Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Pai ku mai, nhos djuda nhos fidju pa es pode batiza

Pai ku mai, nhos djuda nhos fidju pa es pode batiza

‘Nton, kuzê ki bu sta ta spéra? Labanta, bu ser batizadu’. — ATOS 22:16.

KÁNTIKUS: 51, 135

1. Pai ku mai ta krê ten sertéza di kuzê antis di dexa ses fidju batiza?

“N PASA alguns mês ta fla nha pai ku nha mai ma N krê batizaba i sénpri es ta papiaba ku mi sobri es asuntu. Es krê tinha sertéza ma N sabeba ma batismu é un kuza sériu. Ti ki enfin txiga dia di nha batismu. Foi 31 di dizénbru di 1934.” É si ki irman Blossom Brandt konta kuzê ki kontise kantu el disidi batiza. Oji tanbê, pai ku mai ki é Tistimunha di Jeová ta krê pa ses fidju toma bons disizon. Fika ta âdia batismu sen ten un bon motivu pode poi na prigu amizadi di ses fidju ku Jeová. (Tia. 4:17) Pur isu, antis di dexa ses fidju batiza, pai ku mai ta krê ten sertéza ma ses fidju sta prontu pa ser un disiplu di Kristu.

2. (a) Kuzê ki alguns enkaregadu di grupu di kongregason repara ki dexa-s preokupadu? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na es studu?

2 Alguns enkaregadu di grupu di kongregason fika preokupadu kantu es repara ma alguns jovén, ki sta na fin di adulesénsia ô ku 20 i pokus anu, ki kria na un família di Tistimunhas di Jeová inda ka batiza. Txeu di es ta bai runion, pregason i es ta fla ma es é Tistimunhas di Jeová. Má, pa algun motivu inda es ka da ses vida pa Jeová i nen es ka batiza. Pamodi ki kel-li ta kontise? Alguns é pamodi ses pai ku ses mai ka dexa-s batiza. Na es studu nu sta ben odja kuatu preokupason ki ta poi pai ku mai ki é Tistimunhas di Jeová ka dexa ses fidju batiza.

NHA FIDJU DJA TEN IDADI PA BATIZA?

3. Pamodi ki pai ku mai di Blossom staba preokupadu?

3 Pai ku mai di Blossom ki nu pâpia di el na primeru parágrafu, staba preokupadu. Es krê tinha sertéza ma ses fidju-fémia dja tinha idadi pa el ntendeba ma batismu é un asuntu sériu. Modi ki pai ku mai ta sabe ma ses fidju sta priparadu pa da ses vida pa Jeová?

4. Modi ki Mateus 28:19, 20 pode djuda pai ku mai inxina ses fidju?

4 Mateus 28:19, 20. Sima nu prendeba na studu di simana pasadu, Bíblia ka ta fla ku ki idadi un algen debe batiza. Má un kuza ki pode djuda pai ku mai, é lenbra kuzê ki siginifika faze un disiplu. Kel palavra gregu ki ta parse na Mateus 28:19 i ki traduzidu pa ‘faze disiplus’, siginifika inxina un algen ku obijetivu di ser un disiplu di Kristu. Un disiplu é un algen ki prende kuzas ki Jizus inxina, el ntende-l i el sta disididu na sigi-s. Nton, obijetivu di tudu pai ku mai ki é Tistimunha di Jeová, debe ser inxina ses fidju désdi pikinoti pa es pode ser un disiplu di Jizus Kristu batizadu. É klaru ki un bebé ka sta priparadu pa batiza. Má Bíblia ta mostra ma mésmu mininus pikinoti ta konsigi ntende i ama verdadis di Bíblia.

5, 6. (a) Kuzê ki izénplu di Timótiu ta inxina-nu sobri batismu? (b) Kal ki é midjór manera di pai ku mai djuda ses fidju?

5 Odja izénplu di Timótiu. El disidi sirbi Jeová kantu el éra joven. Apóstlu Polu fla ma Timótiu prende verdadis di Skrituras désdi pikinoti. Sikrê se pai ka ta sirbiba Jeová, se mai i se avó djuda-l ntende i ama Palavra di Deus. Pur isu el tinha un fé fórti. (2 Tim. 1:5; 3:14, 15) Kantu Timótiu tinha uns 20 anu, dja el staba prontu pa resebe diziginasons spesial na kongregason. — Atos 16:1-3.

6 É klaru ki kada fidju é un fidju. Nen tudu fidjus ta faze prugrésu di mésmu manera ô ku mésmu idadi. Alguns dja é maduru na ses manera di pensa i na kuza ki es ta xinti. Nton es pode batiza sikrê ku poku idadi. Dja otus talvês ten ki spéra ti ki es ten más idadi. Pur isu pai ku mai ki ten disernimentu ka ta obriga ses fidju batiza. Má sima ses fidju ta pode, es ta djuda kada un di es ten un amizadi fórti ku Jeová. Pai ku mai ta fika kontenti óras ki un fidju ta toma bon disizon. (Lé Provérbios 27:11). Má pai ku mai nunka ka debe skese ma ses obijetivu é djuda ses fidju bira un disiplu di Kristu. Pur isu, pai ku mai debe pergunta ses kabésa: ‘Nha fidju dja ten konhisimentu di Bíblia ki ta motiva-l da se vida pa Deus i batiza?’

NHA FIDJU DJA TEN UN BON KONHISIMENTU?

7. Un algen meste konxe Bíblia interu antis di el batiza? Splika.

7 Pai ku mai ten responsabilidadi di inxina ses fidju. Pur isu, es krê pa ses fidju konxe verdadi dretu. É kel konhisimentu ki ta motiva fidjus da ses vida pa Jeová. Má kel-li ka krê fla ma es meste sabe tudu kuza di Bíblia antis di es batiza. Di tudu manera, mésmu dipôs di batiza tudu disiplu debe kontinua ta omenta se konhisimentu izatu. (Lé Colossenses 1:9, 10.) Nton, kantu kuza ki un algen meste sabe di Bíblia antis di el batiza?

8, 9. Kuzê ki nu ta prende sobri kuza ki kontise ku Polu i kel guarda di kadiâ?

8 Un kuza ki kontise ku un família na ténpu di apóstlus pode djuda pai ku mai. (Atos 16:25-33 ) Na anu 50 D.J., Polu staba ta faze se sugundu viaji misionáriu i el pasa pa Filipus. La, el ku Silas akuzadu sen ten kulpa i es podu na kadiâ. Duránti noti, kontise un tremor di téra ki abri tudu pórtas. Kel guarda di kadiâ pensa ma tudu prézus dja fujiba. Pur isu, el panha un spada pa el mata se kabésa. Polu fla-l pa el ka faze kel-la. Nton, Polu ku Silas atxa xansi di da kel guarda ku se família tistimunhu. Es gosta txeu di prende kes verdadi sobri Jizus ki lógu es xinti gana di ser sigidor di Jizus. Nton es batiza kel óra. Kuzê ki nu ta prende di kel izénplu li?

9 Alguns ta kridita ma kel guarda éra un trópa di Roma ki staba reformadu. El ka konxeba Skrituras. Pa el tornaba un kriston el tinha ki prendeba kes verdadi prinsipal di Bíblia, ntende kuzê ki Jeová ta krê pa ses sérvu faze i sta disididu na obidese ensinus di Jizus. Kuza ki kel guarda prende na poku ténpu pô-l ta krê batiza. É klaru ki el kontinua ta prende más kuza dipôs di batismu. Ku kel izénplu li na menti, kuzê ki pai ku mai pode faze si ses fidju fla ma el krê batiza? Si bu fidju ta ama kes verdadi di Bíblia di korason i el ta ntende kuzê ki sta nvolvidu na da se vida pa Jeová i batiza, nhos pode dexa-l ba pâpia ku ansions. Dipôs, ansions ta ba djobe si bu fidju sta priparadu pa batiza. * Sima ta kontise ku tudu kriston, bu fidju pode kontinua ta prende sobri Jeová dipôs di batismu. I mésmu na kel mundu novu, ta vive pa tudu ténpu, el ta kontinua ta prende sobri Jeová. — Rom. 11:33, 34.

KUZÊ KI TA DA NHA FIDJU SUSÉSU NA VIDA?

10, 11. (a) Kuzê ki alguns pai ku mai ta pensa? (b) Kal ki debe ser primeru preokupason di un pai ku mai?

10 Alguns pai ku mai ta atxa ma ta sérba midjór si ses fidju faze kursu primeru i atxa un bon trabadju, i sô dipôs batiza. Kes pai ku mai li pode ten bon intenson, má faze kes kuza li ta djuda ses fidju ten susésu na vida? É kel-li ki Bíblia ta inxina? Kuzê ki Jeová krê pa nu faze? — Eclesiastes 12:1.

11 Ka bu skese ma mundu i tudu ki ten na el ta bai kóntra kuzê ki Jeová ta pensa. (Tia. 4:7, 8; 1 João 2:15-17 ; 5:19 ) Midjór kuza ki bu fidju pode faze pa proteje di Satanás i di se mundu é ten un amizadi fórti ku Jeová. Si pai ku mai ta da txeu valor pa ses fidju ten susésu na mundu, es ta konfundi ses fidju. Pai ku mai pode poi ses fidju ta pensa ma ten susésu na mundu é más inportanti ki se amizadi ku Jeová. Kel-li pode ser prigozu. Pai ku mai, nhos ta ama nhos fidju? Nton ka nhos dexa pa mundu fla-s modi ki es ta ten susésu na vida. Nu pode ten sérteza ma poi Jeová na primeru lugar na nos vida é úniku manera di nu ten susésu i un vida filís. — Salmo 1:2, 3.

I SI NHA FIDJU FAZE UN PEKADU GRAVI?

12. Pamodi ki alguns pai ku mai ka ta dexa ses fidju batiza?

12 Un mai Tistimunha di Jeová splika pamodi ki el ka krê dexaba se fidju-fémia batiza: “Ta da-m ti vergónha di fla, má kuza ki más N tinha medu éra pa el ser dizasosiadu.” Alguns pai ku mai ta xinti sima kel irman li. Es ta prifiri pa ses fidju batiza óras ki es sta más grandi, ki ta ten ménus risku di faze kuza mariadu. (Gén. 8:21; Prov. 22:15) Talvês kes pai ku mai ta pensa: ‘Si nha fidju ka batiza, el ka ta dizasosiadu.’ Má pamodi ki pensa si é mariadu? — Tia. 1:22.

13. Má é sô algen batizadu ki ta presta kónta pa Jeová? Splika.

13 É klaru ki pai ku mai ka ta krê pa un fidju batiza si inda el ka sta priparadu. Má tanbê es ka debe pensa ma si ses fidju ka batiza el ka meste presta kónta pa Jeová. Pamodi? Pamodi un algen ka ta presta kónta pa Jeová sô óras ki el batiza. Fidju ki dja sabe kuzê ki Deus ta fla ma é dretu ku mariadu, dja ta presta kónta pa Jeová. (Lé Tiago 4:17.) Envês di pai ku mai ka dexa ses fidju batiza, es meste sforsa txeu pa da un bon izénplu. Désdi pikinoti es debe inxina ses fidju ama kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu i ôdia kuzê ki Jeová ta fla ma é mariadu. (Lucas 6:40 ) Si bu fidju ta ama leis di Jeová é más faxi el ka faze un pekadu gravi. — Isa. 35:8.

OTUS ALGEN PODE DJUDA

14. Modi ki ansions pode djuda pai ku mai?

14 Ansions tanbê pode djuda pai ku mai. Modi? Óras ki es ta pâpia sobri obijetivu spritual es debe faze-l di un manera puzitivu. Un irman ta lenbra ma kantu el tinha 6 anu, irmon Charles T. Russell ben pâpia ku el. Kel irman fla: “El fika uns 15 minutu ta pâpia ku mi sobri kuzas ki N krê faze na nha sirvisu pa Jeová.” Kel konbérsu mexe ku kel irman, pur isu el bira pionera i el kontinua na sirvisu pa más di 70 anu! Nhos odja modi ki bons palavra i bons konsedju pode djuda un algen? (Prov. 25:11) Ansions tanbê pode konvida pai ku mai i ses fidju pa djuda faze alguns trabadju na Salon di Reinu. Es pode pidi mininus pa faze kuzas di akordu ku ses idadi i kapasidadi.

15. Modi ki otus na kongregason pode djuda kes más jóven?

15 Otus irmon na kongregason tanbê pode djuda. Modi? Es pode mostra ma es ta preokupa ku kes jóven. Pur izénplu, presta atenson si jóvens sta ta krê faze algun prugrésu spritual. Ten algun jóven na bu kongregason ki da un bon komentáriu ô ki faze un bon párti na runion na meiu di simana? Algun jóven ki konsigi da tistimunhu na skóla ô ki lida ku algun próva di fé i el faze kel ki é dretu? Nton ka bu dura ku ilojia-l. Bu pode ten es obijetivu li. Antis ô dipôs di runion pâpia ku un mininu i mostra ma bu ta preokupa ku el. Kel-la pode djuda-s ntende ma es ta faze párti di ‘kongregason’. — Sal. 35:18.

DJUDA NHOS FIDJU PA ES PODE BATIZA

16, 17. (a) Pamodi ki é inportanti pa nhos fidju batiza? (b) Ki alegria pai ku mai Tistimunhas di Jeová pode ten? (Odja fotu na komésu di studu.)

16 Un di kes grandi priviléjiu ki pai ku mai pode ten é inxina ses fidju ama Jeová. (Efé. 6:4; Sal. 127:3) Na Israel antigu, mininus ta naseba didikadu pa Jeová, má kel-li ka ta kontise oji. Fidjus di Tistimunhas di Jeová ka ta nase ku kel amor pa Deus i pa verdadi. Pur isu désdi pikinoti pai ku mai debe djuda ses fidju da se vida pa Jeová i batiza. Kuzê ki é más inportanti ki kel-li? Di tudu manera, un algen sô ta ben ten xansi di salva na grandi tribulason si el da se vida pa Jeová, el batiza i kontinua fiel. — Mat. 24:13.

Pai ku mai debe ten obijetivu di djuda ses fidju bira un disiplu (Odja parágrafus 16, 17.)

17 Kantu irman Blossom Brandt disidi batiza, se pai ku se mai krê tinha sertéza ma el staba priparadu. Es apoia se disizon kantu es tinha sertéza. Blossom konta ma se pai faze un kuza bunitu na kel noti antis di el batiza. El fla: “Nha pai pidi-nu pa nu fika di duedju i el kumesa ta ora: ‘Jeová N sta txeu kontenti ku nha fidju-fémia pamodi el disidi sirbi nho.’” Más di 60 anu dipôs Blossom fla: “Nhos pode ten sertéza, nunka N ka ta skese di kel noti!” Pai ku mai, si nhos djuda nhos fidju da ses vida pa Jeová i batiza, nhos pode ten sertéza ma nhos ta xinti kel mésmu alegria!

^ par. 9 Pai ku mai pode lé ku ses fidju informasons ki sta na livru Os Jovens Perguntam — Respostas Práticas, Volume 2, pp. 304-310. Tanbê odja “Perguntas Respondidas” na Nosso Ministério do Reino di abril di 2011, pájina 2.