Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 19

Modi ki Jeová ta mostra amor i justisa óras ki kontise un maldadi

Modi ki Jeová ta mostra amor i justisa óras ki kontise un maldadi

‘Abo é ka un Deus ki gosta di maldadi; ningen ki é mau pode kontinua ku bo.’ — SALMO 5:4.

KÁNTIKU 142 Nu pega riju na nos speransa

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-3. (a) Di akordu ku Salmo 5:4-6, kuzê ki Jeová ta pensa di maldadi? (b) Pamodi ki abuzu seksual di mininu é kóntra ‘lei di Kristu’?

JEOVÁ DEUS ta ôdia tudu tipu di maldadi. (Lé Salmo 5:4-6.) I el ta ôdia inda más abuzu seksual di mininus, ki é un grandi maldadi i un kuza nojéntu! Anos ki é Tistimunhas di Jeová, nu ta imita-l i nu ta ôdia abuzu di mininu. Kongregason ta toma medida lógu si es fika ta sabe di algun tipu di abuzu seksual di mininu i nunka el ka ta proteje kes ki ta faze kel-li. — Rom. 12:9; Heb. 12:15, 16.

2 Kalker tipu di abuzu di mininu é kóntra ‘lei di Kristu’. (Gál. 6:2) Pamodi ki nu pode fla kel-li? Sima nu odja na kel otu studu, Lei di Kristu, ki é tudu kel ki Jizus inxina pa kuzas ki el fla i pa se izénplu, ten bazi na amor i el ta insentiva justisa. Kristons verdaderu ta obi ku kel lei li. Pur isu, es ta trata mininus di un manera ki es ta xinti suguru i ma es ten valor. Má abuzu seksual di mininu é un kuza mariadu i injustu ki ta pô-l ta xinti ma ningen ka sta proteje-l i nen ama-l.

3 Má é tristi di odja, ma abuzu seksual di mininu é un praga ki sta na mundu, i el é un prubléma gravi ki sta afeta ti kristons verdaderu. Pamodi? Mundu sta xeiu di ‘ómis mau i falsu’, i alguns sta tenta entra na kongregason. (2 Tim. 3:13) Tanbê alguns ki ta fla ma es ta faze párti di kongregason, kai na dizejus mariadu i es kaba pa faze abuzu seksual di un mininu. Nu ben odja pamodi ki abuzu seksual di mininu é un pekadu gravi. Dipôs, nu sta ben odja kuzê ki ansions ta faze óras ki un algen na kongregason faze un pekadu gravi, sima abuzu seksual di un mininu. Tanbê nu sta ben odja modi ki mai ku pai pode proteje ses fidju. *

UN PEKADU GRAVI

4-5. Pamodi ki abuzu seksual di mininu é un pekadu kóntra es?

4 Kes mininu ki abuzadu di es ta kontinua ta sufri pa txeu ténpu. Má é ka sô es ki ta sufri. Kes algen ki ta preokupa ku es tanbê ta sufri, sima ses família i ses irmon ku irmans na kongregason. Abuzu seksual di mininu é un pekadu gravi.

5 Un pekadu kóntra kes mininu ki abuzadu di es. Maltrata otus i pô-s ta sufri é un pekadu gravi. Sima nu ta ben odja na kel otu studu, é kel-li ki kel algen ki ta abuza di un mininu sta ta faze. El sta ta prujudika kel mininu, i el sta ta pô-l ta sufri di un manera ki é difísil di skese. Kes ki ta abuza di un mininu ta trai kunfiansa di kel mininu, i kel mininu ka ta xinti suguru más. Nu meste proteje mininu di kel maldadi li, i kes algen ki abuzadu di es meste di konsolu i ajuda. — 1 Tes. 5:14.

6-7. Pamodi ki abuzu seksual di un mininu é un pekadu kóntra kongregason i un pekadu kóntra autoridadis di govérnu?

6 Un pekadu kóntra kongregason. Óras ki un algen ki ta faze párti di kongregason abuza di un mininu, el ta suja nómi di kongregason. (Mat. 5:16; 1 Ped. 2:12) Kel-li é un grandi injustisa pa kes milhon di kriston fiel ki sta ‘luta duru’ pa mante ses fé! (Jud. 3) Nu ka krê pa nada mantxa nómi di kongregason. Pur isu, kes ki ta faze kes maldadi li i ki ka ta rapende, ka ta dexadu fika na kongregason.

7 Un pekadu kóntra autoridadis di govérnu. Kristons ‘debe obi ku autoridadis supirior’. (Rom. 13:1) Nu ta mostra ma nu ta obi ku es, óras ki nu ta ruspeta leis di país. Si algun algen di kongregason viola un lei i el faze un krimi, sima abuza di un mininu, el sta ta peka kóntra autoridadis di govérnu. (Konpara ku Atos 25:8.) Ansions ka ten autoridadi pa kastiga kes algen ki viola leis di govérnu. Má tanbê, es ka ta proteje kes algen ki abuza di un mininu di resebe kastigu di govérnu pa kuza ki es faze. (Rom. 13:4) Un algen ki faze kel pekadu li ta kodje kel ki el símia. — Gál. 6:7.

8. Kuzê ki Jeová ta pensa di un algen ki ta peka kóntra kel otu?

8 Más piór inda, é un pekadu kóntra Deus. (Sal. 51:4) Óras ki un algen ta peka kóntra kel otu, tanbê el sta ta peka kóntra Deus. Odja un izénplu na Lei ki Deus daba Israel. Lei ta flaba ma ómi ki furtaba ô nganaba se kunpanheru, sta konportaba ‘di un manera infiel pa Jeová’. (Lev. 6:2-4) Di mésmu manera, óras ki un algen ki ta faze párti di kongregason ta abuza di un mininu i kaba ku suguransa di kel mininu, el sta ta aji di manera infiel pa Deus. Un algen ki ta abuza di un mininu sta ta mantxa nómi di Jeová. Pur isu, nu ta rekonhise ma kenha ki ta abuza di un mininu sta ta faze un kuza nojéntu i un pekadu gravi kóntra Deus.

9. Ki informasons ku bazi na Bíblia organizason di Jeová dja da sobri abuzu seksual di mininu i pamodi?

9 Duránti txeu ténpu, organizason di Jeová dja da-nu txeu informason ku bazi na Bíblia sobri abuzu seksual di mininus. Pur izénplu, alguns artigu di Sentinéla ku Despertai! ta mostra modi ki kes algen ki abuzadu di es pode lida ku kel sufrimentu ki kontise ku es, modi ki otus algen pode djuda-s i nkoraja-s, i modi ki mai ku pai pode proteje ses fidju. Tanbê, ansions resebe trenu ku bazi na Bíblia di modi ki es ta kuida di asuntus ki ten aver ku abuzu seksual di mininus. I sénpri ki meste, organizason ta da ansions novus orientason sobri lida ku abuzu seksual di mininu. Pamodi? Pa ten sertéza ma asuntus ki ten aver ku abuzu di mininus sta tratadu di akordu ku lei di Kristu.

MODI KI ANSIONS TA LIDA KU PEKADUS GRAVI

10-12. (a) Óras ki ta kontise pekadus gravi, kuzê ki ansions meste lenbra i kuzê ki es ta preokupa ku el? (b) Di akordu ku Tiago 5:14, 15, kuzê ki ansions ta tenta faze?

10 Óras ki ansions ta lida ku algun asuntu ki ta nvolve un pekadu gravi, es meste lenbra sénpri di lei di Kristu. Es debe trata ribanhu ku amor i faze kuza ki Deus ta atxa ma é dretu i justu. Pur isu, óras ki es fika ta sabe di un pekadu gravi, es ta pensa dretu sobri kel asuntu. Primeru, es ta preokupa na da ónra pa Jeová i proteje se nómi. (Lev. 22:31, 32; Mat. 6:9) Tanbê ansions ta preokupa na djuda ses irmon di kongregason ten un amizadi fórti ku Jeová. Es ta konsola i es ta djuda kes algen ki sta sufri pamodi fazedu un pekadu gravi kóntra es.

11 Tanbê, si un algen ki faze un pekadu gravi ta faze párti di kongregason, ansions ta tenta sabe si el rapende i es ta djuda-l rekupera se amizadi ku Jeová. (Lé Tiago 5:14, 15.) Un kriston ki kai na un dizeju mariadu i faze un pekadu gravi é sima un algen ki sta duenti. Kel-li krê fla ma el ka tene más un bon amizadi ku Jeová. * Nu pode konpara ansions ku dotor. Es ta tenta poi ‘kel duenti [na kel kazu li, kel algen ki peka] pa fika bon.’ Es ta uza konsedjus di Bíblia pa djuda kel algen rekupera se amizadi ku Deus. Má sô es ta konsigi faze kel-la, si kel algen ki peka rapende di korason. — Atos 3:19; 2 Cor. 2:5-10.

12 Ta fika klaru ma ansions ten un grandi responsabilidadi. Es ta preokupa txeu ku ovelhas di Deus i es ta trata-s ku amor i justisa. (1 Ped. 5:1-3) Ansions krê pa ses irmon i irmans xinti suguru na kongregason. Pur isu, es ta aji faxi óras ki es fika ta sabe ma kontise un pekadu gravi, sima abuzu seksual di un mininu. Kuzê ki es ta faze? Odja perguntas ki ta parse na komésu di  parágrafus 13,  15 17.

13-14. Ansions ta obi ku lei di país ki ta iziji pa pesoas fla autoridadis óras ki un algen obi ma talvês un mininu abuzadu di el? Splika.

 13 Ansions ta obi ku lei di país ki ta iziji pa pesoas fla autoridadis di govérnu ma talvês un mininu sufri abuzu seksual? Sin. Na alguns país, ten leis ki ta iziji pa pesoas fla autoridadis di govérnu óras ki es obi ma talvês un mininu abuzadu di el. Ansions di kes país ta obi ku kel lei li. (Rom. 13:1) Kes lei li, ka ta bai kóntra leis di Deus. (Atos 5:28, 29 ) Nton, óras ki ansions fika ta sabe ma talvês un mininu abuzadu di el, lógu es ta txoma pa Betel pa sabe modi ki es ta aji di akordu ku kes lei.

14 Ansions tanbê ta splika kel algen ki abuzadu di el, se mai ku se pai ô kalker otu algen ki fika ta sabe di kel asuntu, ma es ten direitu di da kexa na autoridadis. Má i si kel kexa é sobri un algen ki ta faze párti di kongregason, i gentis di kel zóna fika ta sabe? Kel irmon debe atxa ma si el da kexa el sta ta mantxa nómi di Jeová? Nau. Pamodi kel algen ki abuza di un mininu é ki mantxa nómi di Deus.

15-16. (a) Di akordu ku 1 Timóteo 5:19, pamodi ki meste di peloménus dôs tistimunha pa forma un kumison pa julga? (b) Kuzê ki ansions ta faze óras ki un algen na kongregason akuzadu ma talvês el abuza di un mininu?

 15 Na kongregason, pamodi ki ansions meste di peloménus dôs tistimunha pa prova ma un algen faze un pekadu gravi? Pamodi é kel-la ki Bíblia ta fla ma é justu. Óras ki un algen akuzadu di un pekadu gravi, má el fla ma el ka faze, ansions sô ta forma un kumison pa julga si ten dôs tistimunha. (Deut. 19:15; Mat. 18:16; 1 Timóteo 5:19.) Kel-li krê fla ma primeru ten ki ten dôs tistimunha pa un algen pode ba fla autoridadis di govérnu ma talvês un algen abuza di un mininu? Nau. Kel-li ka ta aplika óras ki ansions ô otus algen ta disidi ba fla autoridadis sobri un krimi ki talvês fazedu.

16 Óras ki fladu ma un algen na kongregason abuza di un mininu, ansions ta faze kel ki lei di govérnu ta fla. Dipôs, di akordu ku Bíblia, es ta tenta sabe kuzê ki kontise pa djobe si meste forma un kumison pa julga. Si kel algen nega kel akuzason, ansions ta obi otus algen ki pode sabe kuzê ki kontise. Ansions pode forma un kumison pa julga si peloménus ten dôs algen pa prova kuzê ki kontise, ki pode ser kel algen ki faze akuzason, más otu algen ki pode prova ma kel akuzadu viola un mininu ô faze otus tipu di abuzu seksual. * Má, si ka ten kel sugundu tistimunha, kel-li ka krê fla ma kel akuzason é falsu. Mésmu si ka ten dôs tistimunha pa prova ma kel algen faze un pekadu, ansions ta rekonhise ma talvês el faze algun kuza gravi ki ta prujudika txeu otus algen. Ansions ta kontinua ta djuda i ta konsola kalker algen ki prujudikadu. Tanbê, es ta fika sienti pa es proteje kongregason di kel algen ki talvês abuza di un mininu. — Atos 20:28.

17-18. Splika kuzê ki un kumison pa julga ta faze.

 17 Pa kuzê ki ta sirbi un kumison pa julga? Palavra “julga” ka krê fla ma ansions ta disidi si autoridadis debe kastiga kel algen ki abuza di un mininu ô nau. Ansions ka ta mete na disizon di autoridadis di kastiga un algen ki viola lei, kel-la é responsabilidadi di autoridadis di govérnu. (Rom. 13:2-4; Tito 3:1 ) Má kuzê ki ansions ta faze é julga ô disidi si kel algen pode kontinua ta faze párti di kongregason ô nau.

18 Responsabilidadi di ansions na un kumison pa julga é sô na asuntu ki ten aver ku amizadi di kel algen ku Deus i ku kes ki ta adora Deus. Ansions ta uza Bíblia pa djuda-s sabe si kel algen ki abuza di un mininu rapende ô nau. Si el ka rapende, el ta ser dizasosiadu, i ansions ta da avizu na kongregason. (1 Cor. 5:11-13) Si kel algen rapende, el pode kontinua na kongregason. Má ansions ta fla-l ma el ka ta pode ten ninhun priviléjiu na kongregason pa txeu ténpu, ô talvês pa tudu ténpu di se vida. Dipôs, ansions ta mostra ma es ta preokupa ku suguransa di kriansas na kongregason. Talvês es ta ba pâpia apárti ku kes algen na kongregason ki ten fidju, pa es fika sienti óras ki ses fidju ta pâpia ku kel algen. Óras ki ansions ta aviza mai ku pai, es ta ten kuidadu pa es ka fla nómi di kes algen ki abuzadu di es.

MODI KI BU TA PROTEJE BUS FIDJU

Mai ku pai ta proteje ses fidju di abuzu seksual óras ki es ta pâpia ku es sobri kuzas ki es meste sabe sobri séksu. Pa faze kel-li, mai ku pai ta uza informasons ki organizason di Deus ta da. (Odja parágrafus 19 ti 22.)

19-22. Kuzê ki mai ku pai meste faze pa proteje ses fidju? (Odja fotu na kapa.)

19 Ken ki ten responsabilidadi di proteje mininus di prigu? É mai ku pai. * Nhos lenbra ma nhos fidju é un prezenti ki Deus da nhos, es é ‘un eransa di Jeová’. (Sal. 127:3) Nhos ten responsabilidadi di kuida di es prezenti. Modi ki nhos pode proteje nhos fidju di abuzu seksual?

20 Primeru, djobe informasons ki ta pâpia sobri abuzu seksual di mininu. Prende más sobri kes tipu di algen ki ta faze abuzu seksual di mininu i modi ki es ta tenta ngana-s. Fika sienti na pesoas ô situasons ki pode ser prigozu. (Pro. 22:3; 24:3) Lenbra ma txeu bês, kel algen ki ta abuza di mininu, é algen ki kel mininu konxe i ki el ta kúnfia na el.

21 Sugundu, pâpia di manera klaru ku bus fidju i mostra-s ma es debe pâpia klaru ku bo. (Deut. 6:6, 7) Kel-li ta inklui obi bus fidjus ku atenson óras ki es ta pâpia ku bo. (Tia. 1:19) Lenbra ma mininus sénpri ta xinti medu di fla ma es sufri algun tipu di abuzu seksual. Talvês es ta pensa ma ningen ka ta kridita na es, ô kel algen ki abuza di es pode amiasa-s pa es ka fla ningen kuzê ki kontise. Si bu xinti ma algun kuza mariadu kontise ku bus fidju, pergunta-s ku kuidadu i obi-s ku atenson kuzê ki es ten pa fla-u.

22 Tirseru, inxina bus fidju. Pâpia ku es sobri kuzê ki es meste sabe sobri séksu. Má, kuza ki bu ta fla-s debe dipende di ses idadi i di kuzê ki es ta pode ntende. Inxina-s kuzê ki es debe fla i kuzê ki es debe faze, si un algen tenta pô-s mô di un manera mariadu. Uza informasons ki organizason dja da-nu di modi ki nu pode proteje nos fidju. — Djobe kuadru “ Kuzê ki bo ku bus fidju meste sabe”.

23. Modi ki nu ta odja abuzu seksual di mininu i ki pergunta nu ta ben responde na kel otu studu?

23 Anos ki é Tistimunhas di Jeová, nu ta odja abuzu seksual di mininu sima un pekadu gravi i un krimi nojéntu. Nu ta sigi lei di Kristu, pur isu nos kongregasons ka ta proteje kes algen ki abuza di mininu di resebe kastigu pa kuza ki es faze. Má, kuzê ki nu pode faze pa djuda kes algen ki sufri abuzu seksual? Na kel otu studu nu ta ben responde kel pergunta li.

KÁNTIKU 103 Ansions é prenda di Jeová

^ par. 5 Kel studu li sta ben mostra modi ki nu pode proteje mininus di abuzu seksual. Nu ta ben prende modi ki ansions pode proteje kongregason i modi ki mai ku pai pode proteje ses fidju.

^ par. 3 MÁS SPLIKASON: Abuzu seksual di mininu ta kontise óras ki un algen más grandi ta uza un mininu pa satisfaze se dizeju di faze séksu. Kel-li pode inklui faze relason seksual, séksu pa bóka ô pa pólpa, mexe na órgon seksual, na mama, na pólpa; ô faze otus kuza indisenti. Nunka nu ka debe skese ma óras ki un algen abuza di un mininu, el sta ta prujudika-l i el sta ta pruveta di el. Kel mininu ka ten ninhun kulpa di kuzê ki kontise. Kriansas ki ta abuzadu di es más txeu é mininas, má tanbê ta abuzadu di txeu mininu. Kes ki ta abuza di kriansas más txeu é ómis, má alguns mudjer tanbê ta abuza di kriansas.

^ par. 11 Si un algen faze un pekadu gravi pamodi se amizadi ku Jeová sta fraku, kel-li ka krê fla ma el é ka responsável pa kuzê ki el faze. Kel algen ki peka é responsável pa se disizons i pa kuzas mariadu ki el faze. Jeová ta julga-l pa kel ki el faze. — Rom. 14:12.

^ par. 16 Ansions nunka ka ta iziji pa un mininu sta prezenti óras ki es ta pâpia ku kel algen ki abuza di el. Mai ku pai ô otu algen ki kel mininu ta kúnfia na el pode pâpia pa el. Di kel manera li, kel mininu ka ta sufri más ki si.

^ par. 19 Kes informason li tanbê ta aplika na kes algen ki lei da-s responsabilidadi di kuida di un mininu ô di kuida di un menór di idadi.