Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 22

Kontinua ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi’

Kontinua ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi’

‘Ta ba ten un strada la, ki txoma Kaminhu di Santidadi. — ISAÍAS 35:8.

KÁNTIKU 31 Anda ku Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1-2. Ki disizon inportanti kes judeu ki ta moraba na Babilónia tinha ki tomaba? (Esdras 1:2-4)

 REI da un avizu. El fla ma kes judeu ki dja tinha uns 70 anu prézu na Babilónia, dja staba livri pa sai i volta pa ses téra, Israel. (Lé Esdras 1:2-4.) É sô Jeová ki pode fazeba kel-li. Pamodi ki nu pode fla si? É pamodi Babilónia nunka ka libertaba se prézus. (Isa. 14:4, 17) Má Babilónia dja kaíba i kel novu govérnu fla ma kes judeu pode baba ses téra. I pamodi kel-li tudu xéfi di família tinha ki disidiba si es ta saíba di Babilónia ô si es ta fikaba la. Pamodi ki talvês kel-li ka éra un disizon fásil?

2 Txeu di es dja staba algen grandi pa faze kel viajen. I dja ki maioria di kes judeu nase na Babilónia, la éra úniku lugar ki es konxeba. Es ka ta xintiba ma Israel éra ses téra. Pa es, la éra téra sô di ses gentis grandi. Alguns judeu tinha vida dretu na Babilónia. Nton es pode atxaba difísil dexa ses kaza ki es ta moraba dretu ô ses nogósiu, pa es ba moraba na un téra ki es ka konxeba.

3. Modi ki Jeová ta abensuaba kes judeu ki volta pa Israel?

3 Kes judeu fiel sabia ma kes rezultadu ki es ta tinha óras ki es voltaba pa Israel, éra mutu más midjór di ki kalker sakrifisiu ki es ta ba fazeba. Kel midjór benson ki es ta resebeba tinha aver ku ses adorason. Enbóra na Babilónia tinha más di 50 ténplu pa kes deus falsu, la ka tinha ninhun ténplu pa adora Jeová. Ka tinha altar pa kes israelita ofereseba kes sakrifisiu ki Lei di Muizés ta izijiba, i ka tinha saserdótis priparadu pa ofereseba kes sakrifisiu. Tanbê, tinha mutu más algen na kel sidadi ki ta adoraba deus falsu di ki kes ki ta ruspetaba Jeová ô se leis. Nton, milharis di judeu ki ta amaba Jeová tinha gana di voltaba pa ses téra pa es pode rekuperaba adorason puru.

4. Ki ajuda Jeová promete da kes judeu ki voltaba pa Israel?

4 Kel viajen difísil di Babilónia pa Israel, pode duraba uns kuatu mês. Má Jeová promete ma el ta poba kel viajen ta sérba más fásil pa es. Izaías skrebe: ‘Nhos pripara kaminhu pa Jeová! Nhos faze un strada rétu na dizértu ki ta leba-nu pa nos Deus. Kel terenu ki é ka rétu ta ben bira planu, i kel terenu ki é ka planu tanbê ta ben bira planu.’ (Isa. 40:3, 4) Imajina un strada planu, na meiu di montanhas. Kes algen ki staba ta viaja na el ta fikaba kontenti! Ta sérba mutu más fásil pa es viajaba na un strada rétu di ki subi i dixi na montanhas. I ta sérba más rápidu tanbê.

5. Ki nómi ki dadu pa kel strada spesial entri Babilónia i Israel?

5 Gósi txeu strada ten nómi ô nunbru. Kel strada spesial ki Izaías pâpia di el, tanbê tinha un nómi. El ta fla: ‘I ta ba ten un strada la, sin, un kaminhu ki txoma Kaminhu di Santidadi. Algen inpuru ka ta pasa pa el.’ (Isa. 35:8) Kuzê ki kel promésa li krê flaba pa kes israelita di kel ténpu? I kuzê ki el krê fla pa nos oji?

‘KAMINHU DI SANTIDADI’ — KEL BÊS I GÓSI

6. Pamodi ki kel kaminhu txomadu di santu?

6 ‘Kaminhu di Santidadi’. Kel-li é ka un nómi bunitu pa un strada? Pamodi ki kel strada txomadu di santu? ‘Algen inpuru’, ki é kalker judeu ki staba disididu na faze konportamentu mariadu, idolatria ô otus pekadu gravi, ka ta dexadu fikaba na Israel. Kes judeu ki voltaba ta biraba ‘un povu santu’ pa ses Deus. (Deut. 7:6) Má kel-li ka krê fla ma kes ki saíba di Babilónia ka meste fazeba mudansa pa agradaba Jeová.

7. Ki mudansas alguns judeu meste fazeba? Da un izénplu.

7 Sima dja nu odjaba antis, ta parse ma maioria di kes judeu ki nase na Babilónia, dja staba kustumadu ku manera di pensa i konportamentu di kes algen na Babilónia. Txeu anu dipôs ki kes primeru judeu volta pa Israel, Esdras fika ta sabe ma alguns judeu kaza ku mudjeris ki ta adoraba kes deus falsu. (Êxo. 34:15, 16; Esd. 9:1, 2) Dipôs, Governador Neemias staba dimiradu kantu el fika ta sabe ma tinha mininus na Israel ki ka sabe papiaba língua di judeus. (Deut. 6:6, 7; Nee. 13:23, 24) Modi ki kes jóven ta prende amaba i adoraba Jeová si es ka ta intendeba ebraiku ki é kel língua prinsipal ki Palavra di Deus skrebedu na el? (Esd. 10:3, 44) Nton, kes judeu tinha txeu mudansa pa faze. Má ta sérba más fásil fazeba kes mudansa li na Israel, na undi ki adorason puru staba ta rekuperadu poku-poku. — Nee. 8:8, 9.

Désdi 1919, milhons di ómi, mudjeris i kriansas sai di Babilónia Grandi i es kumesa ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi’. (Djobe studu 22 parágrafu 8.)

8. Pamodi ki kuzas ki kontise dja ten txeu anu debe interesa-nu oji? (Odja dizenhus na kapa.)

8 Alguns pode pensa: ‘Kel-li é interesanti. Má kuzê ki kel ki kontise ku judeus ten aver ku nos oji?’ Txeu kuza, pamodi kuzê ki nu sta ta faze gósi pode konparadu ku anda na ‘Kaminhu di Santidadi.’ Ka ta inporta si nos é skodjedu ku spritu santu ô si nu ta faze párti di ‘otus ovelha’, nos tudu nu meste kontinua na ‘Kaminhu di Santidadi’. Faze kel-li ta djuda-nu kontinua ta adora Jeová gósi i nu ta ben resebe kes benson di Reinu na futuru. b (Juan 10:16) Désdi 1919, milhons di ómi, mudjeris i kriansas sai di Babilónia Grandi ki ta reprizenta tudu relijion falsu i es kumesa ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi.’ Talvês, abo é un di es. Dja ten uns 100 anu ki algen kumesa ta anda na kel kaminhu li. Má otus algen kumesa ta pripara kel kaminhu li txeu anu antis di 1919.

TA PRIPARA KEL KAMINHU

9. Sima sta na Isaías 57:14, modi ki ‘Kaminhu di Santidadi’ priparadu?

9 Jeová ranja manera pa tudu kes kuza ki staba na kaminhu tradu di la pa kes judeu ki staba ta sai di Babilónia. (Lé Isaías 57:14.) Kuzê ki nu pode fla di ‘Kaminhu di Santidadi’ di nos ténpu? Txeu anu antis di 1919, Jeová kumesa ta uza kes ómi ki tinha grandi ruspetu pa el, pa djuda otus algen sai di Babilónia Grandi. (Konpara ku Isaías 40:3.) Es faze kes trabadju ki mesteba i ki dipôs ben djuda kes algen sinseru sai di relijion falsu i adora Jeová djuntu ku se povu. Kuzê ki es faze pa pripara ‘kaminhu’? Nu ben odja alguns kuza ki es faze.

Duránti txeu anu, kes ómi ki tinha grandi ruspetu pa Deus djuda abri kaminhu pa sai di Babilónia Grandi. (Odja parágrafus 10 i 11.)

10-11. Modi ki inprimi i traduzi Bíblia djuda spadja konhisimentu di Bíblia? (Odja dizenhus.)

10 Trabadju di inprimi. Ti más ô ménus na anu di 1950, es ta kopiaba Bíblia ku mô. Kel trabadju li ta lebaba txeu ténpu i tinha poku kópias di Bíblia i es éra karu dimás. Kantu uzadu un mákina di inprimi pa faze kópias di Bíblia, bira más fásil faze Bíblia mutu más txeu i distribui-l pa algen.

11 Traduson. Duránti txeu anu, tinha Bíblia prinsipalmenti na latin, i éra sô kes algen ki tinha bon skóla ki pode intendeba el. Kantu bira ta inprimidu más txeu, kes ómi ki tinha grandi ruspetu pa Deus trabadja duru pa traduzi Bíblia na más língua ki algen ta papiaba. Asi, kes algen ki ta leba Bíblia pode konparaba kuzê ki kes xéfi di relijion ta inxinaba es ku kuzê ki Bíblia ta inxina.

Kes ómi ki tinha grandi ruspetu pa Deus djuda abri kaminhu pa sai di Babilónia Grandi. (Odja parágrafus 12 ti 14.) c

12-13. Da un izénplu di modi ki pa vólta di anu 1835, studantis di Bíblia kumesa ta mostra kes ensinu falsu di relijion.

12 Ajudas pa studa Bíblia. Kes algen ki ta studaba Bíblia ku kuidadu prende txeu kuza kantu es lé Palavra di Deus. Má kes xéfi di relijion fika xatiadu kantu kes algen ki ta studaba Bíblia kumesa ta fla otus kuzê ki es prende. Pur izénplu, pa vólta di anu 1835, alguns ómi sinseru kumesa ta faze folhetus ki ta papiaba sobri kes ensinu falsu di igrejas.

13 Pa vólta di anu 1835, un ómi ki tinha txeu ruspetu pa Deus, ki txomaba Henry Grew, faze un folhetu ki ta papiaba sobri kuzê ki ta kontise ku algen óras ki el móre. Na kel folhetu, el prova ku bazi na Skrituras ma un algen sô ta ten vida ki ka ta kaba si Deus da-l el, ka pamodi el nase ku un alma ki ka ta móre, sima maioria di igrejas ta inxinaba. Na 1837, un pastor ki txomaba George Storrs, atxa un kópia di kel folhetu li na un konboiu. El le-l i el fika konvensidu ma el atxa un verdadi inportanti. El disidi pâpia ku otus algen sobri kuzê ki el prende. Na 1842, el faze un grupu di diskursu ku un téma inportanti: “Algen mau, ka ta móre?” Un algen ki prende ku George Storrs éra Charles Taze Russell.

14. Di ki maneras kel trabadju spritual ki fazedu na pasadu djuda irmon Russell i se kunpanherus? (Odja dizenhus.)

14 Di ki maneras ki irmon Russell i se kunpanherus tra pruvetu di trabadju spritual ki fazedu na pasadu? Na studu ki es faze, es uza livrus inportanti i txeu traduson di Bíblia. I tudu es fazedu antis di es kumesa ses trabadju. Kes piskiza ku bazi na Bíblia ki ómis sima Henry Grew, George Storrs i otus faze, tanbê djuda-s. Irmon Russell i se kunpanherus, faze txeu livru i folhetus ki ta papiaba sobri kuzê ki Bíblia ta fla.

15. Ki kuzas inportanti ki kontise na 1919?

15 Na 1919, Babilónia Grandi dexa di kontrola povu di Deus. Na kel anu, “skravu fiel i prudenti” kumesa ta trabadja. Asi, kes algen sinseru kumesa ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi.’ (Mat. 24:45-47) Trabadju ki otus algen faze na pasadu pa pripara kel ‘kaminhu’ djuda kes algen ki kumesa ta anda na el prende más sobri Jeová i se vontadi. (Pro. 4:18) Tanbê, es konsigi vive di akordu ku leis di Jeová. Jeová ka staba ta spéra pa se povu fazeba kes mudansa ki es mesteba di un bês. Má, el muda se povu poku-poku. (Odja kuadru “ Jeová muda se povu poku-poku.”) Nos tudu nu ta fika kontenti óras ki nu ta konsigi agrada nos Deus na tudu kuza ki nu ta faze! — Col. 1:10.

‘KAMINHU DI SANTIDADI’ INDA STA ABÉRTU

16. Désdi 1919, ki trabadju ki sta fazedu na ‘Kaminhu di Santidadi’? (Isaías 48:17; 60:17)

16 Pa un strada kontinua dretu, el meste konpodu sénpri. Désdi 1919, trabadju na ‘Kaminhu di Santidadi’ kontinua ta fazedu, asi pa más algen pode sai di Babilónia Grandi. Skravu fiel i prudenti kumesa ta trabadja lógu ki el skodjedu. I na 1921, es faze un livru pa djuda algen studa Bíblia i prende kes verdadi di Bíblia. Dipôs, ben fazedu kuazi 6 milhon di livru ku téma A Harpa de Deus, na 36 língua i txeu algen prende verdadi na el. Ka dura li, nu resebe un publikason novu ki é un grandi ajuda pa faze studus di Bíblia ku téma, Vive filís pa tudu ténpu!. Duránti es ténpu di fin, Jeová sta ta uza se organizason pa da-nu orientason ku bazi na se Palavra pa djuda nos tudu kontinua ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi.’ —  Isaías 48:17; 60:17.

17-18. Pa undi ki ‘Kaminhu di Santidadi’ ta leba-nu?

17 Nu pode fla ma sénpri ki un algen ta seta studa Bíblia, el ta ten oportunidadi di poi pé na ‘Kaminhu di Santidadi’. Alguns ta anda sô un bokadinhu na el i dipôs es ta sai di kaminhu. Otus sta disididu na kontinua ta anda na el ti fin di ses viajen. Kal ki é fin di viajen?

18 Pa kes ki ten speransa di ba séu, ‘Kaminhu di Santidadi’ ta leba-s pa paraízu di Deus na séu. (Apo. 2:7) Pa kes ki ten speransa di vive na téra, kel kaminhu li ta leba-s pa perfeison na fin di kel Govérnu di mil anu di Jizus. Si bu sta ta anda na kel kaminhu li gósi, ka bu djobe pa tras. I ka bu sai di el timenti bu ka tirmina bu viajen pa mundu novu! I ku amor nu ta dizeja-u “bon viajen.”

KÁNTIKU 24 Nhos ben pa monti di Jeová

a Jeová pâpia di un strada ki povu ta baba na el di Babilónia pa Israel i el txoma kel strada di ‘Kaminhu di Santidadi’. Jeová abri un kaminhu sima kel-li pa se povu gósi? Sin! Désdi 1919, milhons di algen sai di Babilónia Grandi i es kumesa ta anda na ‘Kaminhu di Santidadi.’ Nos tudu nu debe kontinua na el ti txiga na undi ki nu krê bai.

c SPLIKASON DI DIZENHU: Irmon Russell i se kunpanherus uza livrus pa studa Bíblia ki fazedu antis di ses ténpu.