Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 21

Ka bu dexa ‘sabedoria di kel mundu li’ ngana-u

Ka bu dexa ‘sabedoria di kel mundu li’ ngana-u

‘Sabedoria di kel mundu li é tolisi pa Deus’. — 1 CORÍNTIOS 3:19.

KÁNTIKU 98 Bíblia ben di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Palavra di Deus ta da-nu?

NU PODE lida ku kalker prubléma pamodi Jeová é nos Grandiozu Instrutor. (Isa. 30:20, 21) Se Palavra ta da-nu tudu kel ki nu meste pa nu ser ‘totalmenti kapás, ben priparadu pa tudu bon óbra.’ (2 Tim. 3:17) Óras ki nu ta vive di akordu ku kuzas ki Bíblia ta inxina, nu ta ten más sabedoria di ki kes algen ki ta difende ‘sabedoria di kel mundu li’. — 1 Cor. 3:19; Sal. 119:97-100.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Sima nu sta ben odja, sabedoria di mundu txeu bês ta bai más pa dizejus di karni. Pur isu, pode ser difísil pensa i faze kuzas di manera diferenti di algen di mundu. É pur isu ki Bíblia ta fla: ‘Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu através di filozofia i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradison di ómi’. (Col. 2:8) Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki dôs mintira ki Satanás inxina fika konxedu na nos ténpu. Tanbê nu sta ben odja pamodi ki kada un di kes mintira li é tolisi, i modi ki sabedoria di Deus é mutu más midjór di ki sabedoria di kel mundu li.

MUDANSAS NA MANERA DI PENSA SOBRI KONPORTAMENTU SEKSUAL

3-4. Ki mudansas na manera di pensa sobri séksu kontise entri anus 1900 i 1930?

3 Entri anus 1900 i 1930, pesoas na Mérka muda txeu ses manera di pensa sobri séksu. Antis di kel ténpu, txeu algen ta kriditaba ma relason seksual éra sô pa kes ki éra kazadu, i ka éra un asuntu pa pâpia na meiu di algen. Má kes kuza li, ba ta kaba i parse un otu manera di pensa. Pesoas kumesa ta atxa ma kes kuza la é normal.

4 Anus di 1920, fika konxedu pa Anus di Lokura, pamodi konportamentu di pesoas i ses manera di pensa sobri séksu muda txeu, dipôs di Primeru Géra na Mundu Interu. Un mudjer ki faze txeu piskiza fla: “Filmis, tiatu, múzikas, livrus i publisidadis kumesa ta mostra txeu asuntu ki sta ligadu ku séksu.” Duránti kes anu, parse alguns tipu di badju ki ta poi pesoas ta pensa na séksu i tanbê pesoas fika ta uza ropa ki ta mostra falta di ruspetu. Sima Bíblia dja flaba sobri ténpu di fin, kel-li mostra klaru ma pesoas kreba ‘sô pasa sábi’. — 2 Tim. 3:4.

Povu di Jeová ka ta dexa ser influensiadu pa manera di pensa mariadu di es mundu (Odja parágrafu 5.) *

5. Kuzê ki kontise ku maneras di pensa di mundu sobri séksu désdi anus 60?

5 Na anus 60, txeu algen fika ta vive djuntu sen sta kazadu, tanbê ómi ku ómi i mudjer ku mudjer fika ta vive djuntu i divórsiu bira un kuza normal. Kes inpréza ki ta faze diverson kumesa ta mostra kuzas ligadu ku séksu kada bês más txeu. Kal ki é rezultadu di tudu kel-li? Un skritora fla ma nos sosiadadi di oji pasa pa txeu prubléma, sima famílias ki sipara, pai ô mai ta kria fidjus es sô, sufrimentu i vísiu na pornografia. El ta atxa ma tudu kes kuza sta ta kontise pamodi “sosiadadi sta ta bandona kes régra ki ten aver ku séksu.” I nunbru di kes algen ki ten duénsa ki ta pega através di séksu, sima SIDA, sta ta omenta. Kel-li é sô un di kes kuza ki ta prova ma sabedoria di mundu é tolisi. — 2 Ped. 2:19.

6. Pamodi ki Satanás gosta di manera ki mundu ta pensa sobri séksu?

6 Satanás gosta di manera ki mundu ta pensa sobri séksu. Nu ka ten dúvida ma el ta fika kontenti di odja pesoas ta uza séksu di un manera ki ka éra intenson di Jeová i ki ta mostra falta di ruspetu pa kazamentu, ki é un prezenti di Deus. (Efé. 2:2) Kes algen ki ta faze konportamentu seksual mariadu ta mostra ma es ka ta da valor pa kel prezenti ki Jeová da-nu, ki é ten fidju. Tanbê es ka ta ganha vida pa tudu ténpu. — 1 Cor. 6:9, 10.

KUZÊ KI BÍBLIA TA FLA SOBRI KONPORTAMENTU SEKSUAL

7-8. Pamodi ki kel ki Bíblia ta fla sobri konportamentu seksual é mutu más midjór ki sabedoria di mundu?

7 Kes algen ki ta sigi sabedoria di mundu, ta faze trósa di kuzê ki Bíblia ta fla sobri konportamentu seksual, i es ta atxa ma el ka ta faze sentidu. Es ta fla: ‘Pamodi ki Deus kria-nu ku dizeju di faze séksu i dipôs el ta fla-nu pa nu ka faze?’ Kel manera di pensa li mariadu ta ben di kel ideia ma pesoas pode faze tudu kel ki es krê. Má kuzê ki Bíblia ta fla é diferenti. El ta inxina-nu ma nu ten kapasidadi di kontrola nos kabésa i di ka sigi nos dizeju mariadu. (Col. 3:5) Tanbê, Jeová kria kazamentu pa maridu ku mudjer satisfaze ses dizeju seksual di un manera ki ta mostra ruspetu. (1 Cor. 7:8, 9) Óras ki relason seksual ta kontise sô na kazamentu, maridu ku mudjer ka ta ten rapendimentu i es ka ta fika preokupadu ku kes prubléma ki pode ten pamodi konportamentu seksual mariadu.

8 Manera ki Deus ta pensa sobri séksu é mutu más midjór di ki sabedoria di kel mundu li. Bíblia ta fla ma séksu pode ser un kuza sábi. (Pro. 5:18, 19) Má tanbê, el ta fla: ‘Tudu nhos debe sabe kontrola se própi korpu di un manera santu i ku ónra, sen kel paxon diskontroladu i ku dizeju di séksu ki ka ta kaba, sima kes nason ki ka konxe Deus ta sta.’ — 1 Tes. 4:4, 5.

9. (a) Na kes anu di 1900 ti 1930, modi ki sérvus di Jeová djudadu ntende ma sabedoria di Bíblia é mutu más midjór? (b) Ki bon konsedju nu ta atxa na 1 João 2:15, 16 ? (c) Sima sta na Romanos 1:24-27, ki kuzas mariadu nu debe ivita?

9 Na kes anu di 1900 ti 1930, sérvus di Jeová ka kai na kel manera di pensa di kes algen ki ‘perde tudu sentidu di kel ki é dretu’. (Efé. 4:19) Es tenta faze sima leis di Jeová ta fla. Sentinéla di 15 di maiu di 1926 (na inglês) fla ma “un ómi ku un mudjer debe ser sériu i puru na kuzas ki es ta pensa i na kuzas ki es ta faze, inda más óras ki es ta lida ku un algen ki é ka ses maridu ô mudjer”. Mésmu ku kel manera di pensa mariadu na kel ténpu, sérvus di Jeová sigi sabedoria di Palavra di Deus, ki é mutu más midjór. (Lé 1 João 2:15, 16.) Nu ta fika kontenti di ten Bíblia pa gia-nu. Tanbê nu ta fika kontenti pamodi Jeová sénpri ta da-nu kumida spritual déntu di óra, pa sabedoria di mundu ka ngana-nu sobri konportamentu seksual. * — Romanos 1:24-27.

MUDANSAS NA MANERA DI ODJA NOS KABÉSA

10-11. Kuzê ki Bíblia dja flaba ma ta kontiseba na ténpu di fin?

10 Bíblia dja flaba ma na ténpu di fin, pesoas ta ‘amaba sô ses kabésa’. (2 Tim. 3:1, 2) Pur isu, nu ka ta fika dimiradu óras ki nu odja mundu ta insentiva pesoas na da txeu valor pa ses kabésa. Un ensiklopédia fla ma na anus 70, kes livru ki ta daba konsedju sobri modi ki pesoas ta ten susésu, bira ta fazedu más txeu. Alguns di kes livru ta fla ma un algen ka debe muda se manera di ser, ô pensa ma ten algun kuza mariadu ku el. Pur izénplu, ten un livru ki ta fla ma un algen debe ama se kabésa, pamodi el é algen más bunitu i más inportanti ki dja izisti na mundu. Kel mésmu livru ta pâpia di “un relijion di nos própi kabésa, ki krê fla ma un algen debe disidi di el pa el modi ki el ta konporta, i ku bazi na se konsénsia i na leis di se kultura ki el ta atxa ma ta sirbi pa el”.

11 Kel ideia li ta lenbra-u di algun algen? É kel-li ki Satanás insentiva Eva pa faze. El fla-l ma el podia ser ‘sima Deus, ta sabe kel ki é dretu i kel ki é mariadu.’ (Gén. 3:5) Oji, txeu algen ta da txeu valor pa ses kabésa, ki es ta atxa ma ningen, nen Deus, ka ten direitu di fla-s kuzê ki é dretu ô mariadu. Un izénplu di kel-li é manera ki pesoas ta pensa sobri kazamentu.

Un kriston ta poi nisisidadi di otus na primeru lugar, inda más di kel algen ki el é kazadu ku el (Odja parágrafu 12.) *

12. Kuzê ki mundu ta pensa sobri kazamentu?

12 Bíblia ta inxina ma maridu ku mudjer debe ruspeta kunpanheru i kunpri promésa ki es faze na dia di ses kazamentu. Pa mostra ma kel promésa ki es faze pa kunpanheru é inportanti, Bíblia ta fla: ‘Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer, i es ta bira sô un karni.’ (Gén. 2:24) Má, kes ki ta sigi sabedoria di mundu ta difende un otu manera di pensa. Es ta fla ma kuza más inportanti pa un algen é djobe se filisidadi. Un livru sobri divórsiu fla: “Na alguns serimónia, kel promésa ki ta fazedu ‘ti ki mórti sipara-nu’, trokadu pa un promésa ki ten limiti ‘ti ki nos amor kaba.’” Kel manera di pensa ma kazamentu pode ser un kuza pasajeru, sta ta poi txeu família ta sipara i ta traze txeu dór. Kel-li ta dexa klaru ma manera ki mundu ta pensa sobri kazamentu é tolisi.

13. Kal ki é un di kes motivu di Jeová ôdia kes algen orgulhozu?

13 Bíblia ta fla: ‘Jeová ta ôdia tudu kes ki ten korason orgulhozu.’ (Pro. 16:5) Pamodi ki Jeová ta ôdia kes algen orgulhozu? Un di kes motivu é pamodi kes algen ta atxa ma es é más inportanti di ki otus, i es ta insentiva otus algen pa bira orgulhozu, sima Satanás. Imajina kel-li: Satanás tevi koraji di pensa ma Jizus, kel ki Deus uza pa kria tudu kuza, devia nbaxa i adora-l! (Mat. 4:8, 9; Col. 1:15, 16) Kes algen ki ta pensa dimás sobri ses kabésa, ta konfirma ma sabedoria di mundu é tolisi pa Deus.

BÍBLIA TA DJUDA-NU PENSA DRETU SOBRI NOS KABÉSA

14. Modi ki Romanos 12:3 ta djuda-nu pensa di manera dretu sobri nos kabésa?

14 Bíblia ta djuda-nu pensa di un manera dretu sobri nos kabésa. El ta fla-nu ma é normal nu gosta di nos kabésa. Kantu Jizus fla: ‘Ama bu prósimu sima bu ta ama bu kabésa’, el sta mostraba ma é ka mariadu ama nos kabésa di un manera ki é dretu. (Mat. 19:19) Má, Bíblia ta fla ma nunka nu ka debe pensa ma nos é más inportanti ki otus. El ta fla: ‘Ka nhos faze nada pa konpitison nen ku orgulhu; má ku umildadi nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos’. — Fil. 2:3; Romanos 12:3.

15. Kuzê ki ta da-u sertéza ma Bíblia ten kes midjór konsedju sobri kuzê ki nu debe pensa di nos kabésa?

15 Oji, txeu algen ki ta fladu ma es é intilijenti, ta fla ma konsedjus di Bíblia ka ten ninhun valor. Es ta fla ma pensa ma otus algen é más inportanti ki bo, ta pô-u ta ser un algen fraku, i es pode pruveta di bo. Má kal ki é rezultadu di kel manera di pensa di mundu di Satanás? Kuzê ki bu ta odja? Kes algen ki ta pensa sô na ses kabésa é filís? Ses família é filís? Es ten amigus di verdadi? Es ten un amizadi fórti ku Deus? Di akordu ku kel ki bu sta odja, kuzê ki sta da más rezultadu, é sigi sabedoria di mundu ô sabedoria di Bíblia?

16-17. Pa kuzê ki nu ta agradise Jeová i pamodi?

16 Kes algen ki ta sigi konsedjus ki mundu ta fla ma é dretu, é sima un turista ki sta perdedu i ki ta pidi informason na un otu turista ki tanbê sta perdedu. Jizus fla sobri kes ómi ‘sábiu’ di se ténpu: ‘Es é gias ségu. I si un ségu gia un otu ségu, es tudu dôs ta kai na un braku.’ (Mat. 15:14) Kel-li ta mostra klaru ma sabedoria di mundu é tolisi pa Deus.

Sérvus di Jeová ta lenbra ku alegria di ses vida ki es pasa na trabadju pa Jeová (Odja parágrafu 17.) *

17 Konsedjus di Bíblia é sénpri midjór. Kel instruson ki el ta da-nu ‘ta sirbi pa inxina, pa koriji, pa poi kuzas na kaminhu, pa disiplina ku justisa’. (2 Tim. 3:16, nóta di rodapé) Nu ten txeu pa agradise Jeová pamodi kes informason ki el ta da-nu através di se organizason, ki ta proteje-nu di sabedoria di kel mundu li! (Efé. 4:14) Kumida spritual ki nu ta resebe di Jeová ta da-nu forsa pa nu sigi se leis ki sta na Bíblia. Nu ten sertéza ma é un priviléjiu grandi sigi kel sabedoria ki ka ta fadja, ki é kel ki nu ta atxa na Bíblia!

KÁNTIKU 54 ‘Kel-li ki é kaminhu’

^ par. 5 Kel studu li ta ben djuda-nu ten más sertéza ma é sô Jeová ki pode da-nu orientason di kunfiansa. Tanbê, nu sta ben odja ma sigi sabedoria di kel mundu li ta traze maus rezultadu. Má si nu faze kuzê ki Bíblia ta fla, nu ta ten un vida más midjór.

^ par. 50 SPLIKASON DI FOTU: Nu sta odja alguns fotu di un kazal Tistimunha di Jeová (na situasons diferenti), kantu es éra jóven ti ki es bira bédju. Kel kazal ta partisipa na trabadju di pregason na fin di anus 60

^ par. 52 SPLIKASON DI FOTU: Nu sta odja kel kazal na anus 80. Kel maridu sta ta kuida di se mudjer ki sta duenti, i ses fidju-fémia sta djuntu ku es.

^ par. 54 SPLIKASON DI FOTU: Dipôs nu sta odja, kel kazal oji, ta lenbra ku alegria di kes bon momentu ki es pasa na trabadju di Jeová. Ses fidju-fémia dja sta grandi, i djuntu ku família di ses fidju-fémia, es sta ta lenbra di kes momentu sábi.