Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 21

Jeová ta da-u forsa

Jeová ta da-u forsa

‘Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder.’ — 2 CORÍNTIOS 12:10.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Ki dizafius txeu irmon ta pasa pa el?

APÓSTLU Polu insentiva Timótiu: ‘Faze bu trabadju pa Deus konplétu.’ (2 Tim. 4:5) Nos tudu, nu ta leba asériu kuzê ki Polu fla, má ten dizafius. Txeu di nos irmon ku irmans meste ten koraji pa es partisipa na pregason. (2 Tim. 4:2) Pensa na kes irmon ki ta mora na kes país ki ka ten liberdadi pa prega ô ki nos óbra sta proibidu. Nbóra es sabe ma es pode prendedu, es ta prega simé.

2 Nos irmons ta lida ku txeu prubléma ki pode dizanima-s. Pur izénplu, txeu di es ten ki trabadja dia interu pa konsigi sustenta ses família. Es ta gostaba di faze más na pregason, má óras ki ta txiga fin di simana, es ta sta sen forsa. Otus ta sufri pamodi algun duénsa ki ka ten kura ô pamodi bedjisa. Alvês es ka ta konsigi nen sai di kaza. Pur isu, es ka ta faze txeu na pregason sima es ta gostaba. I tanbê ten kes ki ta sta sénpri ta xinti ma es ka ten valor pa Jeová. Un irman ki txoma Maria, * fla: “N ten ki sforsa txeu pa N kontrola nhas sentimentu negativu óras ki N sta dizanimadu i kel-li ta dexa-m sen forsa. Dipôs N ta xinti kulpadu pamodi kel-li ta toma-m ténpu i forsa ki N podia uzaba na pregason.”

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Ka ta nporta kal ki é nos dizafiu, Jeová promete ma el ta da-nu forsa. El ka ta djuda-nu sô lida ku nos prubléma, má tanbê el ta djuda-nu faze nos midjór na se trabadju. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Jeová ta faze kel-li. Má primeru, nu ben odja modi ki el djuda Polu ku Timótiu lida ku difikuldadis i faze ses trabadju pa Deus konplétu.

JEOVÁ TA DA-NU FORSA PA NU KONTINUA TA PREGA

4. Ki dizafius Polu tevi ki lida ku el?

4 Polu lida ku txeu dizafiu. El mesteba forsa di Jeová prinsipalmenti kantu se inimigus sota-l, prende-l, pô-l prézu i ti tenta mata-l. (2 Cor. 11:23-25) Polu tanbê rekonhese ma el ta lutaba kóntra sentimentus negativu. (Rom. 7:18, 19, 24) Alén di kel-li, el tevi ki aguenta un prubléma ki éra sima un ‘spinhu na karni’ i tevi un momentu ki el tinha txeu vontadi pa Deus tra-l kel spinhu. — 2 Cor. 12:7, 8.

Kuzê ki djuda Polu faze se trabadju pa Deus? (Odja parágrafus 5 ti 6.) *

5. Mésmu ku dizafius kuzê ki Polu konsigi faze?

5 Sikrê ku tudu kes dizafiu ki Polu pasa pa el, Jeová da-l forsa. Di kel manera li, el konsigi faze se trabadju pa Deus konplétu. Odja alguns kuza ki Polu konsigi faze. Duránti un ténpu Polu staba prézu na un kaza na Roma, má simé el konsigi pâpia di notísias sábi ku kes líder di judeus i talvês ku kes algen inportanti di govérnu di Roma. (Atos 28:17; Fil. 4:21, 22) Tanbê el prega pa txeu di kes guarda di inperador i kes algen ki ta ba vizitaba el. (Atos 28:30, 31; Fil. 1:13) É na kel ténpu la ki Jeová uza Polu pa skrebe alguns karta ki djuda kristons verdaderu di kel ténpu i ki ti inda ta djuda-nu. Izénplu di Polu nkoraja kel kongregason di Roma. É pur isu ki Bíblia ta fla ma irmons di la ‘ganha inda más koraji pa pâpia di palavra di Deus sen medu.’ (Fil. 1:14) Nbóra alvês Polu ka ta pode fazeba txeu na pregason sima el ta kreba, el sforsa pa el faze se midjór. Kal ki foi rezultadu? Sima Polu fla: ‘Nha situason sta ta poi notísias sábi ta spadja inda más txeu’. — Fil. 1:12.

6. Sima sta na 2 Coríntios 12:9, 10 pamodi ki Polu konsigi faze se trabadju pa Deus?

6 Polu sabia ma si ka éra ku forsa di Jeová, el ka ta konsigi fazeba tudu kuza ki el faze. El rekonhese ma ‘puder di Deus staba ta bira perfetu na frakéza.’ (Lé 2 Coríntios 12:9, 10.) Jeová uza se spritu santu pa da Polu forsa. Pur isu, Polu konsigi faze se trabadju pa Deus konplétu sikrê ku pirsigison, prizon i otus difikuldadi.

Kuzê ki djuda Timótiu faze se trabadju pa Deus? (Odja parágrafu 7.) *

7. Ki dizafius Timótiu tevi ki vense pa el pode kunpriba se diziginason?

7 Nbóra Timótiu éra más jóven ki Polu, tanbê el tevi ki kunfia na puder di Deus pa el pode kunpri se diziginason. Timótiu kunpanha Polu na kes viaji di pregason pa kes lugar lonji. Alén di kel-li, Polu pidi Timótiu pa faze otus viaji pa ba nkoraja kes kongregason. (1 Cor. 4:17) Talvês Timótiu ka ta atxaba ma el éra kel midjór algen pa fazeba kel trabadju la. Pode ser ki é pamodi kel-la ki Polu da-l kel konsedju li: ‘Nunka ka bu dexa ningen dispreza-u sô pamodi bo é jóven.’ (1 Tim. 4:12) Tanbê duránti kel ténpu, Timótiu tevi ki lida ku se própi spinhu na karni. El ta ‘duenseba txeu bês.’ (1 Tim. 5:23) Má Timótiu sabia ma el podia kunfiaba na puder di spritu santu di Jeová. Spritu santu da-l kel forsa ki el mesteba pa el prega notísias sábi i pa el sirbi se irmons. — 2 Tim. 1:7.

JEOVÁ TA DA-NU FORSA PA NU KONTINUA FIEL SIKRÊ KU PRUBLÉMAS

8. Modi ki Jeová ta da-nu forsa oji?

8 Oji Jeová ta da se sérvus ‘puder alén di normal’. É pamodi kel puder li ki nu ta konsigi ser fiel na nos sirvisu pa Jeová. (2 Cor. 4:7) Nu sta ben odja kuatu manera ki Jeová ta da-nu forsa: orason, Bíblia, nos irmons i trabadju di pregason.

Jeová ta da-nu forsa através di orason. (Odja parágrafu 9.)

9. Modi ki orason pode djuda-nu?

9 Orason ta da-nu forsa. Na Efésios 6:18, Polu ta insentiva-nu pa nu faze orason pa Deus ‘tudu óra.’ Deus ta responde kes orason i el ta da-nu forsa ki nu meste. Jonnie, ki ta mora na Bulívia, xinti ma Jeová djuda-l kantu el pasa pa prublémas difísil un tras di kel otu. Se mudjer i se mai ku se pai fika txeu duenti na mésmu ténpu. Foi difísil pa Jonnie kuida di es tudu três. Se mai kaba pa móre i dura algun ténpu pa se mudjer ku se pai midjora. Sobri kel ténpu difísil ki el pasa, Jonnie fla: “Na kes momentu ki N staba preokupadu dimás, kuzê ki djuda-m éra kes orason ki N ta fazeba i ki N ta flaba Jeová modi ki N staba ta xinti.” Jeová da Jonnie forsa ki el staba ta meste pa el aguenta firmi. Un ansion na Bulívia ki txoma Ronald, fika ta sabe ma se mai tinha kánser. Infilismenti se mai móre un mês dipôs. Kuzê ki djuda-l na kel situason difísil? El fla: “Óras ki N ta faze orason pa Jeová, N ta konsigi abri nha korason i konta-l modi ki N sta xinti. N sabe ma Jeová ta ntende-m midjór di ki kalker algen. Na verdadi, el konxe-m más dretu di ki N konxe nha kabésa.” Pode ser ki na alguns momentu nu ta xinti dizanimadu dimás ku nos prubléma i nen nu ka sabe kuzê ki nu ta fla Jeová na orason. Má Jeová ta konvida-nu pa nu faze orason sikrê nu sta atxa difísil di splika kuzê ki nu sta pensa i ki nu sta xinti. — Rom. 8:26, 27.

Jeová ta da-nu forsa através di Bíblia. (Odja parágrafu 10.)

10. Sima sta na Hebreus 4:12, pamodi ki é inportanti nu lé Bíblia i midita na el?

10 Bíblia ta da-nu forsa. Polu ta resebeba forsa i konsolu através di Skrituras. Mésmu kuza pode kontise ku nos. (Rom. 15:4) É inportanti nu lé Palavra di Deus sénpri i nu midita na el. Óras ki nu ta faze kel-li, Jeová ta uza se spritu santu pa mostra modi ki Bíblia pode djuda-nu lida ku nos situason. (Lé Hebreus 4:12.) Ronald, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N kria ábitu di lé un párti di Bíblia tudu noti. Kel-li foi rei di bon pa mi. N ta midita txeu na kes kualidadi di Jeová i na manera ki el ta lida ku se sérvus ku amor. Kel-li ta djuda-m rekupera nhas forsa.”

11. Modi ki Bíblia da forsa pa un irman ki staba txeu tristi?

11 Midita na Palavra di Deus ta djuda-nu odja nos prubléma sima debe ser. Odja kuzê ki kontise ku un irman. El staba txeu tristi pamodi mórti di se maridu. Nton, un ansion fla-l pa el lé livru di Jó. Kel irman disidi faze sima kel ansion fla-l. Kantu el kumesa se leitura, el kritika manera di pensa di Jó. El fika ta fla: “Jó, ka bu pensa sô na bu prubléma.” É la ki el da kónta ma el staba ta konporta di mésmu manera ki Jó. Leitura di kel livru di Bíblia djuda nos irman koriji se manera di pensa i atxa forsa pa lida ku dór di mórti di se maridu.

Jeová ta da-nu forsa através di nos irmons. (Odja parágrafu 12.)

12. Modi ki Jeová ta uza nos irmons na kongregason pa da-nu forsa?

12 Nos irmons ku irmans ta da-nu forsa. Un otu manera ki Jeová ta da-nu forsa é através di nos kunpanherus di adorason. Polu skrebe pa se irmons na fé: ‘N tene gana di odja nhos, pa nu nkoraja kunpanheru’. (Rom. 1:11, 12) Maria, ki dja nu papiaba di el antis, gosta di sta djuntu ku se irmons ku irmans. El fla: “Jeová uza irmons ku irmans ki nen ka sabia di nhas prubléma. Es fla-m kuza ki nkoraja-m ô es manda-m un karton. I éra kel-li própi ki N staba ta meste na kel óra. Otu kuza tanbê ki djuda-m é pâpia ku kes irman ki pasa pa kes prubléma sima di meu i prende ku ses spiriénsa. I ansions sénpri ta fla-m ma N ten txeu valor pa kongregason.”

13. Modi ki nu pode da kunpanheru forsa na runion?

13 Un di kes midjór momentu pa nu nkoraja kunpanheru é na runions. Óras ki bu sta na runion, pamodi bu ka ta tenta nkoraja otus? Bu pode fla otus irmon ma bu krê-s txeu i ma ses izénplu ta nkoraja-u txeu. Pur izénplu, antis di un runion un ansion ki txoma Pedru pâpia ku un irman ki se maridu é ka Tistimunha di Jeová, i el fla-l: “Nen bu ka ta imajina modi ki N ta xinti nkorajadu di odja-u li. Sénpri bu ta ben ku bus 6 fidju pa runion i es ta sta sénpri prontu pa da komentáriu.” Odju di kel irman intxi di lágua. El agradese i el fla: “Nen bu ka ta imajina modi ki N staba ta meste obi kel-li oji.”

Jeová ta da-nu forsa através di pregason. (Odja parágrafu 14.)

14. Modi ki pregason pode djuda-nu?

14 Pregason ta da-nu forsa. Óras ki nu ta pâpia di Bíblia ku otus algen, nu ta xinti animadu ka ta nporta si es seta mensaji ô nau. (Pro. 11:25) Un irman ki txoma Stacy xinti ma pregason ta da-nu forsa. Un algen di se família dizasosiadu i kel-la dexa-l txeu tristi. Sénpri el ta perguntaba: ‘N ta pode fazeba más algun kuza pa djudaba el?’ El ka sta konsigi pensaba na más nada. Kuzê ki djuda Stacy lida ku kel situason difísil? Pregason! Kantu más el ta saíba na pregason el ta konsentraba na kes algen di se tiritóriu ki mesteba di ajuda. El fla: “Duránti kel ténpu, Jeová da-m un studanti di Bíblia ki faze prugrésu faxi. Kel-li dexa-m txeu animadu. Kuza ki sta ta djuda-m más txeu é partisipa na pregason.”

15. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Maria?

15 Alguns irmons ta atxa ma pamodi ses situason, es ka ta pode faze txeu na pregason. É si ki bu ta xinti? Nton lenbra ma Jeová ta fika kontenti óras ki bu ta faze bu midjór. Odja izénplu di Maria más un bês. Kantu el muda pa un kongregason ki ta papiadu otu língua, el xinti ma el ka sta fazeba txeu. El fla: “Duránti un ténpu, tudu kel ki N ta konsigi fazeba éra da un komentáriu kurtu, lé un testu di Bíblia ô da un folhetu na pregason.” Maria staba ta konpara se kabésa ku kes algen ki éra bon na pâpia kel língua i el xinti dizanimadu. Má, el muda se manera di pensa. El kumesa ta odja ma Jeová pode uzaba el, sikrê el ka ta papiaba kel língua dretu. Maria fla: “Verdadis di Bíblia é bunitu i sinplis i é es ki ta muda vida di pesoas.”

16. Si bu ka ta pode sai di kaza, kuzê ki pode djuda-u ten forsa?

16 Talvês bu ta gostaba di partisipa más na pregason má bu ka ta pode sai di kaza. Bu pode ten sertéza ma Jeová ta ntende bu situason. El pode djuda-u prega pa kes algen ki ta kuida di bo, kes infermeru ô kes dotor. Tanbê ka bu konpara kel ki bu sta faze gósi ku kel ki bu ta fazeba na pasadu, pamodi kel-li pode dexa-u dizanimadu. Má si bu rekonhese modi ki Jeová sta ta djuda-u gósi, bu ta konsigi ten forsa ki bu meste pa bu aguenta firmi kalker prubléma i ku alegria.

17. Sima sta na Eclesiastes 11:6, pamodi ki nu ka debe dizisti di partisipa na pregason?

17 Nu ta sforsa pa nu planta kes simenti di verdadi, má nu ka sabe kal di es ki ta kria raís i ki ta dizenvolve. (Lé Eclesiastes 11:6.) Pensa na izénplu di Barbara. El ten más di 80 anu i sénpri el ta da tistimunhu pa tilifóni i pa karta. Na un di kes karta, el poi kel Sentinéla di 1 di marsu di 2014, ki tinha un artigu ku kel téma li: “Kuzê ki Deus dja faze pa bo”. Barbara nen ka imajina ma el manda se karta pa un kazal ki dja tinha más di 27 anu dizasosiadu. Es lé kel revista txeu bês. Kel maridu xinti sima si Jeová staba ta pâpia ku el. Kel kazal kumesa ta sisti runion i es bira Tistimunha di Jeová otu bês. Imajina modi ki Barbara fika animadu i nkorajadu di odja rezultadu di kel úniku karta!

Jeová ta da-nu forsa através di (1) orason, (2) Bíblia, (3) nos irmons i (4) pregason. (Odja parágrafus 9, 10, 12 i 14.)

18. Kuzê ki nu debe faze pa nu resebe puder di Deus?

18 Jeová ta da-nu txeu oportunidadi di resebe se grandi puder. Sima dja nu odja, el da-nu orason, Bíblia, nos irmons i pregason. Nu pruveta dretu di kada un di kes ajuda li. Asi nu ta mostra ma nu ta kunfia ma Jeová pode djuda-nu i ma el krê faze kel-li. Kunfia na bu Pai na Séu i ten sertéza ma el ten vontadi di ‘mostra se forsa pa kes algen ki ten korason konplétu pa el.’ — 2 Cró. 16:9.

KÁNTIKU 61 Nhos ten koraji, Tistimunhas!

^ par. 5 Nu sta vive na un ténpu difísil, má Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu aguenta. Na kel studu li nu sta ben odja modi ki Jeová djuda apóstlu Polu ku Timótiu kontinua fiel sikrê ku prublémas. Tanbê nu ta ben odja kuatu ajuda ki Jeová ta da-nu oji pa nu aguenta firmi.

^ par. 2 Mudadu alguns nómi.

^ par. 53 SPLIKASON DI FOTU: Timenti Polu sta prézu na un kaza na Roma, el sta skrebe kartas pa txeu kongregason i el sta prega pa kes algen ki ba vizita-l.

^ par. 55 SPLIKASON DI FOTU: Timótiu sta nkoraja irmons na un di kes vizita ki el ta fazeba kongregasons.