Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 19

‘Rei di nórti’ na ténpu di fin

‘Rei di nórti’ na ténpu di fin

Na ténpu di fin, rei di sul ta ben fika el ku rei di nórti ta pintxa kunpanheru’. — DANIEL 11:40.

KÁNTIKU 150 Nhos buska salvason di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki profesias di Bíblia ta dexa-nu odja?

KUZÊ ki sta kuazi ta ben kontise ku povu di Jeová? Kel-li é ka ninhun segredu pa nos. Na Bíblia, nu ta atxa profesias ki é sima un janéla. Es ta dexa-nu odja kuzas rei di inportanti ki ta ben kontise na futuru. Un di kes profesia ta dexa-nu odja kuzê ki alguns govérnu más fórti na mundu ta ben faze. Kel profesia li sta na Daniel kapítlu 11. El ta pâpia di dôs rei ki é kóntra kunpanheru: rei di nórti ku rei di sul. Kuazi tudu párti di kel profesia dja kunpri. Pur isu, nu pode ten sertéza ma kel párti ki falta tanbê ta ben kunpri.

2. Sima sta na Génesis 3:15, Apocalipse 11:7 i 12:17, kal ki é dôs kuza inportanti ki nu debe lenbra óras ki nu ta studa profesia di Daniel?

2 Pa nu ntende kel profesia ki sta na Daniel kapítlu 11, nu debe lenbra di dôs kuza inportanti. Primeru, el ta pâpia sô di kes rei i govérnus ki ta mandaba na kes lugar undi ki txeu povu di Deus ta viveba ô di kes govérnu ki pirsigi povu di Deus. Algen ki ten na mundu é mutu más txeu di ki povu di Deus. Nton, pamodi ki govérnus di mundu ta pirsigi-s? Pamodi kuzê ki Satanás ku se mundu krê más txeu é kaba ku kes algen ki ta sirbi Jeová i Jizus. (Lé Génesis 3:15 i Apocalipse 11:7; 12:17.) Sugundu, kel profesia ki sta na Daniel, sta di akordu ku kes otu profesia di Palavra di Deus. Pur isu, pa nu ntende profesia di Daniel dretu, nu meste konpara-l ku kes otu párti di Bíblia.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li i na kel otu?

3 Pur isu, gósi nu sta ben pâpia di profesia di Daniel 11:25-39, ku bazi na kes dôs kuza inportanti ki dja nu odja. Nu sta ben sabe ken ki éra rei di nórti ku rei di sul désdi anu 1870 ti anu 1991. Tanbê, nu sta ben odja pamodi ki nu debe muda nos manera di ntende un párti di kel profesia li. Na kel otu studu, nu ta ben pâpia di Daniel 11:40–12:1. El ta ben mostra ki párti di kel profesia ta aplika désdi anu 1991 ti kel géra di Armajedon, i pamodi ki nu meste muda nos manera di ntende un párti di kel profesia. Timenti bu ta studa kes dôs artigu li, djobe kel linha di ténpu sobri “Reis kóntra kunpanheru na ténpu di fin”. El ta ben djuda-u ntende kel asuntu li más midjór. Má primeru, nu meste sabe ken ki é kes dôs rei na kel profesia.

MODI KI NU TA SABE KEN KI É REI DI NÓRTI KU REI DI SUL

4. Kal ki é kes três kuza ki ta djuda-nu sabe ken ki é rei di nórti ku rei di sul?

4 Na komésu, es ta txomaba kes rei ki ta mandaba na kes téra ki ta fikaba na nórti di Israel, di ‘rei di nórti’, i kes rei ki ta mandaba na kes téra ki ta fikaba na sul di Israel, ‘di rei di sul’. Modi ki nu sabe kel-li? Repara kuzê ki anju fla Daniel: ‘N ben pa N djuda-u ntende kuzê ki ta ben kontise ku bu povu [povu di Deus] na ténpu di fin’. (Dan. 10:14) Nason di Israel kontinua ta ser povu di Deus, ti Pentikósti di anu 33. Má dipôs di Pentikósti, Jeová dexa klaru ma el skodjeba disiplus fiel di Jizus pa ser se povu. Pur isu, un bon párti di kel profesia ki sta na Daniel kapítlu 11, ta aplika na sigidoris di Kristu envês di nason di Israel. (Atos 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gál. 6:15, 16) I sima ténpu ba ta pasa, txeu governanti bira rei di nórti ku rei di sul. Má simé, ten três kuza ki tudu kes governanti faze igual. Primeru, kes rei ta mandaba na kes lugar undi ki txeu povu di Deus ta viveba ô es pirsigi povu di Deus. Sugundu, es mostra ma es ta ôdia Jeová, ki é kel Deus verdaderu, pa manera ki es trata se povu. I tirseru, kes dôs rei konpiti ku kunpanheru pa es pode manda.

5. Nu ta pode sabe ken ki éra rei di nórti ku rei di sul di anu 100 ti anu 1870? Splika.

5 Algun ténpu dipôs di anu 100, kongregason fika xeiu di kristons falsu, ki ta inxinaba kuzas falsu i es ta sukundiba kes verdadi di Palavra di Deus. Désdi kel ténpu ti anu 1870, Deus ka tinha un grupu di sérvus organizadu li na Téra. Kes kriston falsu bira txeu sima joiu na un plantason. É pur isu ki fika difísil di sabe ken ki éra kristons verdaderu. (Mat. 13:36-43) Pamodi ki nu debe sabe kel-li? Kel-li ta mostra ma rei di nórti ku rei di sul ka pode sérba kes rei ki governa di anu 100 ti anu 1870. Deus ka tinha ninhun grupu organizadu di se sérvus na kel ténpu, ki kes rei pode pirsigiba. * Má, poku ténpu dipôs di anu 1870, ta daba pa sabe ken ki éra rei di nórti ku rei di sul, ki ta ben parseba otu bês. Modi ki nu sabe kel-li?

6. Ki ténpu ki povu di Deus kumesa ta ser un grupu organizadu otu bês? Splika.

6 Désdi anu 1870, povu di Deus kumesa ta ser un grupu organizadu. É na kel anu la ki Charles Russell djuntu ku otus algen kria un grupu pa studa Bíblia. Irmon Russell ku se amigus, aji sima kel mensajeru ki Bíblia dja flaba ma ta ben ‘priparaba kaminhu’, antis di Jizus kumesaba ta governa na Reinu di Deus. (Mal. 3:1) Más un bês ta ben fikaba klaru ken ki éra povu di Deus! Na kel ténpu, tinha algun govérnu ki ta mandaba na mundu ki sta pirsigiba sérvus di Deus? Nu ben odja.

KEN KI É REI DI SUL?

7. Ken ki éra rei di sul ti anu 1917?

7 Na anu 1870, Inglatéra governa na mutu más lugar ki kalker otu país. Tanbê el tinha trópas más fórti na mundu. Profesia di Daniel, ta mostra ma es govérnu é sima un txifri pikinoti ki ganha três txifri ki éra Fransa, Spanha i Olanda. (Dan. 7:7, 8) Inglatéra bira rei di sul, i el kontinua ti anu 1917. Na kel mésmu ténpu, Mérka bira kel país más riku di mundu i el kumesa ta apoia Inglatéra.

8. Duránti ténpu di fin, ken ki é rei di sul?

8 Duránti kel Primeru Géra na Mundu, Mérka ku Inglatéra luta djuntu i es fika ku txeu puder. Na kel ténpu, es djunta i es bira kes dôs nason más fórti na mundu. Sima profesia di Daniel dja flaba, kel rei li djunta ‘un grupu di trópas txeu dimás i fórti’. (Dan. 11:25) Duránti ténpu di fin, rei di sul * é Mérka ku Inglatéra djuntadu. Má ken ki é rei di nórti?

REI DI NÓRTI TORNA PARSE

9. Na ki anu ki rei di nórti torna parse, i modi ki Daniel 11:25 kunpri?

9 Sima nu odja, Russell ku otus algen kria un grupu pa studa Bíblia na anu 1870. Un anu dipôs, na anu 1871 rei di nórti torna parse. Na kel anu, txeu reinu na séntru di Europa djunta i es forma inpériu di Alimanha. Sima anu ba ta pasa, Alimanha fika más fórti i el kumesa ta kontrola alguns país na Áfrika i na Osianu Pasífiku. Tanbê, el tenta fika más fórti di ki Inglatéra. (Lé Daniel 11:25.) Inpériu di Alimanha ranja trópas fórti i el tinha barkus di géra kuazi sima Inglatéra. Kantu kontise kel Primeru Géra na Mundu, Alimanha uza tudu ki el tinha pa briga kóntra se inimigus.

10. Modi ki kunpri profesia di Daniel 11:25b, 26 ?

10 Dipôs, Daniel fla kuzê ki ta kontiseba ku govérnu di Alimanha i ku se trópas fórti. Kel profesia ta fla: ‘El ka ta pode aguenta’. Pamodi? ‘Pamodi ta ben fazedu planus kóntra el. Kes ki ta kume se kumida ki ta ben kaba ku el.’ (Dan. 11:25b, 26a) Na ténpu di Daniel, kes algen ki ta kumeba ‘kumida di rei’, éra kes ki ta trabadjaba na palásiu i ki ta ‘sirbiba rei’. (Dan. 1:5) Nton, kel profesia li sta pâpia di kenha? El sta pâpia di kes algen ki tinha txeu autoridadi na govérnu di Alimanha, sima kes jeneral i kes otu algen inportanti ki ta trabadjaba djuntu ku rei. Kes algen li poi rei ta perde se puder, i kumesa un novu fórma di govérnu na Alimanha. * Tanbê, kel profesia dja flaba ma govérnu di Alimanha ta kaíba i kal ki ta sérba rezultadu di se géra kóntra rei di sul. Profesia ta fla sobri rei di nórti: ‘I se trópas ta ben distruídu, i un monti di algen ta ben matadu.’ (Dan. 11:26b) É kel-li ki kontise duránti kel Primeru Géra na Mundu. Trópas di Alimanha ‘distruídu’ i ‘un monti algen matadu.’ Nunka ka moreba txeu algen antis sima kontise na kel géra.

11. Sima sta na Daniel 11:28-30, kuzê ki rei di nórti ku rei di sul faze?

11 Kel profesia ta pâpia di kel ténpu antis di Primeru Géra na Mundu Interu. Daniel 11:27, 28, ta fla ma rei di nórti ku rei di sul ta ‘xintaba na mésmu méza i es ta kontaba kunpanheru mintira.’ Kel profesia tanbê ta fla ma rei di nórti ta djuntaba ‘un monti rikéza’. Más un bês é kel-li própi ki kontise. Alimanha ku Inglatéra ta flaba kunpanheru ma es kreba pas, má kantu géra kumesa na anu 1914, fika klaru ma kel-li éra mintira. I uns anu antis di 1914, Alimanha dja biraba kel sugundu país más riku di mundu. Nton, sima Daniel 11:29 i kel primeru párti di versíklu 30 dja flaba, Alimanha luta kóntra rei di sul, má el perde géra.

KES REI TA LUTA KÓNTRA POVU DI DEUS

12. Kuzê ki rei di nórti ku rei di sul faze na kel Primeru Géra ki kontise na Mundu?

12 Désdi anu 1914, kes dôs rei kumesa ta luta kada bês más txeu kóntra kunpanheru i kóntra povu di Deus. Pur izénplu, na kel Primeru Géra ki kontise na Mundu, Alimanha ku Inglatéra pirsigi sérvus di Deus, pamodi es nega luta na géra. I govérnu di Mérka prende kes irmon ki ta kuidaba di trabadju di pregason. Kel pirsigison li kunpri kel profesia ki sta na Apocalipse 11:7-10.

13. Kuzê ki rei di nórti faze, dipôs di anu 1930 i duránti kel Sugundu Géra ki kontise na Mundu Interu?

13 Pur isu, dipôs di anu 1930 i inda más na kel Sugundu Géra ki kontise na Mundu Interu, rei di nórti ataka povu di Deus sen ninhun dór. Na kel ténpu, kantu partidu Nazista toma kónta di Alimanha, Hitler ku kes algen ki ta apoiaba el proíbi trabadju di povu di Deus. Uns 1.500 Tistimunha di Jeová matadu i milharis mandadu pa kanpus di konsentrason. Profesia di Daniel dja flaba tudu kes kuza li. Dja el flaba ma rei di nórti ta ‘mantxaba kel santuáriu’ i el ta ‘kababa ku kel sakrifisiu ki ta fazedu manenti.’ Kel-li kontise kantu Alimanha proíbi nos trabadju di pregason. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler, ki ta mandaba na Alimanha na kel ténpu, ti promete ma el ta kababa ku povu di Deus na kel país.

PARSE UN NOVU REI DI NÓRTI

14. Ken ki bira rei di nórti dipôs di kel Sugundu Géra na Mundu Interu? Splika.

14 Dipôs di kel Sugundu Géra na Mundu Interu, Union Suviétika bira rei di nórti. El kumesa ta manda na kes tiritóriu más grandi ki antis éra di Alimanha. Union Suviétika faze sima govérnu di Alimanha. El kreba pa tudu algen obiba ku se govérnu. Pur isu, el pirsigi tudu kes algen ki ta poba ses adorason pa Deus verdaderu na primeru lugar.

15. Kuzê ki rei di nórti faze dipôs ki Sugundu Géra na Mundu Interu kaba?

15 Lógu dipôs ki kaba kel Sugundu Géra na Mundu Interu, kel novu rei di nórti, Union Suviétika ku kes algen ki ta apoiaba el, ataka povu di Deus. Sima sta na Apocalipse 12:15-17, rei di nórti proíbi trabadju di pregason i el manda milharis di algen prézu pa Sibéria. É pur isu ki désdi ki kumesa ténpu di fin, Satanás sta ta uza rei di nórti pa lansa un ‘riu’ di pirsigison kóntra povu di Deus. Má ka ten nada ki ta pode tadja povu di Deus di faze ses trabadju di pregason. *

16. Modi ki Union Suviétika kunpri kel profesia ki sta na Daniel 11:37-39 ?

16 Daniel 11:37-39. Kel profesia li ta fla ma rei di nórti ka ta mostraba ninhun ‘ruspetu pa Deus di ses gentis grandi’. Modi ki kel-li kontise? Union Suviétika krê kababa ku relijions. Pur isu, el tenta kaba ku ses puder. Pa el konsigiba kel-li, el daba un órdi na anu 1918, pa inxinaba na skóla ma Deus ka ta izisti. Profesia di Daniel tanbê ta fla ma rei di nórti ta ‘daba glória pa kel deus di kes lugar di proteson.’ Modi ki kel-li kontise? Union Suviétika gasta un monti dinheru pa ranja trópas i pa faze kes arma poderozu pa el pode mandaba na más lugar. Ku ténpu rei di nórti ku rei di sul konsigi djunta armas ki ta daba pa mata bilhons di algen!

DÔS INIMIGU TA TRABADJA DJUNTU

17. Kuzê ki é ‘kel kuza nojéntu ki ta traze distruison’?

17 Rei di nórti trabadja djuntu ku rei di sul pa faze un kuza inportanti. Es ‘poi na lugar kel kuza nojéntu ki ta traze distruison’. (Dan. 11:31) Kel ‘kuza nojéntu’ é Nasons Unidu.

18. Pamodi ki Nasons Unidu ta txomadu di kel ‘kuza nojéntu’?

18 Nasons Unidu ta txomadu di kel ‘kuza nojéntu’ pamodi el ta fla ma el ta faze un kuza ki é sô Reinu di Deus ki pode faze: poi pas na mundu interu. I kel profesia ta fla ma kel kuza nojéntu ta ‘traze distruison’, pamodi Nasons Unidu ta ben ataka i kaba ku tudu relijion falsu. — Odja kel linha di ténpu “Reis kóntra kunpanheru na ténpu di fin”.

PAMODI KI NU MESTE SABE KES KUZA LI?

19-20. (a) Pamodi ki nu meste sabe tudu kes kuza li? (b) Ki pergunta nu ta ben responde na kel otu studu?

19 Nu meste sabe tudu kes kuza li, pamodi el ta prova ma di anu 1870 ti anu 1991, kunpri kel profesia di Daniel sobri rei di nórti ku rei di sul. Pur isu, nu pode ten sertéza ma tudu kes otu párti di kel profesia tanbê ta ben kunpri.

20 Na anu 1991 Union Suviétika dexa di izisti. Nton, ken ki é rei di nórti oji? Nu ta ben responde kel pergunta li na kel otu studu.

KÁNTIKU 128 Aguenta firmi ti fin

^ par. 5 Livru di Daniel, ten profesia sobri ‘rei di nórti’ ku ‘rei di sul’. Nu ten próva ma ti inda es profesia sta ta kunpri. Modi ki nu pode ten sertéza di kel-li? I pamodi ki nu meste ntende tudu kuza sobri kel profesia li?

^ par. 5 Sima splikadu na es parágrafu, nu ka pode fla ma inperador di Roma Aureliano (ki governa di anu 270 ti anu 275) éra ‘rei di nórti’ ô ma Rainha Zenóbia (ki governa di anu 267 ti anu 272) éra ‘rei di sul’. Kel-li ta muda kuzê ki sta splikadu na kapítlus 13 i 14 di livru Preste Atenção à Profecia de Daniel!.

^ par. 10 Kes autoridadi faze txeu kuza ki poi govérnu di Alimanha ta perde se puder más faxi. Pur izénplu, es dexa di djuda rei, es da informasons sobri géra ki es ka devia daba i es obriga rei pa sai di puder.

^ par. 15 Sima sta na Daniel 11:34, rei di nórti para di pirsigi kristons duránti algun ténpu. Pur izénplu, kel-li kontise kantu Union Suviétika kaba na anu 1991.