Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Resebe algen ku alegria é inportanti!

Resebe algen ku alegria é inportanti!

‘Nhos ser ospitaleru ku kunpanheru, sen rasmunga.’ — 1 PEDRO 4:9.

KÁNTIKUS: 100, 87

1. Ki situason difísil kes primeru kriston staba ta pasa?

ENTRI anu 62 i 64 D.J., apóstlu Pedru skrebe un karta pa kongregasons ‘spadjadu na Pontu, Galásia, Kapadósia, Ázia i Bitínia’. (1 Ped. 1:1) Es éra formadu pa irmons di lugaris diferenti. Es staba ta pasa pa kes ‘provason fórti’ i es mesteba txeu di enkorajamentu i orientason. Kes irmon staba ta vive na un ténpu difísil. Pedru fla ma ‘fin di tudu kes kuza sta kuazi ta txiga’. Kel-li éra verdadi. Na ménus di 10 anu Jiruzalen distruídu. Kuzê ki pode djudaba kristons na tudu lugar, lida ku kel situason konplikadu? — 1 Ped. 4:4, 7, 12.

2, 3. Pamodi ki apóstlu Pedru fla irmons pa ser ospitaleru? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

2 Pedru fla un kuza ki pode djudaba es: ‘Nhos ser ospitaleru ku kunpanheru’. (1 Ped. 4:9) Na gregu palavra ‘ospitaleru’ ta siginifika ‘faze bondadi pa un algen ki bu ka konxe’. Má Pedru fla kes irmon ma es mesteba ser ospitaleru ‘ku kunpanheru’, ô ser ospitaleru ku kes algen ki dja es konxeba i kes ki es ta odjaba manenti. Pamodi ki sérba ospitaleru ta djudaba es?

3 Pamodi kel-la ta poba es más amigu di ses irmon. Pensa na kel-li. Dja bu konvidadu pa bu bai pa kaza di un algen i bu ta lenbra di kes momentu sábi ki nhos pasa? Dja bu konvida algen pa bai bu kaza i nhos fika más amigu? Nton resebe un algen ku alegria é un bon manera di konxe nos irmons midjór. Timenti prublémas sta ta fikaba más txeu, kes kriston na ténpu di Pedru meste fikaba unidu. Na es ‘ténpu di fin’, nu meste faze mésmu kuza. — 2 Tim. 3:1.

4. Ki perguntas nu sta ben responde na es studu?

4 Di ki maneras nu pode ser ospitaleru ku ‘kunpanheru’? Kuzê ki nu pode faze si alguns kuza ka sta dexa-nu ser ospitaleru? Kuzê ki ta djuda-nu ser bons konvidadu?

XANSI KI NU TEN PA RESEBE OTUS KU ALEGRIA

5. Modi ki nu pode resebe dretu otus algen na runion?

5 Na runions: Jeová i se organizason ta konvida-nu pa runion. Nu krê pa tudu algen ki ta sisti runion xinti sábi, prinsipalmenti kes novu. (Rom. 15:7) Es é konvidadus di Jeová. Pur isu, nu meste resebe-s dretu, ka ta nporta ses ropa ô ses manera di ser. (Tia. 2:1-4) Si bu da kónta ma un algen sta xintadu el sô, bu pode fla-l pa el ben xinta ku bo? El pode fika kontenti di ten un algen na se ladu pa mostra-l testus di Bíblia i splika-l alguns kuza di runion. Kel-li ta sérba un manera di ‘sénpri nu ser ospitaleru.’ — Rom. 12:13.

6. Kenha ki nu debe konvida primeru pa nos kaza?

6 Pa pasa ténpu ô pa kume ku nos: Na ténpu ki Bíblia skrebedu, un manera ki es ta resebeba algen dretu éra daba es kumida. (Génesis 18:1-8 ; Juízes 13:15 ; Lucas 24:28-30 ) Kel konviti éra un sinal di amizadi i pas. Ken ki debe ser nos primeru konvidadu? Kes ki ta faze párti di nos vida, irmons i irmans di nos kongregason. Es mundu sta fika kada bês piór i nu ta ben meste di nos irmon na nos ladu. Pur isu, nu ten ki ser amigu i sta na pas ku kunpanheru. Pa mostra ma é inportanti ser ospitaleru, na anu 2011, Grupu Enkaregadu di Óbra, muda studu di Sentinéla di família di Betel, di Mérka, di 6:45 pa 6:15 di tardi. Di kel manera li, kes betelita ta tinha más ténpu pa konvida ô pa seta konviti di kunpanheru dipôs di studu. Kes otu Betel na mundu faze mésmu kuza. Kel-li djuda betelitas fika más unidu.

7, 8. Modi ki nu pode resebe dretu kes irmon ki ta vizita nos kongregason?

7 Nu ten txeu xansi di ser ospitaleru óras ki irmons di otu kongregason ta ben faze diskursu, vizita di enkaregadu di grupu di kongregason ô reprizentanti di Betel. (Lé 3 João 5-8.) Kuzê ki bu ta atxa di konvida-s pa nhos pasa ténpu ô pa kume na bu kaza?

8 Un irman na Mérka ta lenbra: “Na tudu kes anu li, mi ku nha maridu nu resebe txeu irmon na nos kaza ki ben faze diskursu djuntu ku ses mudjer. Nu pasa sábi i nu divirti ku tudu es! Má, más inportanti el djuda-nu bira nos amizadi ku Jeová más fórti. Nunka nu ka rapende di resebe irmons na nos kaza.”

9, 10. (a) Kenha ki talvês pode meste fika más ténpu na bu kaza? (b) Kes irmon ki ten un kaza sinplis pode djuda? Da un izénplu.

9 Resebe algen na bu kaza pa más ténpu: Na ténpu antigu, un manera di ser ospitaleru éra da-l un lugar pa el durmi. (Jó 31:32; Filêm. 22) Oji tanbê nu meste faze mésmu kuza. Enkaregadus di grupu di kongregason txeu bês ta meste un lugar pa es fika, óras ki es ta vizita un kongregason. Irmons ki ta bai skólas ki organizason ta faze i kes ki ta trabadja na konstruson, tanbê ta meste di un lugar pa es fika. Ten alguns família ki ta fika sen kaza pamodi dizastri ki ta kontise na naturéza i es ta meste di un lugar pa es fika ti ki ses kaza torna konpodu. Nu ka debe pensa ma é sô irmons ki ten kaza grandi, ki pode djuda. Talvês es ta djuda sénpri ki kes kuza la ta kontise. I bo, bu pode resebe algen sikrê bu kaza é sinplis?

10 Un irmon na Koreia di Sul ta lenbra ku amor di irmons ki ta baba skóla di organizason i es ta fikaba na se kaza. El skrebe: “Na komésu, N ka ta krê resebeba algen na nha kaza pamodi N tinha poku ténpu kazadu i nos kaza éra pikinoti. Má resebe-s na nos kaza da-nu txeu alegria. Mi ku nha mudjer nu odja ma un kazal pode ser txeu filís óras ki es dôs ta sirbi Jeová i es ta djobe obijetivu spritual djuntu.”

11. Pamodi ki nu debe resebe ku alegria kes novu na kongregason?

11 Novus na kongregason: Talvês na bu kongregason ten novus irmon. Pode ser ki es disidi muda pa djuda ô es é pionerus ki diziginadu pa bu kongregason. Na komésu, tudu es ta xinti stranhu pamodi tudu é diferenti: lugar diferenti, kongregason novu i alvês língua novu i kultura diferenti. Dja bu pensa na konvida kes irmon pa divirti, pa nhos kume djuntu ô pa nhos bai pâsia djuntu? Kel-la pode djuda-s faze novus amigu i ba ta kustuma ku kel novu situason.

12. Nu meste pripara txeu kuza pa nu resebe un algen na nos kaza? Da un izénplu.

12 Bu ka meste pripara monti kuza pa bu konvida algen pa bu kaza. (Lé Lucas 10:41, 42.) Un irmon fla kuzê ki kontise kantu el ku se mudjer kumesa sirvisu misionáriu: “Nos éra jovén sen spiriénsa i nu staba ku txeu sodadi di kaza. Un dia nha mudjer staba txeu tristi, ku sodadi di família i N ka sta konsigi fazeba nada pa djuda-l. Nton uns 7:30 di noti nu obi algen ta konku na pórta. Éra un studanti di Bíblia ki ben fla-nu ma es sta kontenti di ten novus misionáriu. El traze-nu 3 laranja, nu konvida-l entra i nu da-l un kópu di agu. Dipôs nu faze xá ku xokulati kenti. El ka ta papiaba inglês i nos inda nu ka ta papiaba suaíli. Má kel spiriénsa djuda-nu txeu na faze amizadi ku irmons di kel kongregason.”

KUZAS KI PODE KA DEXA-NU RESEBE UN ALGEN KU ALEGRIA

13. Kuzê ki nu ta ganha si nu resebe algen ku alegria?

13 Dja bu kustuma dexa pasa un oportunidadi di resebe un algen? Pode ser ki bu perde un grandi oportunidadi di ten bons koléga i di faze amizadis ki ta dura pa vida interu. Resebe algen ku alegria é un di kes midjór ramedi kóntra solidon. Má kuzê ki pode ka dexa-nu resebe algen? Pode ten txeu motivu.

14. Kuzê ki nu pode faze si nu ka tene ténpu nen forsa pa resebe algen ô pa seta konviti?

14 Ténpu i forsa: Sérvus di Jeová é sénpri okupadu. Pur isu, alguns ta atxa ma es ka ten ténpu i nen forsa pa seta un konviti. Si bu ta xinti si, kuzê ki bu ta atxa di djobe bu prugrama? Talvês bu pode faze alguns mudansa pa bu ten más ténpu i forsa pa resebe algen i pa seta konviti di otus. Resebe algen ku alegria é un órdi di Bíblia. (Heb. 13:2) Pur isu, nu meste tra ténpu pa resebe algen ô pa seta konviti. Talvês nu meste tra ténpu di otus kuza ki é ménus inportanti.

15. Pamodi ki alguns ta atxa ma es ka ta konsigi resebe algen?

15 Kuza ki bu ta pensa di bu kabésa: Dja kontise di bu krê resebe un algen i bu ta atxa ma bu ka ta konsigi? Talvês bo é tímidu i bu ta fika ku medu di bus konvidadu xinti kasábi. Ô talvês bu ka ten txeu dinheru i bu ta atxa ma bu ka ta pode faze sima kes otu irmon. Má lenbra ma bu kaza ka meste ser finu. Más inportanti é pa el sta linpu, ben rumadu i un lugar sábi di sta.

16, 17. Kuzê ki nu pode faze si nu ta fika preokupadu óras ki nu ta resebe otus algen?

16 Si bu ta fika preokupadu óras ki bu ta resebe algen, é ka sô bo ki ta xinti si. Un ansion na Inglatéra fla: “Sénpri N ta fika nervozu óras ki N ta resebe algen. Má, sima ta kontise na tudu trabadju pa Jeová, alegria i bons rezultadu ki nu ta ten di resebe algen ta konpensa kalker preokupason. Xinta ku nos irmons, pâpia ku es i toma un kafé ta da txeu alegria.” Un kuza ki pode djuda-nu é mostra interesi di korason pa kes algen ki nu konvida. (Fil. 2:4) Txeu algen gosta di konta stória di ses vida. Alvês sô nu ta pode pâpia sobri kes kuza li óras ki nu ka sta na Salon di Reinu. Otu ansion skrebe: “Óras ki N ta konvida irmons pa bai nha kaza N ten xansi di konxe kada un di es midjór, prinsipalmenti modi ki es konxe verdadi.” Si bu mostra ma bu ta preokupa ku bus konvidadu bu pode ten sertéza ma es ta ba gosta txeu.

17 Un pionera ki sénpri ta resebeba kes irmon ki ta ba fazeba skóla di organizason, fla: “Na komésu N ta fikaba preokupadu pamodi nha kaza é sinplis i nhas mobília é ka novu. Má mudjer di un di kes instrutor djuda-m fika más kalmu. El fla ma el ku se maridu ta viajaba pa djuda otus kongregason i ma ses midjór simana éra kantu es ta fikaba na kaza di irmons ki tinha poku kuza, má ku mésmu obijetivu ki es, sirbi Jeová i mante un vida sinplis. Kel-li lenbra-m di kuzê ki nha mai ta flaba kantu mi éra mininu: ‘Midjór un pratu di verdura ku amor’.” (Prov. 15:17) Óras ki nu ta resebe algen ku amor, nu ka meste preokupa.

18, 19. Modi ki resebe otus algen ku alegria pode djuda-nu óras ki nu ten prubléma ku algun irmon?

18 Prublémas ku otus: Ten algun irmon na kongregason ki nhos ka ta da mutu dretu? Talvês bu ka ta gosta txeu di manera di ser di kel irmon. Ô pode ser ki el faze algun kuza ki magua-u i bu ka sta konsigi skese. É txeu inportanti tenta vense kes sentimentu la. Sinon el pode dura pa txeu ténpu.

19 Resebe algen ku alegria pode djuda omenta amizadi i ti rezolve prublémas entri inimigus. (Lé Provérbios 25:21, 22.) Óras ki nu ta resebe algen, nu ten xansi di rezolve prublémas i mante pas ku otus. Tanbê é más faxi odja kualidadis di kel otu algen i ntende pamodi ki Jeová skodje-l pa el konxe verdadi. (João 6:44 ) Un grandi amizadi pode parse di un konviti ki nu ka sta spéra. Má kel konviti li debe fazedu ku amor. Modi ki bu pode faze kel-li? Un manera é faze kel ki sta na Filipenses 2:3 : ‘Ku umildadi nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos’. Kada un di nos irmon é más bon ki nos na algun kuza. Alguns pode ten más fé, más koraji, ta aguenta prublémas más ki nos ô es ten otus kualidadi ki nu ka ten. Pensa si ta djuda-nu ten más amor pa nos irmon i resebe-s más dretu.

SER UN BON KONVIDADU

Ken ki konvida-nu dja pripara pa resebe-nu (Odja paragrafu 20.)

20. Kuzê ki nu ka debe faze óras ki nu resebe un konviti?

20 Na Salmo 15:1 Davidi pergunta: ‘Ó Jeová, ken ki pode ser konvidadu pa entra na bu ténda?’ Un di kes kuza ki Jeová ta spéra di ses konvidadu é ma es ta kunpri kel ki es promete. Ken ki é konvidadu di Jeová ‘ka ta dexa di kunpri se promésa, mésmu ki el prujudika se kabésa.’ (Sal. 15:4) Si nu seta un konviti, nu ka debe dismarka-l sen ten un bon motivu. Ken ki konvida-nu dja pripara pa resebe-nu. Si nu dismarka di un óra pa kel otu, tudu se sforsu ta fika sen valor. (Mat. 5:37) Alguns algen ta dismarka un konviti sô pamodi parse un otu midjór. Bu ta atxa ma algen ki ta faze kel-li sta mostra amor i ruspetu? Óras ki nu resebe un konviti nu debe fika kontenti ku kalker kuza ki es da-nu. (Lucas 10:7 ) Má si nu ten ki dismarka pamodi kontise un kuza ki nu ka sta speraba, é bon aviza kel algen más faxi ki nu pode. Kel-li é un sinal di amor i ruspetu.

21. Pamodi ki nu debe leba en kónta kultura di un lugar?

21 Tanbê é inportanti nu leba en kónta kultura di kel lugar. Na alguns kultura, un algen pode txiga na un kaza sen el konvidadu i el ser ben resebedu. Na otus, bu meste ser konvidadu antis. Na alguns lugar, kel konvidadu ta dadu kel midjór ki es ten i família ta fika na sugundu lugar. Má ten otus, ki tudu algen ta kume mésmu kuza. Na alguns zóna, kes algen ki konvidadu ta leba algun kuza pa djuda. Na otus, ken ki konvida ka ta krê pa algen leba nada. I na alguns kultura, é edukadu seta un konviti sô dipôs di nega kel primeru i kel sugundu. Na otus, ka seta un konviti pode ser un ófensa. Di kalker manera, nu ten ki faze nos midjór pa kel algen ki konvida-nu tanbê fika fílis.

22. Pamodi ki é inportanti ‘ser ospitaleru ku kunpanheru’?

22 Pedru fla ma ‘fin di tudu kuzas sta kuazi ta txiga.’ (1 Ped. 4:7) Oji nu sta más pertu di fin. Ka ta dura, nu sta ben pasa pa un grandi tribulason ki nunka ka kontiseba antis. Pur isu, nu ten ki ama nos irmon ku nos irman kada bês más txeu. Sima Pedru fla, nu ten ki ‘ser ospitaleru ku kunpanheru’. Nu ten sertéza ma kel kualidadi li ta da-nu txeu alegria gósi i pa tudu ténpu. — 1 Ped. 4:9.