Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 20

Modi ki nu pode midjora nos orason

Modi ki nu pode midjora nos orason

‘Nhos konta-l tudu kel ki sta na nhos korason.’ — SALMO 62:8.

KÁNTIKU 45 Pensamentus di nha korason

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

Nu pode faze orason pa Jeová sénpri i pidi-l pa el orienta-nu na tudu kuza ki nu ta faze na nos vida. (Odja parágrafu 1.)

1. Kuzê ki Jeová ta konvida-nu pa nu faze? (Odja fotus.)

 NA KENHA ki nu pode pidi konsolu i orientason? Nu sabe respósta pa kel pergunta li. Nu pode ora pa Jeová. Jeová ta konvida-nu pa nu faze kel-li própi. El krê pa nu faze ‘orason sénpri.’ (1 Tes. 5:17) El krê pa nu xinti avontádi óras ki nu ta txiga na el na orason i pidi se orientason na tudu ária di nos vida. (Pro. 3:5, 6) Dja ki Jeová é un Deus ki gosta di da, el ta fla-nu ma nu pode ora pa el kantu bês ki nu krê.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Nu ten txeu gratidon pa Jeová pamodi el ta dexa-nu faze orason pa el. Má ku tudu kuza ki nu ten pa faze, nu pode ka atxa ténpu di faze orason. Tanbê, nu pode xinti ma nu meste midjora manera ki nu ta faze nos orason. Inda ben ki Skrituras ta da-nu txeu inkorajamentu i orientason. Na kel studu li, nu ta ben odja kuzê ki nu pode prende ku Jizus sobri tra ténpu pa faze orason. Tanbê, nu ta ben odja modi ki nu pode midjora nos manera di faze orason i kel-li ta inklui sinku kuza inportanti.

JIZUS TRA TÉNPU PA FAZE ORASON

3. Kuzê ki Jizus sabia sobri orason?

3 Jizus sabe ma nos orason é txeu inportanti pa Jeová. Txeu ténpu antis di el ben téra, el odja se Pai ta responde orason di ómis ku mudjeris fiel. Pur izénplu, Jizus staba na ladu di se Pai kantu el odja-L ta responde orason di korason di Ana, Davidi, Elias i di otus sérvu fiel. (1 Sam. 1:10, 11, 20; 1 Reis 19:4-6; Sal. 32:5) É pamodi kel-li ki Jizus inxina se disiplus pa faze orason sénpri i ku kunfiansa. — Mat. 7:7-11.

4. Kuzê ki nu ta prende ku orason di Jizus?

4 Através di se orason pa Jeová, Jizus da un izénplu pa se sigidoris. Jizus ta fazeba orason sénpri, duránti se trabadju di pregason. El tevi ki tra ténpu pa faze orason pamodi txeu bês el ta staba okupadu i ku txeu algen na se vólta. (Mar. 6:31, 45, 46) El ta labantaba sédu palmanhan pa el tinha ténpu di faze orason el sô. (Mar. 1:35) Un bês, el ora noti interu antis di toma un disizon inportanti. (Luk. 6:12, 13) I Jizus faze orason txeu bês na kel noti antis di el móre, timenti el staba ta tirmina di faze kel trabadju más difísil li na téra. — Mat. 26:39, 42, 44.

5. Modi ki nu pode imita Jizus óras ki nu ta faze orason?

5 Izénplu di Jizus ta inxina-nu ma pa más okupadu ki nu sta, nu meste tra ténpu pa nu faze orason. Sima Jizus, talvês nu meste tra ténpu pa faze orason. Nu pode labanta sédu palmanhan ô fika kordadu ti más tardi pa faze orason. Óras ki nu ta faze si, nu ta mostra Jeová ma nu ta da valor pa es prezenti spesial. Un irman ki txoma Line, ta lenbra ma kantu el fika ta sabe di priviléjiu di faze orason, kel-la mexe txeu ku el. El fla: “Kantu N fika ta sabe ma N pode pâpia ku Jeová kalker óra, kel-li djuda-m odja-l sima nha midjór Amigu, i kel-li ta pô-m ku gana di midjora nhas orason.” Di sertéza, txeu di nos dja xinti mésmu kuza. Nton, nu ben odja sinku kuza inportanti ki nu pode faze orason sobri el.

SINKU KUZA INPORTANTI PA FAZE ORASON SOBRI EL

6. Sima sta na Apocalipse 4:10, 11, kuzê ki Jeová merese?

6 Lova Jeová. Na un vizon ki dexa apóstlu Juan dimiradu, el odja 24 ansion na séu ta adora Jeová. Es lova Deus i es fla ma é sô el ki merese resebe ‘glória, ónra i puder’. (Lé Apocalipse 4:10, 11.) Tanbê, kes anju fiel ten txeu motivu pa lova i onra Jeová. Es sta na séu djuntu ku el i es konxe-l dretu. Es ta odja se kualidadis na kuzê ki el ta faze. Óras ki es ta odja modi ki Jeová ta aji, es ta fika ku gana di lova-l. — Jó 38:4-7.

7. Pa kuzê ki nu pode lova Jeová?

7 Tanbê nu debe lova Jeová na nos orason. Nu pode faze kel-li óras ki nu ta fla-l ma nu ta ama-l i pamodi ki nu ta ruspeta-l. Óras ki bu ta lé i studa Bíblia, tenta odja ki kualidadis di Jeová ki bu gosta más txeu. (Jó 37:23; Rom. 11:33) Dipôs, fla Jeová modi ki bu ta xinti sobri kes kualidadi li. Tanbê, nu ta lova Jeová pamodi el ta djuda-nu i el ta djuda tudu nos irmons ku irmans. El sta sénpri ta kuida di nos i ta proteje-nu. — 1 Sam. 1:27; 2:1, 2.

8. Kal ki é alguns di kes txeu kuza ki nu krê agradese Jeová pa es? (1 Tessalonicenses 5:18)

8 Agradese Jeová. Nu ten txeu motivu pa agradese Jeová na orason. (Lé 1 Tessalonicenses 5:18.) Nu pode agradese-l pa kalker kuza dretu ki nu ten, pamodi tudu bon prezenti ta ben di el. (Tia. 1:17) Pur izénplu, nu pode agradese-l pa téra bunitu ki el da-nu i pa kuzas sábi ki el faze. Tanbê, nu pode mostra-l nos gratidon pa nos vida, pa família ki nu ten, nos amigus i pa kel speransa ki nu ten. I nu krê agradese Jeová pamodi el ta dexa-nu ser se amigu.

9. Pamodi ki talvês nu meste dizenvolve gratidon pa Jeová?

9 Talvês nu meste sforsa pa nu pensa na kes motivu ki nu ten pa agradese Jeová. Txeu algen oji é ingratu. Txeu bês, algen sta konsentradu na kuzê ki es krê envês di na kuzê ki es pode faze pa mostra gratidon. Si nu kumesa ta ten kel atitudi li, nu ta faze orason sô pa pidi. Pa kel-li ka kontise, nu meste kontinua ta dizenvolve i ta mostra gratidon pa tudu kuza ki Jeová ta faze pa nos. — Luk. 6:45.

Si nu kontinua ta agradese Jeová pa kes kuza ki el ta da-nu, kel-li pode djuda-nu aguenta firmi. (Odja parágrafu 10.)

10. Modi ki xinti gratidon djuda un irman aguenta firmi? (Odja fotu.)

10 Mostra gratidon pode djuda-nu aguenta difikuldadis. Odja spiriénsia di un irman ki txoma Kiung-sook, ki sta na Sentinéla, 15 di janeru di 2015. El atxadu ku kánser na pulmon ki dja staba avansadu. El fla: “Kel prubléma di saúdi li pô-m ta xinti txeu dizanimadu. N xinti ma N perde tudu i N fika ku txeu medu.” Kuzê ki djuda Kiung-sook lida ku kel situason li? El fla ma tudu noti antis di el bai deta, el ta subiba na terasu di se kaza i el ta fazeba orason ku vós altu pa agradeseba pa sinku kuza ki kontise ku el na kel dia. Kel-li ta poba el ta xinti kalmu i ta poba el ta pâpia di se amor pa Jeová. El odja modi ki Jeová djuda se sérvus fiel kantu es pasa pa situasons difísil. I el intende ma na nos vida, bensons é más txeu ki prublémas. Sima Kiung-sook, nu ten txeu motivu pa agradese Jeová, sikrê nu sta ta pasa pa un prubléma. Mostra nos gratidon pa Jeová na orason, pode djuda-nu aguenta firmi i kontinua kalmu.

11. Pamodi ki disiplus di Jizus meste tinha koraji dipôs ki el volta pa séu?

11 Pidi Jeová pa da-u koraji óras ki bu ta prega. Poku antis di Jizus volta pa séu, el lenbra se disiplus di ses diziginason di da tistimunhu sobri el “na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8; Luk. 24:46-48) Poku ténpu dipôs, kes xéfi di judeus, prende apóstlu Pedru i Juan i es leba-s pa Sinédriu. Es fla kes ómi fiel li pa es para di prega i ti es amiasa-s. (Atus 4:18, 21) Modi ki Pedru i Juan reaji?

12. Sima sta na Atus 4:29, 31, kuzê ki disiplus faze?

12 Kantu kes xéfi di relijion di judeus amiasa Pedru ku Juan, es fla: “Nhos julga anhos, si pa Deus é dretu obi ku nhos envês di obi ku Deus. Má nos, nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.” (Atus 4:19, 20) Kantu Pedru ku Juan tradu di kadia, es faze orason pa Jeová ku vós altu i es konsentra na faze se vontadi. Es fla: “Djuda bus sérvu kontinua ta pâpia bu palavra ku tudu koraji”. Jeová responde kel orason ki es faze di korason. —  Atus 4:29, 31.

13. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Jin-hiuk?

13 Nu pode imita kes disiplu si nu kontinua ta prega, sikrê óras ki govérnu fla-nu pa nu para. Odja izénplu di Jin-hiuk, ki é un irmon ki podu prézu pamodi el nega ba trópa. Na kadia, el dadu trabadju di kuida di alguns di kes algen ki ta staba na kes séla es sô. El pode papiaba ku es sô sobri kuza ki es mesteba, má el ka pode papiaba ku es sobri Bíblia. El faze orason ta pidi koraji pa el pode papiaba ku es sobri verdadi ku jetu na tudu oportunidadi ki parseba. (Atus 5:29) El fla: “Jeová responde nhas orason. El da-m koraji i sabedoria pa N kumesa txeu studu di Bíblia di sinku minutu na pórta di kes séla. Nton di noti, N ta skrebeba karta i na kel otu dia N ta daba kes prézu.” Nos tanbê, nu pode ten kunfiansa ma Jeová ta djuda-nu faze nos trabadju di pregason. Sima Jin-hiuk, nu pode pidi koraji i sabedoria na orason.

14. Kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu sta pasa pa prublémas? (Salmo 37:3, 5)

14 Pidi ajuda di Jeová pa lida ku prublémas. Txeu di nos ta pasa pa prublémas, sima duénsa, mórti di un algen ki nu ta ama, un situason difísil na família, pirsigison ô otus prubléma. I kuzas sima duénsas ki ta spadja i géra ta poi kes prubléma li mutu más difísil di lida ku es. Fla Jeová tudu kuza ki bu sta ta xinti. Konta-l sobri bu situason, sima bu ta kontaba pa un amigu. Bu pode ten sertéza ma Jeová ‘ta faze algun kuza pa djuda-u.’ —  Salmo 37:3, 5.

15. Modi ki orason pode djuda-nu “aguenta firmi”? Da un izénplu.

15 Faze orason sénpri ta djuda-nu “aguenta firmi”. (Rom. 12:12) Jeová sabe kuzê ki se sérvus ta pasa pa el i ‘El ta obi-s óras ki es pidi ajuda’. (Sal. 145:18, 19) Un pionera di 29 anu, ki txoma Kristie, odja ma kel-li é verdadi. Dirapenti, el kumesa ta ten prublémas di saúdi gravi. Pamodi kel-li, el fika txeu diprimidu. Dipôs, el fika ta sabe ma se mai atxadu ku un duénsa ki pode mataba el. Kristie fla: “N faze orason pa Jeová ta pidi-l pa da-m forsa ki N mesteba pa N aguentaba kada dia. N tenta sisti tudu runion i faze studu pesoal sénpri. Orason djuda-m aguenta kes momentu difísil. N sabia ma Jeová sénpri staba ku mi, i sabe kel-li ta konsolaba mi txeu. Enbóra nha prubléma di saúdi ka kaba lógu, Jeová responde nhas orason. El da-m pas déntu mi i un korason kalmu.” Nunka ka nu skese ma Jeová ta ‘libra di provason kes ki ta adora-l’. — 2 Ped. 2:9.

Pa ka kai na tentason, (1) faze orason ta pidi ajuda di Jeová, (2) faze bu midjór pa ivita situasons ki ta pô-u ta kai na tentason i (3) bira bu amizadi ku Jeová más fórti. (Odja parágrafus 16 i 17.)

16. Pamodi ki nu meste di ajuda di Jeová pa luta kóntra tentason?

16 Pidi Jeová pa libra-u di tentason. Dja ki nos é inperfeitu, sénpri nu meste luta kóntra tentason di faze kuzê ki é mariadu. Satanás sta ta faze tudu kel ki el pode pa el bira kel luta li más difísil. Un di kes manera ki el ta faze kel-li é intxi nos menti ku diverson ki Jeová ka gosta. I kes diverson li pode pô-nu ta pensa na kuzas mariadu, ki pode bira-nu inpuru pa Jeová i ki pode pô-nu ta faze pekadus gravi. — Mar. 7:21-23; Tia. 1:14, 15.

17. Dipôs ki nu ora ta pidi ajuda, kuzê ki nu debe faze? (Odja fotus.)

17 Nu meste di ajuda di Jeová si nu krê vense tentason di faze kuzê ki é mariadu. Jizus faze kel pididu li kantu el inxina se disiplus faze orason: “Ka bu dexa-nu kai na tentason, má libra-nu di kel Malvadu.” (Mat. 6:13) Jeová krê djuda-nu, má nu meste pidi se ajuda. Dipôs ki nu faze orason ta pidi se ajuda, tanbê nu meste faze nos midjór pa ivita faze kuzas ki ta pô-nu ta kai na tentason. Nu pode faze nos midjór pa ivita lé i obi kes kuza mariadu ki é txeu konxedu na mundu di Satanás. (Sal. 97:10) Nu pode intxi nos menti di kuzas ki ta inkoraja-nu, sima lé i studa Bíblia, sisti runion i partisipa na pregason. Tanbê nu pode proteje nos manera di pensa. Jeová ta promete ma el ka ta dexa-nu pasa pa un tentason más di ki kel ki nu pode aguenta. — 1 Cor. 10:12, 13.

18. Kuzê ki nos tudu meste faze?

18 Nos tudu nu meste faze orason más txeu pa Jeová pa nu mante fiel duránti es ténpu di fin. Tra ténpu tudu dia pa faze orason di korason. Jeová krê pa nu ‘konta-l tudu kel ki sta na nos korason’ na orason. (Sal. 62:8) Lova Jeová i agradese-l pa tudu kuza ki el ta faze. Pidi-l pa el djuda-u ten koraji na pregason. Pidi-l pa el djuda-u lida ku kalker prubléma i pa bu aguenta firmi na kalker tentason ki bu pode pasa pa el. Ka bu dexa nada nen ningen pô-u ta para di faze orason pa Jeová sénpri. Má, modi ki Jeová ta responde bus orason? Nu ta ben pâpia di kel pergunta inportanti li na kel otu studu.

KÁNTIKU 42 Orason di sérvu di Deus

a Nu krê pa nos orason ser sima un karta ki nu ta skrebe di korason pa un amigu ki nu krê txeu. Má nen sénpri é ka fásil atxa ténpu pa faze orason. I pode ser difísil sabe sobri kuzê ki nu ta ora. Kel studu li, ta ben pâpia di kes dôs kuza inportanti li.