Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

“N prende txeu ku otus algen!”

“N prende txeu ku otus algen!”

ÉRA un noti txeu sukuru. Mi ku kes otu trópa di Fransa nu staba na un kanpamentu na kes montanha di Arjélia. Staba txeu géra na kel lugar. N staba di guarda mi sô, ku arma na mô, tras di un monti saku di areia. Dirapenti, N obi un barudju. N kumesa ta xinti uns kuza sima pasus di algen ta ben pa mi. N fika paralizadu. N tinha 20 anu na kel ténpu i N ka tinha ninhun vontadi di mata algen nen di moreba. Nton N grita: “Ó Deus! Nhu djuda-m!”

Kuzê ki kontise na kel noti muda nha vida konpletamenti. Pamodi kel-la N kumesa ta tenta konxe Deus. Má, antis di N konta nhos kuzê ki kontise dipôs na kel noti, dexa-m fla nhos alguns kuza ki kontise ku mi kantu mi éra mininu i ki muda nha manera di pensa i pô-m ta krê prende sobri Deus.

LISONS KI N PRENDE KU NHA PAI

N nase na anu 1937, na Guesnain, un sidadi na nórti di Fransa ki tinha txeu mina. Nha pai ta trabadjaba na un mina di karbon i N prende ku el ma é inportanti nu ser un bon trabadjador. Tanbê el inxina-m ôdia injustisa. El ta odjaba ma txeu di kes algen ki ta trabadjaba na kes mina ta sufreba injustisa i ma es ka tinha bons kondison di trabadju. Nha pai krê djudaba es midjora ses situason. Pur isu el entra na kes organizason ki ta lutaba pa direitu di kes algen ki ta trabadjaba na mina. Alén di kel-li, nha pai tinha raiba di kel finjimentu ki el ta odjaba na kes xéfi di relijion di kel sidadi. Txeu di es tinha un vida dretu, má simé es ta pidiba kumida ku dinheru di kes algen póbri ki ta trabadjaba duru na kes mina pa ganhaba sustentu. Nha pai tinha tantu ódiu di kes xéfi di relijion, ki nunka el ka inxina-m nada di relijion. Na verdadi, nunka nu ka pâpia sobri Deus.

Sima N ba ta kria, ami tanbê N bira ta ôdia injustisa. Pur izénplu, N ta odjaba ma alguns stranjeru ki ta moraba na Fransa, ta sufreba diskriminason. N ta kustuma djugaba bóla djuntu ku kes fidju di imigranti i N ta gostaba di sta djuntu ku es. Alén di kel-li, nha mai ka éra franséza. El éra di Pulónia. Pur isu, sénpri N krê viveba na un mundu ki ten pas i ki algen di tudu rasa ta tratadu igual.

N KUMESA TA PENSA MÁS TXEU NA VIDA

Kantu ki N staba na trópa

N txomadu pa trópa na anu 1957. Foi di kel manera li ki N ba para na kes montanha di Arjélia na kel noti sukuru sima N konta na komésu. Dipôs ki N grita: “Ó Deus! Nhu djuda-m!”, envês di N odja un trópa inimigu parse nha frenti un buru brabu. Fórti N fika aliviadu! Má simé, kuzê ki kontise na kel dia i na kel géra pô-m ta pensa más txeu na obijetivu di vida. N ta perguntaba: ‘Pamodi ki nu sta li? Deus ta preokupa ku nos? Algun dia nu ta ben vive na pas?’

Un ténpu dipôs, timenti N staba di fólga na kaza di nha mai ku nha pai, N konxe un Tistimunha di Jeová. El da-m un traduson di Bíblia na fransês * ki é igreja Katólika ki faze. N kumesa ta le-l lógu dipôs ki N volta pa Arjélia. Un testu di Bíblia ki mexe txeu ku mi é Apocalipse 21:3, 4 ki ta fla: ‘Ténda di Deus sta ku tudu algen na Téra. El ta linpa di ses odju tudu lágua, i ka ta ten más mórti, nen ka ta ten más tristéza, nen txoru, nen dór.’ * N fika dimiradu ku kes palavra li. N fika ta pensa: ‘Kel-li é verdadi mê?’ Na kel ténpu, N ka sabia nada sobri Deus i sobri Bíblia.

Na anu 1959 dipôs ki N sai di trópa, N konxe un otu Tistimunha di Jeová ki txomaba François i el inxina-m txeu verdadi di Bíblia. Pur izénplu, el mostra-m na Bíblia ma nómi di Deus é Jeová. (Sal. 83:18) Tanbê el splika-m ma Jeová ta ben traze justisa na Téra, ma el ta ben transforma Téra na un paraízu i ma el ta ben kunpri kes promésa ki sta na Apocalipse 21:3, 4.

Kes verdadi éra klaru i es toka nha korason. Má tanbê N kumesa ta xinti txeu raiba di kes xéfi di relijion. N krê ba kexaba di es pamodi es staba ta inxina kuzas ki ka sta na Bíblia. N xinti sima nha pai i N krê lutaba kóntra injustisa. N ka krê speraba. N krê fazeba algun kuza faxi!

François i nhas novu amigu Tistimunha di Jeová djuda-m kontrola nha raiba. Es splika-m ma nos trabadju é ka julga, má é djuda pesoas ten kel speransa ki notísias sábi di Reinu ta da. É kel trabadju li ki Jizus faze i ki el manda se sigidoris pa faze tanbê. (Mat. 24:14; Luc. 4:43) Tanbê N meste prendeba papiaba ku pesoas ku bondadi i ku jetu sikrê N ka ta konkordaba ku ses krénsa. Sima Bíblia ta fla: ‘Skravu di Sinhor ka meste briga, má el meste ser mansu ku tudu algen’. — 2 Tim. 2:24.

N faze kes mudansa ki mesteba i N bira Tistimunha di Jeová kantu N batiza na un asenbleia na anu 1959. É la ki N konxe un irman jóven ki txomaba Angèle i N atxa-l uma bunita. N kumesa ta sisti runion na se kongregason i nu kaza na anu 1960. El é un bon mudjer, N krê-l txeu i el é un prezenti di txeu valor ki Jeová da-m. — Pro. 19:14.

Dia di nos kazamentu

N PRENDE TXEU KU KES IRMON KI TEN SABEDORIA I SPIRIÉNSA

Sima anus ba ta pasa, N prende txeu lison inportanti ku kes irmon ki ten sabedoria i spiriénsa. Un di kes lison más inportanti ki N prende é ma si nu krê ten bons rezultadu na kalker diziginason difísil, nu meste ser umildi i sigi kel konsedju ki sta na Provérbios 15:22 : ‘Ku konsedju di txeu algen ta ten bons rezultadu.’

Na trabadju di vizita kongregasons na Fransa, na anu 1965

Na anu 1964, N kumesa ta odja valor di kel konsedju li. Na kel anu, N diziginadu enkaregadu di grupu di kongregason. N ta vizitaba kes kongregason pa nkorajaba i pa fortaleseba irmons. Má N tinha sô 27 anu na kel ténpu i N ka tinha txeu spiriénsa, pur isu N fadja txeu bês. N tenta prende ku nhas éru. Más inportanti inda, N prende lisons di txeu valor ku konsedju di kes algen ki tinha kapasidadi i spiriénsa.

N ta lenbra di un kuza ki kontise lógu dipôs ki N kumesa ta vizita kongregasons. Dipôs ki N vizita un kongregason na Paris, un irmon ku más spiriénsa pergunta-m si el podia papiaba ku mi apárti. N fla-l: “Klaru.”

Kel irmon pergunta-m: “Louis, óras ki un dotor ta vizita un kaza, ken ki el ta djobe primeru?”

N responde: “Kes algen ki sta duenti.”

El fla: “É kel-li própi. Má N repara ma bu sta pasa más ténpu djuntu ku kes algen ki tene bon amizadi ku Jeová, sima pur izénplu ku enkaregadu di kongregason. Nos kongregason ten txeu irmon ku irmans ki sta dizanimadu, ki é novu ô ki ten txeu vergónha. Es ta fikaba kontenti si bu ta pode pasaba un tenpinhu djuntu ku es ô ti mésmu si bu ta pode vizitaba es pa nhos kumeba algun kuza djuntu.”

Konsedju ki kel irmon da-m foi rei di bon. Kel amor ki el tinha pa ovelhas di Jeová toka nha korason. Nton N nguli nha orgulhu i N poi na prátika lógu kuzê ki el fla-m. N ta agradese Jeová txeu pa kes konsedju di irmons sima el.

Na anu 1969 i 1973, N diziginadu pa kuida di Dipartamentu di kumida na dôs kongrésu internasional na zóna di Colombes, na Paris. Na kongrésu di anu 1973, nu tinha ki daba sérka di 60 mil algen kumida duránti sinku dia. Fla ma N fika ku medu é poku. Más un bês kuzê ki djuda-nu ten bon rezultadu é kel konsedju ki sta na Provérbios 15:22, ki é pâpia ku kes algen ki ten sabedoria. Nton, N pidi konsedju di irmons txeu spritual i ki tinha spiriénsa na mataba animal, agrikultura, kuzinha i na faze kónpra. Ses spiriénsa djuda-m txeu. É verdadi ma kel diziginason ta parseba txeu difísil, má djuntu nu konsigi kunpri-l.

Na anu 1973, mi ku nha mudjer nu konvidadu pa nu ba sirbi na Betel di Fransa. Nha primeru diziginason la, éra txeu difísil. N tinha ki mandaba publikasons pa nos irmons na Kamarons na Áfrika. Má nos óbra la staba proibidu désdi 1970 i kel-la kontinua ti 1993. Más un bês N xinti ma N ka ta konsigi fazeba kel trabadju. Talvês kel irmon ki ta kuidaba di óbra na Fransa da kónta di kel-li i el nkoraja-m. El fla-m: “Nos irmons na Kamarons sta meste di kumida spritual. Nu ten ki da-s kumida!” I é kel-li própi ki nu faze.

Na un runion spesial na Nijéria ku Tistimunhas di Jeová di Kamarons, na anu 1973.

N viaja txeu bês pa kes país ki ta fikaba pértu di Kamarons. Pur isu, N konsigi faze runion ku kes ansion di kel país. Kes irmon éra korajozu i es tinha sabedoria. Es djuda-m atxa maneras di manda kes publikason pa Kamarons. Asi nos irmons di la kontinua ta resebe publikasons déntu di óra. Jeová abênsua nos sforsu txeu. Pur isu, duránti 20 anu nos irmons di kel país ka dexa di resebe un revista Sentinéla nen Nosso Serviço do Reino, ki éra un publikason ki ta saíba tudu mês.

Na anu 1977, mi ku nha mudjer Angèle, nu tevi priviléjiu di ba vizita Nijéria, djuntu ku kes enkaregadu di grupu di kongregason di Kamarons ku ses mudjer.

N PRENDE TXEU KU NHA MUDJER

Désdi ki nu kumesa ta namora, N repara ma Angèle tinha bon amizadi ku Jeová. N kumesa ta odja kel-li más txeu kantu nu kaza. Na verdadi na kel dia ki nu kaza, el pidi-m pa N faze un orason sobri nos dizeju di faze nos midjór na sirvisu di Jeová. I Jeová responde nos orason.

Angèle tanbê sénpri djuda-m kunfia más na Jeová. Pur izénplu, na anu 1973 kantu nu konvidadu pa nu ba sirbi na Betel, N fika un bokadinhu tristi pamodi N ta gostaba txeu di trabadju di vizita kongregasons. Má Angèle lenbra-m: “Nu da nos vida pa Jeová. É ka midjór nu faze sénpri kuzê ki se organizason ta pidi?” (Heb. 13:17) N fika sen nada fla, nton nu ba pa Betel. Duránti tudu kes anu ki nu sta djuntu, N sta kontenti di odja ma nha mudjer é un algen ki ten sabedoria, el é ikilibrada i el ten un amizadi fórti ku Jeová. Kes kualidadi li bira nos kazamentu más fórti i djuda-nu toma bons disizon.

Mi ku Angèle na jardin di Betel di Fransa

Gósi dja nu sta algen grandi, má ti inda Angèle é un bon mudjer i el ta apoia-m txeu. Pur izénplu, txeu skóla di organizason ta fazedu na inglês. Pa nu pode bai kes skóla, nu sforsa txeu pa nu midjora nos inglês i ti nu muda pa un kongregason di língua inglês, nbóra na kel ténpu nu tinha más di 70 anu. Pamodi kes responsabilidadi ki N ten na Kumison di Filial di Fransa, N tevi ki sforsa txeu pa N studa inglês. Má mi ku Angèle nu djuda kunpanheru. Gósi nu tene más di 80 anu i nu sta kontinua ta pripara nos runion na inglês i na fransês. Tanbê nu sta faze nos midjór pa nu partisipa na pregason i na runion djuntu ku nos kongregason. Jeová abênsua sforsu ki nu faze pa prende inglês.

Na anu 2017 nu resebe un grandi benson di Jeová. Mi ku nha mudjer nu konvidadu pa Skóla pa ménbrus di kumison di filial i ses mudjer ki ta fazedu na Betel di Patterson, na Nova York.

Jeová é nos Grandiozu Instrutor. (Isa. 30:20) Pur isu, nu ka ta fika spantadu di odja sérvus di Jeová, jóvens ku algen grandi, ta resebe kel midjór idukason ki ten! (Deut. 4:5-8) Na verdadi, dja N repara ma óras ki kes jóven ta obi ku Jeová i ku kes irmon ku irman ki ten más spiriénsa, es ta faze un bon prugrésu spritual i es ta toma bons disizon na vida. Provérbios 9:9 ta lenbra-nu: ‘Da instruson pa algen ki ten sabedoria i el ta ganha más sabedoria. Inxina algen justu i se konhisimentu ta bira más txeu.’

Di vês en kuandu, N ta lenbra di kel noti sukuru ki N xinti txeu medu na kes montanha di Arjélia, dja ten uns 60 anu. Nen N ka ta imajinaba di kes bon kuza ki staba pa ben. N prende txeu ku otus algen. Jeová da-nu mi ku nha mudjer Angèle, un vida sábi i filís. É pur isu ki nos dôs, nunka nu ka krê para di prende ku nos Pai na Séu i tanbê ku nos irmons ki ten sabedoria, spiriénsa i ki ta ama Deus.

^ par. 11 La Sainte Bible.

^ par. 11 Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada.