Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Disiplina é un próva di amor di Jeová

Disiplina é un próva di amor di Jeová

‘Jeová ta disiplina kes algen ki el ta ama’. — HEBREUS 12:6.

KÁNTIKUS: 123, 86

1. Kuzê ki Bíblia ta fla sobri disiplina?

KUZÊ ki ta pasa-u pa kabésa óras ki bu ta obi palavra ‘disiplina’? Talvês bu ta pensa lógu na kastigu. Má, na Bíblia, disiplina é un kuza dretu pamodi el sta ligadu ku konhisimentu, sabedoria, amor i vida. (Prov. 1:2-7; 4:11-13) Kel-la ta kontise pamodi disiplina di Deus é un próva ma el ta ama-nu i el krê pa nu vive pa tudu ténpu. (Heb. 12:6) É klaru ki ten situasons ki Deus ta da kastigu, má nunka el ka ta faze-l ku abuzu nen ku maldadi. Nton, pa Deus disiplina un algen ta nvolve iduka-l, sima un pai ta iduka se fidju ki el ta ama.

2, 3. Modi ki disiplina pode nvolve inxina ku kastiga? (Odja fotu na komésu di studu.)

2 Odja un izénplu. Un mininu ki txoma Daniel staba ta djuga bóla déntu kaza. Se mai fla-l: “Daniel dja N fla-u pa bu ka djuga bóla li déntu. Bu ta kebra algun kuza!” Má Daniel ka liga kuza ki se mai fla-l i el kontinua ta djuga. Dirapenti bóla da na un vazu i kel vazu kebra. Kuzê ki se mai sta ba faze-l? Talvês, disiplina ki el sta bai da-l ta nvolve inxina i kastiga. Primeru el ta splika Daniel ma kuza ki el faze é mariadu. Se mai krê pa el ntende ma fidjus debe obi ku se pai ku se mai i ma kel ki es ta fla é bon pa família. Dipôs pa Daniel pode ntende dretu, se mai ta da-l algun tipu di kastigu. Talvês el pode toma-l bóla i ka dexa-l brinka ku el pa alguns dia. Kel-li pode djuda Daniel odja ma ka obi ku pai ku mai pode traze maus rezultadu.

3 Irmons di kongregason é sima un família, família di Deus. (1 Tim. 3:15) Jeová é nos Pai, pur isu el ten direitu di fla kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu i tanbê disiplina-nu si nu ka obi ku el. I si nos éru ta traze-nu maus rezultadu, disiplina di Jeova ta lenbra-nu ma é inportanti obi ku kuzê ki el ta fla. (Gál. 6:7) Deus ta ama-nu txeu i el krê pa nu ivita txeu prubléma. — 1 Ped. 5:6, 7.

4. (a) Ki tipu di trenamentu Jeová ta abênsua? (b) Ki perguntas nu sta ben responde na es studu?

4 Óras ki nu uza Bíblia pa disiplina, nu pode djuda nos fidju ô un studanti di Bíblia bira un sigidor di Kristu. Palavra di Deus, é feraménta prinsipal ki ta djuda-nu trena otus algen i ‘disiplina ku justisa’. Nu debe uza-l pa trena nos fidju ô studantis di Bíblia pa ‘obidese tudu kuzas ki Jizus manda-nu.’ (2 Tim. 3:16; Mat. 28:19, 20) Jeová ta abensua-nu óras ki nu ta trena nos studanti i nos fidju di manera ki es ta konsigi djuda otus algen bira disiplus di Kristu. (Lé Tito 2:11-14.) Na es studu, nu sta ben responde três pergunta inportanti: (1) Pamodi ki disiplina di Jeová é próva di se amor pa nos? (2) Kuzê ki nu ta prende di kes algen ki Jeová disiplina? (3) Modi ki nu pode imita Jeová i Jizus óras ki nu ta disiplina un algen?

DEUS TA DISIPLINA KU AMOR

5. Modi ki disiplina di Jeová ta prova ma el ta ama-nu?

5 Disiplina di Jeová ta prova ma el ta ama-nu txeu. El ta koriji, iduka i trena kada un di nos pamodi el krê pa nu ser se amigu i el krê da-nu vida pa tudu ténpu. (1 João 4:16 ) Pur isu, óras ki Jeová ta disiplina-nu nunka el ka ta faze-l di un manera pa nu xinti ma nu ka ten valor. (Prov. 12:18) Má el ta leba en kónta kel ki nu ten di bon i el ta ruspeta direitu ki nu ten di seta ô nega se disiplina. É si ki bu ta odja disiplina di Jeová? Jeová pode disiplina-nu através di Bíblia, nos publikason, nos pai ku nos mai ô ansions na kongregason. Talvês sen bu da kónta bu pode faze ‘un kuza mariadu’. Pur isu, ansions pode tenta ‘koriji-nu ku brandura’ i amor. Óras ki es faze si, es sta ta mostra amor ki Jeová ten pa nos. — Gál. 6:1.

6. Un algen pode perde priviléjiu ô ti ser dizasosiadu. Pamodi ki kel disiplina la tanbê é próva di amor di Jeová?

6 Alvês disiplina pode ser más di ki sô da konsedju ô fla kel algen ma el faze un kuza mariadu. Un algen ki faze un pekadu gravi pode perde priviléjius na kongregason. Mésmu si kel-li kontise, é un próva ma Jeová ta ama-nu. Pamodi? Óras ki un algen perde un priviléjiu, talvês el ta ntende ma el meste studa Bíblia más txeu, pensa na kuzê ki el lê i faze orason. Asi se amizadi ku Jeová pode fika más forti. (Sal. 19:7) Ku ténpu talvês kel algen pode rekupera priviléjius ki el perde. Ti mésmu dizasosiason é un próva di amor di Jeová, pamodi el ta proteje kongregason di kuzas mariadu. (1 Cor. 5:6, 7, 11) Tanbê dizasosiason ta djuda kel algen odja ma se pekadu é gravi i pode djuda-l rapende. — Atos 3:19.

EL SETA DISIPLINA DI JEOVÁ

7. Ken ki éra Sébna i ki kualidadi mariadu el pasa ta ten?

7 Pa nu ntende ma disiplina é inportanti, nu ben odja izénplu di dôs algen ki Jeová disiplina. Kel primeru é Sébna, ki vive na ténpu di Rei Ezekias. Kel otu é Graham, un irmon di nos ténpu. Sébna tinha txeu responsabilidadi. El éra responsável ô ‘enkaregadu di kaza’, talvês di kaza di Rei Ezekias. (Isa. 22:15) Má sô ki Sébna bira orgulhozu, el dexa puder subi-l kabésa i el kreba pa tudu algen trataba el kómu algen inportanti. Ti el manda faze un sipultura karu i el gostaba di anda na kes karu finu! — Isa. 22:16-18.

Jeová ta abensua-nu si nos é umildi i nu muda nos manera di ser (Odja parágrafus 8-10.)

8. (a) Modi ki Jeová disiplina Sébna? (b) Modi ki nu sabe ma Sébna talvês seta disiplina?

8 Pamodi orgulhu di Sébna, Deus tra-l se autoridadi i el poi Eliakin na se lugar. (Isa. 22:19-21) Kel-li kontise na ténpu ki Senakeribi, Rei di Asíria, staba ta faze planus pa ataka Jiruzalen. Un ténpu dipôs, Senakeribi manda alguns algen ki ta trabadjaba ku el i monti trópas pa Jiruzalen. El krê poba judeus ku medu i konvense Ezekias pa ntrega kabésa. (2 Reis 18:17-25 ) Ezekias manda Eliakin pa bai pâpia ku kes ómi di Senakeribi, má el ka bai el sô. Dôs ómi bai ku Eliakin i un di es éra Sébna. Sô ki gósi Sébna éra sekretáriu. Kel-li ta mostra ma Sébna dexa di ladu tristéza i rankor i el seta faze un trabadju más umildi. Kuza ki kontise ku el ta inxina-nu três lison inportanti.

9-11. (a) Ki lisons inportanti nu ta prende di kuza ki kontise ku Sébna? (b) Kuzê ki bu ta atxa na manera ki Jeová trata Sébna?

9 Primeru Sébna dexa di ser enkaregadu. Kel-li ta prova ma ‘orgulhu ta ben antis di keda i spritu orgulhozu antis di tropesa.’ (Prov. 16:18) Pode ser ki nu ten algun diziginason na kongregason i otus irmon ta atxa ma nos é inportanti. Má nu ta kontinua ta ser umildi? Nu ta kontinua ta rekonhese ma kuzas ki nu sta ta faze ô kapasidadi ki nu ten é pamodi Jeová ki sta djuda-nu? (1 Cor. 4:7) Apóstlu Polu fla: ‘N ta fla kada un di nhos pa ka pensa di se kabésa más di kel ki el debe pensa, má pa kada un pensa di un manera justu’. — Rom. 12:3.

10 Sugundu, Jeová disiplina Sébna pa mostra ma el ka éra un algen ki ka ta konpoba más. (Prov. 3:11, 12) Kel-li é un lison txeu inportanti pa kes algen ki dja perde priviléjius na kongregason. Envês di fika ku raiba ô guarda rankor, faze bu midjór pa bu sirbi Jeová. Seta kel disiplina kómu un próva di amor di Jeová pa bo. Lenbra ma si bu kontinua umildi Jeová nunka ka ta atxa ma bo é un algen ki ka ta muda bu manera di ser. (Lé 1 Pedro 5:6, 7.) Disiplina é un manera ki Jeová ta uza pa el muda-nu ku amor. Pur isu, ser un baru móli na mô di Jeová.

11 Tirseru, nu ta prende ma nbóra Jeová ta ôdia pekadu, inda el ta preokupa ku kel algen ki peka i el ta djobe kel ki el ten di bon. Si bo é pai ô mai talvês bu meste disiplina bu fidju. Ô si bo é un ansion talvês bu meste djuda un irmon ki faze un pekadu. Na kes situason li imita Jeová, ôdia kel ki é mariadu má mostra amor pa kel algen ki peka. — Judas 22, 23.

12-14. (a) Modi ki alguns ta reaji óras ki es ta disiplinadu? (b) Konta modi ki Bíblia djuda un irmon muda di atitudi.

12 Má alguns irmon ta fika txeu maguadu pamodi es resebe un disiplina i ti es ta bandona Deus i kongregason. (Heb. 3:12, 13) Má ka ten soluson pa kes algen li? Odja izénplu di Graham. El dizasosiadu, má ku ténpu el readimitidu. Lógu ki el readimitidu el fika inativu. Uns anu dipôs, un ansion faze amizadi ku el i Graham pidi kel ansion un studu di Bíblia.

13 Kel ansion ta lenbra: “Graham tinha un prubléma, el éra orgulhozu. El ta kritikaba txeu kes ansion ki partisipaba na se dizasosiason. Nton, nu pasa alguns dia ta studa testu di Bíblia ki ta pâpia sobri orgulhu. Kes testu foi sima un spedju pa Graham i el ka gosta nada di kel ki el odja na spedju! Rezultadu foi bon dimás. Graham da kónta ma orgulhu éra sima un viga ki pô-l ségu i kel atitudi krítiku éra se kulpa. Nton Graham faze mudansas faxi. El kumesa ta sisti tudu runion, ta studa Bíblia txeu i ta faze orason tudu dia. Tanbê el kumesa ta leba más asériu se responsabilidadi kómu xéfi di família. Se mudjer ku se três fidju-fémia fika txeu kontenti ku kes mudansa.” — Lucas 6:41, 42 ; Tia. 1:23-25.

14 Kel ansion kontinua ta fla: “Un dia Graham txiga na mi i el fla un kuza ki mexe txeu ku mi. El fla: ‘Dja ten txeu ténpu ki N konxe verdadi i mi éra pioneru. Má sô gósi ki N pode fla ku tudu sertéza ma N ta ama Jeová.’ Nton, un ténpu dipôs, Graham diziginadu pa djuda na mikró i el gosta txeu di faze kel-la. Izénplu di Graham mostra-m ma óras ki un algen é umildi i el ta seta disiplina, Jeová ta da-l txeu benson!”

IMITA DEUS I JIZUS ÓRAS KI BU TA DISIPLINA UN ALGEN

15. Kuzê ki nu ten ki faze pa otus algen seta disiplina ki nu ta da-s?

15 Si nu krê ser bons instrutor, primeru nu ten ki ser bons studanti. (1 Tim. 4:15, 16) Di mésmu manera, kes ki Jeová ta uza pa disiplina otus meste ser umildi i sénpri seta se orientason. Si pesoas da kónta ma nos tanbê nos é umildi, é más faxi es seta un konsedju ô disiplina ki nu da-s. Izénplu di Jizus pode djuda-nu.

16. Kuzê ki nu ta prende na manera ki Jizus ta inxinaba i disiplinaba?

16 Jizus sénpri obi ku se Pai mésmu kantu éra txeu difísil pa el. (Mat. 26:39) Tudu kuza ki el sabia i ki el ta inxinaba, sénpri el ta daba glória pa Jeová. (João 5:19, 30) Jizus éra umildi i el ta obiba ku se Pai, pur isu kes algen di bon korason ta odjaba el sima un instrutor ki ta preokupaba ku es di verdadi. (Lé Lucas 4:22.) El ta mostraba bondadi na se manera di pâpia i kes algen ki staba dizanimadu i sen forsa ta xintiba animadu. (Mat. 12:20) Kantu se apóstlus ta brigaba sobri kal di es ki éra más inportanti, Jizus ka perde paxénxa, má el koriji-s ku amor. — Marcos 9:33-37; Lucas 22:24-27.

17. Kuzê ki ansions meste faze pa kuida dretu di kongregason?

17 Tudu bês ki ansions ta disiplina algen ku bazi na Bíblia, es meste imita Kristu. Kel-li é un manera di mostra ma es krê sigi órdi di Deus i di se Fidju. Apóstlu Pedru skrebe: ‘Nhos pastora ribanhu di Deus, ki nhos dadu pa toma kónta, óras ki nhos ta sirbi kómu enkaregadu ka pamodi obrigason, má di livri vontadi dianti di Deus, ka pamodi amor pa ganha algun kuza ku dizonestidadi, má di manera animadu; ka ta manda na kes ki é eransa di Deus, má ta ser izénplus pa ribanhu.’ (1 Ped. 5:2-4) Óras ki ansions ta seta ku alegria orientasons di Deus i Kristu, kongregason interu ta sai ta ganha. — Isa. 32:1, 2, 17, 18.

18. (a) Kuzê ki Jeová ta spéra di kes ki é pai ku mai? (b) Ki ajuda Jeová ta da pa pai ku mai?

18 Kel mésmu kuza pode fazedu na família. Jeová fla pa xéfis di família: ‘Ka nhos xâtia nhos fidjus, má nhos kontinua ta kria-s na disiplina i na instruson di Jeová.’ (Efé. 6:4) Kel-li é un asuntu mutu sériu. Pamodi? Provérbios 19:18 ta fla: ‘Disiplina bu fidju timenti ten speransa; ka bu ser responsável pa se mórti.’ Kel testu li ta mostra ma, si pai ku mai ka disiplina fidju sima es ta meste, es ten ki presta Jeová kónta. (1 Sam. 3:12-14) Má pai ku mai ka sta es sô na es trabadju. Si sénpri es ora pa Jeová i studa se Palavra, el ta da-s sabedoria ki es meste. — Tiago 1:5.

PRENDE VIVE NA PAS PA TUDU TÉNPU

19, 20. (a) Ki bensons nu ten óras ki nu ta seta disiplina di Deus? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

19 Seta disiplina di Deus i imita manera di Jeová i di Jizus disiplina ta traze txeu benson, más di kel ki nu ta imajina! Famílias i kongregason ta bira sima un kais suguru, undi tudu algen ta xinti amor i ruspetu. Kel-li é sô un di kes monti benson ki nu ta ben ten na futuru. (Sal. 72:7) Disiplina ki Jeová ta da-nu oji é un manera ki el ta pripara-nu pa kel mundu novu, sima un família unidu i na pas, i Jeová ta bai ser nos Pai. (Lé Isaías 11:9.) Si sénpri nu lenbra di kel-li, nu ka ta atxa ma disiplina é un kuza mariadu, má el ta ser un próva di grandi amor di Jeová pa nos.

20 Kel otu studu ta ben pâpia más di disiplina déntu di família i na kongregason. Tanbê nu ta ben odja modi ki nu pode disiplina nos kabésa. I nu ta ben odja un kuza ki é mutu más piór di ki dór di disiplina.