima nos, el ka éra finjidu. Envês di kel-li, el éra onéstu na tudu kuza. Jizus fika dimiradu ku kel-li i el ilojia Natanael. É klaru ki nos tudu nu krê pa Jizus pensa di mésmu manera sobri nos.

Kantu Jizus ku Natanael inkontra pa primeru bês, Jizus fla ma ka tinha ninhun “finjimentu” na el. Mésmu kuza pode fladu sobri nos? (Odja parágrafu 9.)


10. Pamodi ki nu debe toma kuidadu ku kuzê ki nu ta fla? (Tia. 1:26)

10 Txeu di kes kuza ki sta na Salmo 15 é sobri modi ki nu debe trata otus algen. Salmo 15:3 ta fla ma un konvidadu na ténda di Jeová ‘ka ta uza se língua pa faze kalúnia. El ka ta faze ninhun mal pa se prósimu i el ka ta difama se amigus.’ Si nu ta kalúnia otus algen, kel-li pode magua-s i nu ka ta kontinua ta ser un konvidadu na ténda di Jeová. — Tiagu 1:26.

11. Kuzê ki é kalúnia, i kuzê ki ta kontise ku un algen ki ta kalúnia otus i ki ka rapende?

11 Kel salmista pâpia sobri kalúnia. Kuzê ki é kalúnia? Normalmenti, é un mintira ki un algen ta fla pa mantxa nómi di otu algen. Un algen ki kalúnia otus i ki ka rapende pode tradu di kongregason — Jer. 17:10.

12-13. Kal ki é alguns situason ki nu pode difama nos amigus sen krê? (Odja fotu.)

12 Salmo 15:3 tanbê ta lenbra-nu ma un konvidadu di Jeová ka ta faze ninhun mal pa se prósimu i nen el ka ta difama se amigus. Kuzê ki kel-li krê fla?

13 Nu pode difama un algen sen krê óras ki nu ta spadja informason mariadu sobri el. Pensa na kes situason li: (1) un irman ta para di ser pionera, (2) un kazal ta dexa di sirbi na Betel, ô (3) un irmon ta dexa di ser ansion ô ajudanti di kongregason. Ta sérba mariadu nu fla otus algen ma kes irmon ku irmans li talvês faze algun kuza mariadu, i pur isu ses situason muda. Kes kuza li pode kontise pamodi txeu motivu ki nu ka sabe. Un konvidadu na ténda di Jeová ‘ka ta faze ninhun mal pa se prósimu i el ka ta difama se amigus.’

É fásil nu spadja informasons mariadu sobri otus algen i talvês nu pode kaba pa kalúnia otus (Odja parágrafus 12 i 13.)


ONRA KES KI TEN GRANDI RUSPETU PA JEOVÁ

14. Splika modi ki un konvidadu di Jeová ka ta seta kes algen ki é ‘sen valor’.

14 Salmo 15:4 ta fla ma amigus di Jeová ‘ka ta seta kes algen sen valor’. Modi ki nu pode sabe si un algen ten valor ô nau? Nu ka ten direitu di fla kenha ki ten valor ô nau. Pamodi? Dja ki nos é inperfeitu, nu pode gosta di pesoas ki nu ta atxa sábi di sta djuntu ku es i nu pode ka gosta di pesoas ki ta faze kuzas ki ta irita-nu. Má é sô kes algen ki Jeová ta atxa ma é ‘sen valor’ ki nu ka debe seta. (1 Kor. 5:11) Kel-li ta inklui kes algen ki ta faze kuzas mariadu sen rapende, ki ka ta ruspeta nos fé i kuzê ki nu ta kridita na el ô ki ta tenta prujudika nos amizadi ku Jeová. — Pro. 13:20.

15. Kal ki é un manera di onra ‘kes ki ten grandi ruspetu pa Jeová’?

15 Dipôs, Salmo 15:4 ta fla ma nu debe onra ‘kes ki ten grandi ruspetu pa Jeová.’ Nton, nu debe djobe manera pa nu mostra bondadi i ruspetu pa kes amigu di Jeová. (Rom. 12:10) Modi ki nu pode faze kel-li? Un manera di faze kel-li sta na Salmo 15:4. La ta fla ma un konvidadu na ténda di Jeová ‘ka ta dexa di kunpri se promésa, sikrê el prujudika se kabésa.’ Si nu dexa di kunpri nos promésa nu ta magua otus algen. (Mat. 5:37) Pur izénplu, Jeová ta spera ma maridu ku mudjer ta kunpri kel promésa ki es faze pa kunpanheru kantu es kaza. Tanbê, el ta fika kontenti óras ki pai ku mai ta sforsa pa mante kes promésa ki es faze pa ses fidjus. Pamodi kel amor ki nu ten pa Deus i pa nos prósimu, nu ta faze tudu kel ki nu pode pa kunpri nos promésas.

16. Kal ki é otu manera di onra kes ki é amigu di Jeová?

16 Un otu manera di onra kes amigu di Jeová é resebe-s dretu i ser un algen ki gosta di da. (Rom. 12:13) Alén di sta na runion ô na pregason ku nos irmons i irmans, óras ki nu ta ranja manera pa pasa ténpu ku es nu ta bira nos amizadi ku es i ku Jeová más fórti. Tanbê, óras ki nu ta resebe nos irmons dretu, nu ta imita Jeová.

KA BU AMA DINHERU

17. Pamodi ki Salmo 15 ta pâpia sobri dinheru?

17 Salmo 15:5 ta fla ma un konvidadu di Jeová ‘ka ta inprista se dinheru ku juru, i el ka ta seta subornu kóntra algen ki ka ten kulpa.’ Pamodi ki kel Salmo li ta pâpia di dinheru? Pamodi si nu ta ama dinheru, nu pode magua otus algen i straga nos amizadi ku Deus. (1 Tim. 6:10) Na ténpu ki Bíblia skrebedu, alguns algen ta trataba ses irmon ki éra póbri di manera injustu pamodi es ta kobraba es juru óras ki es ta inpristaba es dinheru. Tanbê, alguns juís ta setaba subornu i dipôs es ta julgaba kes algen ki éra inosenti di manera injustu. Jeová ta ôdia óras ki algen ta faze kes kuza li. — Eze. 22:12.

18. Ki perguntas ta djuda-nu odja kuzê ki nu ta pensa di dinheru? (Ebreus 13:5)

18 É bon nu pensa sobri kuzê ki nu ta atxa di dinheru. Pensa na kes pergunta li: ‘N ta sta sénpri ta pensa na dinheru i na kuzê ki N pode kunpra? Si un algen inprista-m dinheru N ta dura txeu ténpu pa N paga kel algen pamodi N ta atxa ma el ka ta meste-l? N ta xinti más inportanti di ki otus algen, pamodi N ten txeu dinheru? N ka gosta di da? N ta atxa ma si un irmon ô un irman ten txeu dinheru é pamodi el ta ama dinheru más txeu ki Jeová? N krê ser amigu sô di kes algen riku i N ka ta krê ser amigu di kes algen póbri?’ É inportanti nu faze kes pergunta li pamodi nu ten kel grandi priviléjiu di ser un konvidadu di Jeová. Má sô nu ta konsigi kontinua ta ser un konvidadu di Jeová si nu kontinua livri di amor pa dinheru. Si nu faze kel-li, Jeová nunka ka ta bandona-nu! — Ebreus 13:5.

JEOVÁ TA AMA SE AMIGUS

19. Pamodi ki Jeová krê pa nu faze tudu kes kuza ki sta na Salmo 15?

19 Salmo 15 ta tirmina ku kel promésa li: ‘Ken ki ta faze si, nunka ka ta kai.’ (Sal. 15:5) Ali salmista splika pamodi ki Jeová krê pa nu faze tudu kes kuza ki kel Salmo li ta pâpia di el. É pamodi el krê pa nu ser filís. Óras ki nu ta obi ku Jeová, nu ta ten un vida midjór i el ta proteje-nu. — Isa. 48:17.

20. Kuzê ki konvidadus di Jeová sta ku vontadi di odja ta kontise?

20 Kes ki é konvidadu di Jeová ta ben ten un futuru rei di sábi. Kes skodjedu ku spritu santu ki mante fiel ta ben entra na kes “txeu lugar di mora” ki Jizus pripara pa es na séu. (Juan 14:2) Kes ki ten speransa di vive na téra, sta ku vontadi di odja kes promésa di Apokalipse 21:3 ta kunpri. Di serteza kada un di nos ta xinti ma é un priviléjiu grandi resebe konviti di Jeová pa ser se amigu i un konvidadu na se ténda!

KÁNTIKU 39 Faze un bon nómi pa Deus