Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 22

Midjora bu manera di studa!

Midjora bu manera di studa!

‘Konfirma kuzê ki é más inportanti’. — FILIPENSES 1:10.

KÁNTIKU 35 ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Pamodi ki alguns irmon ka ten vontadi di studa?

OJI txeu algen meste trabadja duru pa ten dinheru pa es pode vive. Txeu di nos irmon ta trabadja kuazi un dia interu pa es konsigi sustenta ses família. Otus ta pasa alguns óra na bai i na ben di trabadju. Inda ten txeu ki ta faze trabadjus pizadu pa es pode sustenta ses kabésa. Óras ki txiga fin di dia, kes irmon ta sta uma kansadu, ki últimu kuza ki es ten vontadi di faze é studa.

2. Na ki óra ki bu ta tra ténpu pa studa?

2 Má, nu debe tra ténpu pa studa Bíblia i nos publikasons dretu. Nu meste faze kel-li, si nu krê ten un amizadi fórti ku Jeová i vive pa tudu ténpu! (1 Tim. 4:15) Alguns algen ta labanta tudu dia sédu palmanhan pa studa, ki é na momentu ki ses kaza ka ta sta ku barudju i ses menti ta sta diskansadu. Otus algen ta tra alguns minutu pa studa i pensa na kuzê ki es studa na fin di dia, ki é un óra ki es ka ta ten nada pa distrai-s.

3-4. Ki mudansas Grupu Enkaregadu di Óbra faze na kantu informason ki nu ta resebe i pamodi?

3 Di sertéza bu ta konkorda ma é inportanti tra ténpu pa studa. Má kuzê ki nu debe studa? Talvês nu ta fla: ‘Ten txeu kuza pa lé. É difísil lé tudu kuza.’ Alguns ta konsigi lé tudu publikasons i odja tudu vídius ki organizason sta ta faze. Má, pa txeu irmon é difísil ten ténpu pa faze kel-li. Grupu Enkaregadu di Óbra sta sienti di kel-li. Pur isu, es disidi ma kes informason ki nu ta resebe inprimidu ô na formatu dijital ta fikaba más poku.

4 Pur izénplu, nu ka sta faze más Anuário das Testemunhas de Jeová, pamodi nu pode atxa txeu spiriénsa ki ta da-nu koraji na site jw.org® i na prugrama JW Broadcasting® ki ta sai tudu mês. Tanbê gósi kes revista Sentinéla i Despertai! ta fazedu sô três bês pa anu. Kes mudansa ka fazedu sô pa nu pode ten más ténpu pa nu faze kuzas ki ka sta ligadu ku nos adorason pa Jeová. Má, obijetivu di kes mudansa é pa nu ten más ténpu pa konsentra na ‘kuzê ki é más inportanti’. (Fil. 1:10) Nu ben odja modi ki bu pode disidi kuzê ki é más inportanti i modi ki bu pode ten bons rezultadu na faze bu studu pesoal di Bíblia.

DJOBE KES KUZA KI É MÁS INPORTANTI

5-6. Ki publikasons nu debe studa ku kuidadu?

5 Kuzê ki nu debe studa primeru? Nu meste tra ténpu pa studa Palavra di Deus tudu dia. Nunbru di kapítlus ki ta skodjedu pa nu faze leitura di Bíblia di simana bira más poku. Grupu Enkaregadu di Óbra faze kel-la pa nu pode ten más ténpu pa pensa na kuzê ki nu lé i tanbê pa nu faze piskiza. Nos obijetivu ka debe ser sô lé kes versíklu ki skodjedu pa simana, má nu debe dexa mensaji di Bíblia toka nos korason pa nu pode bira más amigu di Jeová. — Sal. 19:14.

6 Kuzê más ki nu debe studa ku kuidadu? É klaru ki nu krê pripara studu di Sentinéla, studu di Bíblia na kongregason i tudu matéria di runion di meiu di simana. Tanbê nu meste lé tudu artigu di Sentinéla i Despertai!.

7. Nu debe fika dizanimadu si nu ka ta konsigi lé ô odja tudu kuza ki ta podu na nos site i na JW Broadcasting ?

7 Talvês bu pode fla: ‘Sta dretu. Má kuzê ki N ta faze ku tudu kes otu artigu i vídius ki ta podu na jw.org i na JW Broadcasting ? Es é txeu dimás!’ Imajina ma bu bai un restoranti ki ten txeu tipu di kumida sábi na méza. Di sertéza bu ka ta konsigi sprimenta tudu kes kumida ki sta la. Sô bu ta konsigi kume alguns di kes kumida. Di mésmu manera, si bu ka konsigi lé tudu kes artigu ô odja tudu kes vídiu, ka bu dizanima. Lé i odja kel ki bu ta pode. Gósi nu sta ben odja kuzê ki siginifika studa i kuzê ki nu pode faze pa nu tra bon pruvetu di nos studu.

STUDA TA IZIJI SFORSU!

8. Modi ki nu debe pripara Sentinéla i modi ki bu ta atxa ma kel-li pode djuda-u?

8 Studa siginifika lé ku txeu atenson ku obijetivu di prende algun kuza inportanti. Faze kel-li é ka sô lé matéria ô sublinha respósta. Pur izénplu, óras ki bu ta pripara studu di Sentinéla, primeru presta atenson na kel párti ki ta fla kuzê ki nu sta ben studa, ki ta fika na komésu di studu. Dipôs, lé i pensa na téma, na kes subtéma i na perguntas di rezumu. Lé kada parágrafu ku atenson i ku kalma. Presta atenson na kel primeru frazi di kada parágrafu. Txeu bês kel primeru frazi ta djuda-u ntende kel splikason di parágrafu. Timenti bu sta ta lé kel artigu, pensa modi ki kada parágrafu ta apoia kel subtéma i modi ki el sta ligadu ku kel asuntu prinsipal. Si bu atxa algun palavra ki bu ka konxe ô un ideia ki bu ka ntende dretu, skrebe-l pa bu piskiza dipôs.

9. (a) Pamodi ki nu debe presta txeu atenson na kes testu di Bíblia óras ki nu ta studa Sentinéla i modi ki nu pode faze kel-li? (b) Sima sta na Josué 1:8, kuzê ki nu debe faze tanbê óras ki nu ta lé Bíblia?

9 Óras ki bu ta studa Sentinéla na runion, el ta djuda-u ntende Bíblia. Pur isu, presta txeu atenson na kes testu di Bíblia, inda más kes ki ta ledu duránti runion. Sta sienti na kes palavra ô kes frazi ki sta na Bíblia ki ta apoia kel ideia prinsipal ki sta na parágrafu. Tanbê tra ténpu pa bu pensa na kuzê ki bu lé na Bíblia i odja modi ki el pode djuda-u na bu vida. — Josué 1:8.

Mai ku pai, nhos inxina nhos fidju modi ki es ta studa (Odja parágrafu 10.) *

10. Ku bazi na kuzê ki nu prende na Hebreus 5:14, pamodi ki mai ku pai debe pruveta Adorason na família pa inxina ses fidju modi ki es ta studa i faze piskiza?

10 É normal mai ku pai krê pa ses fidju gosta di Adorason na família tudu simana. É klaru ki mai ku pai meste disidi antis kuzê ki es ta ba studa na Adorason na família. Má, es ka meste xinti obrigadu na organiza algun kuza spesial ô diferenti tudu simana. Es pode uza algun párti di Adorason na família pa odja prugrama di Broadcasting ki ta fazedu tudu mês ô pa faze un kuza diferenti, sima faze arka di Nué. Má tanbê mininus meste prende studa. Es meste prende modi ki es ta pripara pa runion ô modi ki es ta faze piskiza sobri un pergunta ki fazedu na skóla. (Lé Hebreus 5:14.) Si bus fidju ta pasa algun ténpu ta studa algun asuntu di Bíblia na kaza, é más faxi pa es presta atenson na runions, asenbleias i kongrésus, na kes óra ki ka ta ten vídiu. É klaru ki ténpu ki un pai ta disidi ma el ta studa ku ses fidju ta dipende di ses idadi i di ses manera di ser.

11. Pamodi ki é inportanti nu inxina nos studantis di Bíblia faze un bon studu óras ki es sta es sô?

11 Nos studantis di Bíblia meste prende tanbê modi ki es ta studa. Óras ki es ta kumesa ta studa Bíblia, nu ta fika kontenti di odja-s ta sublinha respósta na livru di studu, ô na kes matéria pa runion. Má nu meste inxina-s modi ki es ta piskiza i faze un bon studu óras ki es ta sta es sô. Asi, si es ten algun prubléma, envês di es kóre pa irmons na kongregason pa pidi ajuda, es ta sabe modi ki es ta faze piskiza na nos publikasons pa es atxa informasons ki es meste pa djuda-s.

TEN UN OBIJETIVU ÓRAS KI BU TA STUDA

12. Ki obijetivus nu debe ten óras ki nu ta studa?

12 Si bu ka gosta mutu di studa, bu pode pensa ma nunka bu ka ta prende gosta di studa. Má bu ta konsigi. Bu pode kumesa ta studa poku-poku i dipôs bu ta ba ta omenta kel ténpu ki bu ta studa. Ten un obijetivu óras ki bu ta studa. É klaru ki nos obijetivu prinsipal é ser más amigu di Jeová. Má, nu pode studa ku otus obijetivu pa nu konsigi na poku ténpu, sima sabe respósta di un pergunta ki algen faze-nu ô sabe modi ki nu pode lida ku un prubléma ki nu sta pasa pa el.

13. (a) Splika kuzê ki un jóven pode faze pa el difende se krénsas na skóla. (b) Modi ki bu pode sigi konsedju ki sta na Colossenses 4:6 ?

13 Pur izénplu, abo é un jóven ki sta na skóla? Talvês tudu bus koléga ta kridita na ensinu di ivoluson. Bu ta gostaba di difende kuzê ki Bíblia ta fla. Má talvês bu ta xinti ma bu ka ta konsigi faze kel-la. Nton, bu meste faze un prujétu di studu. Bu pode ten dôs motivu pa faze kel-la: (1) pa bu ten más sertéza ma Deus kria tudu kuza i (2) pa bu sabe modi ki bu pode splika bus krénsa midjór. (Rom. 1:20; 1 Ped. 3:15) Primeru bu debe pergunta bu kabésa: ‘Pamodi ki nhas koléga ta fla ma es ta kridita na ensinu di ivoluson?’ Dipôs uza nos publikasons pa piskiza kel asuntu dretu. Asi bu ta odja ma difende bus krénsa é ka difísil sima bu ta pensaba. Txeu algen ta kridita na ensinu di ivoluson sô pamodi un algen ki es ta ruspeta fla-s ma ivoluson é verdadi. Si na bu piskiza bu atxa un ô dôs próva, bu pode mostra-s pa kel algen ki krê sabe verdadi sobri kel asuntu. — Colossenses 4:6.

OMENTA BU DIZEJU DI PRENDE

14-16. (a) Modi ki bu pode sabe más sobri un livru di Bíblia ki bu ka konxe mutu dretu? (b) Splika modi ki kes testu di Bíblia pode djuda-u ntende midjór livru di Amós. (Odja tanbê kuadru “ Da vida pa bu leitura di Bíblia!”)

14 Imajina ma na un di nos runion, nu sta ben studa un livru ki skrebedu pa un di kes ki ta txomadu profétas menór. Talvês bu ka konxe kel livru dretu. Nton, primeru kuza ki bu pode faze é omenta bu dizeju di prende más sobri kuzê ki kel proféta skrebe. Modi ki bu ta konsigi faze kel-la?

15 Primeru, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N sabe sobri kel algen ki skrebe kel livru li? Ken ki el éra? Na undi ki el ta moraba? Kal ki éra se trabadju?’ Kes tipu di informason li pode splika pamodi ki el uza alguns palavra ô faze alguns ilustrason. Óras ki bu ta lé Bíblia, tenta djobe kes frazi ki ta djuda-u ntende maneras di ser di kel algen ki skrebe-l.

16 Otu kuza ki pode djuda-u é sabe na ki ténpu ki kel livru skrebedu. Bu pode atxa kel informason li na Tabela dos Livros da Bíblia, ki ta fika na fin di Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada. Tanbê bu pode djobe Apêndice A6 ki é un tabéla sobri reis i profétas. Si un livru di Bíblia ten profesias, tenta sabe modi ki éra vida di kes algen kantu kel livru skrebedu. Ki tipu di pensamentus ô konportamentus mariadu kel proféta tenta djuda pesoas ivita? Ken ki vive na mésmu ténpu ki kel proféta? Pa ntende kel asuntu midjór, bu pode djobe otus livru di Bíblia. Pur izénplu pa ntende kuzê ki sta kontiseba na ténpu di proféta Amós, éra bon nu leba tanbê alguns versíklu di 2 Reis i 2 Crónicas ki ta parse na kes referénsia ki sta na Amós 1:1. Tanbê bu pode piskiza sobri Ozeias ki talvês vive na mésmu ténpu ki Amós. Tudu kes informason li ta djuda-u ntende midjór kel ténpu ki Amós vive. — 2 Reis 14:25-28; 2 Cró. 26:1-15; Ose. 1:1-11; Amós 1:1.

PRESTA ATENSON NA KES KUZA PIKINOTI

17-18. Uza kes izénplu ki sta na parágrafu ô otu izénplu ki bu krê, pa mostra modi ki un informason, ki ta parse ma ka ten inportánsia, pode pô-nu ta gosta más txeu di nos studu pesoal.

17 Óras ki nu ta lé Bíblia, é bon nu ser kuriozu. Pur izénplu, imajina ma bu sta ta lé kapítlu 12 di profesia di Zakarias, ki ta pâpia sobri mórti di Misías. (Zac. 12:10) Na versíklu 12, bu ta lé ma família di kaza di Natan ta txoraba txeu pamodi Misías móre. Nu debe presta txeu atenson na kes palavra li. Nu debe para i pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki kaza di Natan ten aver ku Misías? Ten algun manera di nu sabe más sobri kel-li?’ Bu pode tenta sabe más. Un di kes referénsia ta leba-u pa 2 Samuel 5:13, 14. La bu ta odja ma Natan éra un di kes fidju di Rei Davidi. Kel sugundu referénsia, ta leba-u pa Lucas 3:23, 31. Kes versíklu ta mostra ma Maria, mai di Jizus, ben di família di Natan. (Odja Folhetu di studu pa runion Vida i pregason” di junhu di 2018, pájina 5, na pergunta Ken ki éra pai di Juzé? ) Kel asuntu li é interesanti! Bu sabia ma kes profesia ta mostraba ma Jizus ta binha di família di Davidi? (Mat. 22:42) Má Davidi tinha más di 20 fidju. Bu ka ta fika dimiradu pamodi Zakarias fla ma kaza di Natan ta txoraba mórti di Jizus?

18 Odja otu izénplu. Na Lucas kapítlu 1, nu ta lé ma anju Gabriel vizita Maria i el fla-l sobri fidju ki el ta ben tinha: ‘El ta ser grandi i el ta txomadu Fidju di Kel Más Grandi, i Jeová Deus ta ben da-l tronu di Davidi, se pai, i el ta ser Rei sobri kaza di Jakó pa tudu ténpu’. (Luc. 1:32, 33) Talvês nu ta konsentra más na kes primeru kuza ki anju Gabriel fla, ma Jizus ta txomadu di ‘Fidju di kel Más Grandi’. Má Gabriel tanbê fla ma Jizus ta ‘sérba Rei’. Kel-li ta pô-nu ta pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki Maria atxa kantu Gabriel fla-l kes kuza li? Gabriel sta ta krê flaba ma Jizus ta sérba Rei di Israel na lugar di Eródis ô na lugar di un di kes algen ki ta sérba rei dipôs di el?’ Si Jizus biraba rei, Maria ta sérba rainha-mai i se família podia moraba na palásiu. Má nu ka ta atxa na ninhun párti di Bíblia ki ta mostra ma kel ideia li pasa na kabésa di Maria. Bíblia tanbê ka ta fla ma el pidi un lugar inportanti na Reinu, sima kes dôs disiplu di Jizus faze. (Mat. 20:20-23) Kes informason li ta mostra klaru ma Maria éra un algen txeu umildi!

19-20. Sima sta na Tiago 1:22-25 i 4:8, kal ki é nos obijetivu óras ki nu ta studa?

19 Nu ka debe skese ma nos obijetivu prinsipal óras ki nu ta studa Bíblia é ten un amizadi más fórti ku Jeová. Tanbê nu krê odja más klaru ki tipu di algen ki nos é i kuzê ki nu meste muda pa nu agrada Deus. (Lé Tiago 1:22-25; 4:8.) Pur isu tudu bês ki bu ta ba studa, faze orason pa Jeová ta pidi se spritu santu. Pidi di tudu bu korason pa el djuda-u tra txeu pruvetu i pa bu odja más klaru kuzê ki bu meste faze pa bu ser un algen midjór.

20 Nos tudu nu pode xinti sima kel sérvu fiel di Deus, ki kel skritor di salmo fla: ‘El gosta txeu di lei di Jeová, i el ta lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti. I tudu kuza ki el faze ta ten bon rezultadu.’ — Sal. 1:2, 3.

KÁNTIKU 88 Djuda-m ntende bus mandamentu

^ par. 5 Jeová é un Deus ki gosta di da. Pur isu, el ta da-nu txeu informason pa nu odja, pa nu lé i pa nu studa. Kel studu li ta ben djuda-nu disidi kuzê ki nu debe studa, i el ta da-nu alguns sujiston di modi ki nos studu pode djuda-nu más txeu.

^ par. 61 SPLIKASON DI FOTU: Un mai ku un pai ta inxina ses fidju modi ki es ta pripara studu di Sentinéla.

^ par. 63 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ta faze piskiza sobri un skritor di Bíblia ki txoma Amós. Kes imaji ki sta na fundu ta mostra kuzê ki kel irmon sta ta pensa na el timenti el sta lé Bíblia i ta pensa sobri kuzas ki el sta ta lé.