Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Jeová nunka ka bandona-m!

Jeová nunka ka bandona-m!

N skodjedu, djuntu ku más três minina pa ba da Adolf Hitler flor dipôs di se diskursu. Pamodi ki es skodje-m? Pamodi nha pai staba nvolvidu ku nazistas i tanbê el éra kondutor di xéfi di un partidu nazista di kel lugar. Nha mai éra katólika pratikanti i el krê pa N sérba frera. Mésmu ku tudu kel dôs grandi influénsa N ka bira nazista nen frera. Dexa-m ben konta nhos pamodi.

N KRIA na sidadi di Graz, na Áustria. Kantu N tinha 7 anu, N ba studa na un skóla ki ta inxinaba sobri relijion. La, N odja padris ta ten konportamentu seksual mariadu ku freras. Pur isu, dipôs di un anu nha mai dexa-m sai di la.

Nos família ku nha pai ta uza farda di trópa

Dipôs N bai pa un internatu. Un dia di noti, nha pai parse pa tra-m di la pamodi sidadi di Graz staba ta dadu ku bonba. Nu fuji pa sidadi di Schladming. Lógu ki nu pasa na un ponti, kel ponti spludi. Otu bês, avions ki staba ta bua baxu, baza mi ku nha avó tiru kantu nu staba na kintal. Kantu géra kaba, fika klaru ma igreja ku govérnu fadja.

N PRENDE MA DEUS KA TA BANDONA SE SÉRVUS

Na 1950, un Tistimunha di Jeová kumesa ta pâpia ku nha mai sobri Bíblia. N ta obiba ses konbérsu i N ta baba alguns runion ku nha mai. El ntende ma Tistimunhas di Jeová ta inxinaba verdadis sobri Bíblia i el batiza na 1952.

Na kel ténpu N ta atxaba ma nos kongregason tinha txeu mudjer grandi. Má dipôs nu ba vizita un kongregason na otu sidadi ki tinha txeu jóven i N muda nha manera di pensa. Kantu nu volta pa Graz, N kumesa ta sisti tudu runion i N da kónta ma kel ki N staba ta prende éra verdadi. N kumesa ta konxe Jeová i N ntende ma el é un Deus ki nunka ka ta bandona se sérvus. Mésmu óras ki nu ta pasa pa situason difísil i nu ta xinti ma nu sta nos sô, sénpri el ta sta di nos ladu. — Sal. 3:5, 6.

N krê papiaba verdadis ku otus algen i N kumesa ta faze kel-li ku nhas irmon. Nhas kuatu irman más grandi dja saíba di kaza pa ba ser profesoras. N ba vizita-s na sidadi ki es ta moraba i N fla-s ma éra bon es studaba Bíblia. Ti ki tudu nhas irmon bira Tistimunhas di Jeová.

Na nha sugundu simana ta prega N atxa un mudjer ki tinha uns 30 anu. Nu kumesa ta studa Bíblia i dipôs di un ténpu el batiza. Dipôs se maridu ku ses dôs fidju tanbê batiza. Kel studu li djuda-m ten un amizadi fórti ku Jeová. Nunka N ka fazeba ningen studu. N tinha ki priparaba dretu. Kel-li krê fla ma N tinha ki prendeba primeru pa dipôs N inxina nha studanti. Faze si djuda-m omenta nha konhisimentu sobri Bíblia. Na 1954 N batiza.

‘PIRSIGIDU, MÁ KA BANDONADU’

Na 1955, N bai kongrésu internasional na Alimanha, Fransa i Inglatéra. Na Londris N nkontra ku irmon Albert Schroeder. El éra instrutor di Jiliádi i dipôs el faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra. Nu bai vizita Muzéu di Inglatéra i irmon Albert mostra-nu alguns párti di Bíblia ki skrebedu. Es tinha nómi di Deus na ebraiku i el splika-nu valor di kes dukumentu. Kel-la pô-m ta ama Jeová más txeu i N fika disididu ma nunka N ka ta paraba di prega Palavra di Deus.

Mi ku nha kunpanhera pionera, ta sirbi na Áustria na stadu di Mistelbach

N kumesa sirvisu di pioneru na dia 1 di janeru di 1956. Dipôs di kuatu mês N konvidadu pa ser pionera spesial na Áustria. Na kel ténpu, ka tinha Tistimunha di Jeová na kel sidadi ki N mandadu na stadu di Mistelbach. N tevi un prubléma la. Kel irman ki staba djuntu ku mi, nu tinha ábitus diferenti. N tinha kuazi 19 anu i mi éra di sidadi; kel irman tinha 25 anu i el éra di interior. N gostaba di korda tardi i kel irman gostaba di labanta sédu. Di noti N ta krê fikaba kordadu ti tardi i kel irman ta krê durmiba sédu. Má nu rezolve es prubléma ku konsedjus di Bíblia. Na fin, tudu da dretu i nu pasa sábi ta sirbi Jeová djuntu.

Pa N fla verdadi, nu pasa pa otus prubléma más grandi. Nu lida ku pirsigison, má nunka nu ka ‘bandonadu’. (2 Cor. 4:7-9) Un bês, nu staba ta prega na um zóna fóra di sidadi i kes algen di la pô-nu katxor. Mi ku nha amiga nu fika na meiu di kes katxor grandi ki staba ta ladra i ta mostra denti. Nu pega na mô di kunpanheru i N ora: “Favor Jeová, óras ki es pega-nu djuda-nu móre faxi!” Kantu kes katxor txiga na nos, es para, es kumesa ta bana rabu i dipôs es bai ses kaminhu. Nu xinti ma Jeová proteje-nu. Dipôs nu prega na tudu kel zóna i txeu algen obi. Talvês es fika spantadu di odja ma kes katxor ka faze-nu nada ô tanbê di odja ma nu ka dizisti mésmu dipôs di kel sustu grandi. Alguns algen bira Tistimunha di Jeová.

Nu pasa pa un otu sustu. Un dia, kel ómi ki ta lugaba nos kuartu txiga na kaza moku. El kumesa ta fla ma el ta mata-nu i ma nu ka sta dexa vizinhus ten pas. Se mudjer tenta kalma-l, ma ka adianta. N obi tudu kel-li di nos kuartu, ki ta fikaba na primeru andar. Nu poi kadera tras di pórta i nu kumesa ta ruma nos maléta. Kantu nu abri pórta, kel omi staba sakédu na skada ku faka na mô. Nton, nu ranja un manera di sai pa pórta di tras i nu anda tudu kel kaminhu na meiu di planta di kel ómi, ta karega nos kuza. Nunka más nu ka bai la.

Nu bai pa un otel i nu pidi un kuartu. Nu kaba pa fika la kuazi un anu i foi un benson. Pamodi? Kel otel ta fikaba déntu sidadi i alguns di nos studanti ta krê studaba la. Na poku ténpu nu kumesa ta faze studu di livru i studu di Sentinéla na kuartu di otel i 15 algen ta sistiba.

Nu fika na stadu di Mistelbach pa más di un anu. Dipôs N diziginadu pa sidadi Feldbach ki ta fika na sudésti di Graz. Un otu pionera bai trabadja ku mi i más un bês ka tinha kongregason na kel sidadi. Nu ta moraba na un kuartu pikinoti na un sugundu andar di un kaza fetu ku tronku di arvi. Béntu ta entraba na gréta di kes tronku i nu ta tapaba kes gréta ku jornal. Tanbê nu tinha ki bai panhaba agu na posu. Má tudu kel sforsu ka fika pa nada. Na poku ténpu formadu un grupu na kel sidadi. Uns 30 algen di un família ki nu studa Bíblia ku es, bira Tistimunhas di Jeová.

Tudu kes spiriénsa li djuda-m da Jeová más valor. Nunka el ka ta bandona ken ki ta poi Reinu na primeru lugar na se vida. Mésmu ki ka ten más ningen pa djuda-nu Jeová nunka ka ta bandona-nu. — Sal. 121:1-3.

N XINTI AJUDA DI DEUS

Na 1958, staba ta fazedu un kongrésu internasional na stádiu Yankee i na Polo Grounds na Mérka. N manda un pitison pa sisti kongrésu i Betel di Áustria pergunta-m si N ta krê pruveitaba viaji pa N kursa kel turma nunbru 32 di Skóla di Jiliádi. Ka ta da pa negaba un priviléjiu di kel-li! Kel óra N responde: “Sin!”

Na skóla N ta xintaba pértu di Martin Poetzinger. El pasa pa spiriénsas kasábi na kes kanpu di konsentrason nazista. Dipôs el faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra. Duránti skóla, óras ki Martin ka ta ntendeba algun kuza na inglês el ta perguntaba mi baxu: “Erika, kuzê ki kel-la krê fla na alimon?”

Na metadi di kursu Nathan Knorr fla pa undi ki éra nos diziginason. Ami N mandadu pa Paraguai. Dja ki mi éra jóven, sô N ta entraba na Paraguai ku otorizason di nha pai. N txiga la na marsu di 1959. N diziginadu pa un lar misionáriu na Asunson, djuntu ku otu pionera.

Dipôs, N konxe Walter Bright un misionáriu ki kursaba kel turma nunbru 30 di Skóla di Jiliádi. Ku ténpu nu kaza i djuntu nu konsigi lida ku prublémas di vida. Sénpri ki nu tinha prubléma, nu ta leba Isaías 41:10 ki ta fla: ‘Ka bu xinti medu, pamodi N sta ku bo. Ka bu fika preokupadu dimás, pamodi mi é bu Deus. N ta da-u forsa’. Kel-li djuda-nu lenbra ma si nu sforsa pa nu ser lial pa Jeová i nu poi Reinu na primeru lugar, nunka el ka ta bandona-nu.

Dipôs nu diziginadu pa un zóna ki ta fazeba frontera ku Brazil. Xéfis di relijion ta poba jóvens pa da ku pédra na nos lar misionáriu, ki éra un kaza ki dja ka staba mutu dretu. Sô ki Walter kumesa ta studa Bíblia ku xéfi di pulísia. Nton, kel xéfi manda pulísias pa fika pértu di nos kaza pa un simana. Asi, nunka más nu ka tevi prubléma. Dipôs Betel muda-nu pa un otu kaza más midjór, di es bês déntu di Brazil. Kel-la foi bon, pamodi nu konsigi faze runion na Paraguai i na Brazil. Kantu nu sai di kel diziginason la dja tinha dôs kongregason pikinoti.

Ku nha maridu Walter, kantu nos éra misionariu na Asunson na Paraguai

JEOVÁ KONTINUA TA KUIDA DI MI

Dotor flaba mi ma nunka N ka ta tinha fidju. Pur isu, na 1962 N fika spantadu kantu N diskubri ma N staba grávida! Nu bai mora na Hollywood, na Flórida, pértu di família di Walter. Pa txeu ténpu mi ku Walter nu ka konsigi ser pioneru pamodi nu tinha ki kuidaba di nha família. Má simé nu kontinua ta poi Reinu na primeru lugar. — Mat. 6:33.

Kantu nu txiga Flórida na novénbru di 1962, nu fika dimiradu kantu nu da kónta ma irmons prétu ku branku ka ta sistiba runion na mésmu kongregason i es tinha ki pregaba na lugaris diferenti. Kel-la ta kontiseba pamodi diskriminason di kes algen na kel zóna. Má nu sabe ma Jeová ka ta faze diskriminason, pur isu ku ténpu kel divizon na kongregason kaba. Nu odja mô di Jeová na kel asuntu li i oji ten un monti kongregason na kel sidadi.

Na 2015 kontise un kuza tristi, Walter móre pamodi el tinha kankru na kabésa. Pa 55 anu el foi un grandi maridu. El ta amaba Jeová txeu i el djuda monti irmon. N ka sta odja óra di nkontra ku el na resureison i odja-l ku se bon saúdi! — Atos 24:15.

N sta txeu kontenti di sta na sirvisu di ténpu interu pa más di 40 anu. Tudu kel ténpu li N tevi txeu alegria i rekonpénsas. Pur izénplu, mi ku Walter nu konsigi odja 136 di nos studantis ta batiza. É klaru ki nu pasa pa situasons difísil. Má kel-li nunka foi diskulpa pa nu bandona Jeová. Má nu fika más amigu di Jeová i nu kúnfia ma el ta rezolve asuntus na óra sértu i di se manera. I Jeová sénpri faze kel-li! — 2 Tim. 4:16, 17.

N ta xinti txeu sodadi di Walter, má ser pionera ta djuda-m txeu, pamodi N pode pâpia sobri resureison i inxina algen sobri Bíblia. Jeová nunka ka bandona-m. Sénpri el kunpri promésa ki el faze di da-m forsa, di djuda-m i di pega-m riju ‘ku se mô direita di justisa.’ — Isa. 41:10.