Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

‘Seta disiplina pa bu bira sábiu’

‘Seta disiplina pa bu bira sábiu’

‘Nhas fidju, nhos seta disiplina i nhos bira sábiu’. PROVÉRBIOS 8:32, 33.

KÁNTIKUS: 56, 89

1. Kal ki é un di kes manera ki Deus ta da-nu sabedoria i kal ki ta ser rezultadu?

JEOVÁ é fonti di sabedoria i el gosta di da sabedoria pa ken ki meste. Tiago 1:5 ta fla: ‘Si algen tene falta di sabedoria el debe kontinua ta pidi Deus, pamodi Deus ta da tudu algen avontádi i sen kondena.’ Un di kes manera ki Deus ta da-nu sabedoria é óras ki el ta disiplina-nu. Óras ki nu ta seta kel disiplina nu ta protejedu di kuzas ki pode prujudika-nu. (Prov. 2:10-12) Kal ki ta ser rezultadu? Jeová ta kontinua ta ama-nu i nu ta kontinua ta ten speransa di vive pa tudu ténpu. — Judas 21.

2. Kuzê ki ta djuda-m odja disiplina di Deus di un manera dretu?

2 É ka faxi seta un disiplina. Nos inperfeson i manera ki nu kriadu ô otus kuza pode ka dexa-nu odja disiplina di manera dretu. Má, óras ki nu xinti rezultadu di seta disiplina di Jeová, nu ta ntende ma el ta ama-nu txeu. Provérbios 3:11, 12 ta fla: ‘Nha fidju, ka bu nega disiplina di Jeová, pamodi Jeová ta disiplina kenha ki el ta ama’. Nu ten sertéza ma Jeová krê midjór pa nos. (Lé Hebreus 12:5-11.) El konxe-nu más ki ningen, se disiplina sénpri ta ben na óra sértu i sima nu ta meste. Nu ben odja kuatu kuza ki ta nvolve disiplina: (1) disiplina nos kabésa, (2) disiplina ki pai ku mai ta da pa fidjus, (3) disiplina ki nu ta dadu na kongregason i (4) un kuza ki é más piór ki dór di disiplina.

DISIPLINA BU KABÉSA É PRÓVA DI SABEDORIA

3. Da un izénplu ki ta mostra modi ki un mininu pode prende disiplina se kabésa.

3 Disiplina nos kabésa ta djuda-nu kontrola kuzas ki nu ta faze i nos sentimentu. Ningen ka nase ta sabe modi ki el ta disiplina se kabésa, má nu ten ki prende faze kel-li. Pur izénplu, óras ki un mininu ta prende anda di bisikléta, el meste pa se pai pega bisikléta pa el ka kai. Poku-poku, el ta kumesa ta xinti más suguru i se pai ta larga bisikléta un bokadinhu. Óras ki pai da kónta ma se fidju ta konsigi anda el sô, el ta larga bisikléta i el ta dexa fidju kontinua. Di mésmu manera, óras ki fidju é pikinoti, pai ku mai ta trena-s ku ‘disiplina i na instruson di Jeová’, asi óras ki es bira más grandi, es ta ten sabedoria pa disiplina ses kabésa. — Efé. 6:4.

4, 5. (a) Pamodi ki disiplina nos kabésa é un kualidadi inportanti di kel ‘novu manera di ser’? (b) Pamodi ki nu ka meste fika dizanimadu si nu fadja?

4 Mésmu kuza ta kontise ku kes algen ki prende sobri Jeová kantu es sta grandi. Es pode ti disiplina ses kabésa, má inda es é ka maduru. Sô es ta ser maduru óras ki es bisti di kel ‘manera di ser novu’ i tenta imita Kristu. (Efé. 4:23, 24) Disiplina nos kabésa é inportanti pamodi el ta inxina-nu ‘nega kuzas mariadu i dizejus di mundu i pa nu vive ku bon juís, justisa i pa nu adora Deus na meiu di es mundu’. — Tito 2:12.

5 Má simé é bon nu lenbra ma nos tudu nu ta fadja. (Ecl. 7:20) Má un fadja ka krê fla ma dja nu perde géra ô ma nu ten un prubléma gravi ku disiplina nos kabésa. Provérbios 24:16 ta fla: ‘Sikrê justu kai 7 bês el ta torna labanta’. Kuzê ki pode djuda-nu torna labanta? Kúnfia na spritu santu di Jeová, envês di kúnfia na nos forsa. (Lé Filipenses 4:13.) Kontrola nos kabésa ta faze párti di frutu di spritu santu, ki é un kualidadi kuazi igual ku disiplina nos kabésa.

6. Kuzê ki bu pode faze pa bu bira un bon studanti di Palavra di Deus? (Odja fotu na komésu di studu.)

6 Orason, studa Bíblia i pensa na kuzas ki nu lé ta djuda-nu disiplina nos kabésa. Má i si nu ka gosta mutu di studa Bíblia? Talvês bu ta atxa ma studa Bíblia é difísil ô kansadu. Si é si ki bu ta pensa, ka bu dizisti. Si bu dexa, Jeová ta djuda-u. El pode pô-u ku gana di studa se Palavra. (1 Ped. 2:2) Primeru, ora Jeová pa el da-u forsa pa bu studa. Dipôs faze bu párti. Kumesa ta studa pa alguns minutu. Poku-poku, studa ta bira más sábi i bu ta ba ta gosta di faze kel-la. I sen bu da kónta, bu ta fika ta gosta txeu di ténpu ki bu ta tra pa pensa na Palavra di Jeová. — 1 Tim. 4:15.

7. Da un izénplu ki ta mostra modi ki disiplina nos kabésa ta djuda-nu alkansa nos méta spritual.

7 Disiplina nos kabésa ta djuda-nu konsigi alkansa nos méta spritual. Odja izénplu di un xéfi di família ki xinti ma el sta ta fazeba poku na pregason. Preokupadu ku se situason, el poi méta di ser un pioneru fíksu. El lé revistas ki ta papiaba sobri sirvisu di pioneru i el faze orason pa Jeová. Dipôs di faze kes kuza li, se amizadi ku Jeová fika más fórti i el xinti más gana di sai na pregason. Tanbê sénpri ki el podeba el ta fazeba planus pa ser pioneru ajudanti. Kal ki foi rezultadu? Sikrê ku prublémas, el ka dizisti di se méta i ku ténpu el konsigi ser pioneru fíksu.

KRIA BUS FIDJU NA DISIPLINA DI JEOVÁ

Fidjus ka ta nase ta sabe kuzê ki é dretu ku mariadu; es meste ser trenadu (Odja parágrafu 8.)

8-10. Kuzê ki ta djuda pai ku mai kria ses fidju pa es pode sirbi Jeová? Da un izénplu.

8 Pai ku mai ki é Tistimunha di Jeová ten grandi priviléjiu di kria ses fidju ‘na disiplina i na instruson di Jeová.’ (Efé. 6:4) Má na mundu di oji faze kel-la é ka faxi. (2 Tim. 3:1-5) Fidjus ta nase ku konsénsia, má es ka ta nase ta sabe kuzê ki é dretu ku mariadu. Pur isu, ses konsénsia meste ser trenadu ô disiplinadu. (Rom. 2:14, 15) Un livru ki ta pâpia di Bíblia, splika ma palavra “disiplina” na língua gregu tanbê pode siginifika kria un fidju pa el ser un algen responsável.

9 Óras ki fidju ta disiplinadu ku amor es ta xinti suguru. Es ta prende ma liberdadi ten limiti i ma ses disizons ta ten rezultadu dretu ô mariadu. Pur isu, é inportanti pa pai ku mai pidi Jeová orientason pa kria ses fidju. Nu ka debe skese ma maneras di kria fidjus é diferenti di lugar pa lugar i di jerason pa jerason. Pai ku mai debe sigi orientason di Jeová pa es pode kria ses fidju dretu, envês di kúnfia na ses spiriénsa ô na kuzê ki otus algen ta fla-s.

10 Nu odja izénplu di Nué. Kantu Jeová fla-l pa el faze arka, el ka podia kunfiaba na se spiriénsa, pamodi nunka el ka fazeba un arka. Nton el tinha ki kunfiaba na Jeová i faze sima Jeová manda-l. (Gén. 6:22) Kal ki foi rezultadu? El faze arka dretu lógu na primeru bês i el konsigi salva se kabésa ku se família. Tanbê Nué foi un bon xéfi di família, pamodi el sigi orientason di Jeová. Nbóra es ta viveba na un mundu xeiu di maldadi na kel ténpu antis di Dilúviu, Nué konsigi inxina ses fidju dretu i el da-s un bon izénplu. — Gén. 6:5.

11. Pamodi ki izénplu di pai ku mai é txeu inportanti na kria ses fidju?

11 Modi ki pai ku mai pode faze tudu kel ki Deus manda na kriason di ses fidju? Es debe obi ku Jeová. Nhos dexa-l orienta nhos na manera ki nhos ta kria nhos fidju através di se Palavra i di orientasons ki el ta da através di se organizason. Ku ténpu, é kuazi sértu ki nhos fidju ta ben agradise nhos pa manera ki nhos kria-s. Un irmon fla: “N fika txeu kontenti pa manera ki nha pai ku nha mai kria-m. Es faze ses midjór pa toka nha korason. É es ki é prinsipal responsável pa nha prugrésu spritual.” Má sikrê ku sforsu ki pai ku mai ta faze, alguns fidju ta dexa di sirbi Jeová. Simé, kes pai ku mai ki faze ses midjór pa poi verdadi na korason di ses fidju, ta fika ku un konsénsia trankilu. Es pode ten speransa ma un dia ses fidju pode volta pa Jeová.

12, 13. (a) Si un fidju dizasosiadu, modi ki un pai ku mai pode mostra ma es é lial pa Jeová? (b) Modi ki lialdadi di un pai ku un mai djuda un família?

12 Un di kes situason ki más ta prova lialdadi di un pai ku mai pa Jeová é óras ki un di ses fidju dizasosiadu. Nu odja izénplu di un mai ki se fidju-fémia dizasosiadu i sai di kaza. Kel mai ta konta: “N djobe si N ta atxaba algun kuza na nos publikason ki ta daba mi xansi di pasa ténpu ku nha fidju-fémia i nha néta. Má nha maridu, ku amor, djuda-m ntende ma nos fidju-fémia dja ka staba más na nos mô i ma nu tinha ki ser lial pa Jeová.”

13 Alguns anu dipôs ses fidju-fémia readimitidu. Se mai fla: “Gósi el ta txoma-m ô el ta manda-m mensaji kuazi tudu dia! I el ten txeu ruspetu pa mi ku se pai pamodi nu foi lial pa Jeová. Nu ten un grandi amizadi.” Si bu ten un fidju ki é dizasosiadu, bu ta kúnfia na Jeová di tudu bu korason envês di bu ‘kúnfia na bu própi ntendimentu’? (Prov. 3:5, 6) Lenbra ma disiplina di Jeová ta mostra se amor i se sabedoria. Ka bu skese ma el da se Fidju pa tudu algen i kel-la ta inklui bu fidju. Deus ka krê pa ningen ser distruidu. (Lé 2 Pedro 3:9.) Nton, kúnfia na disiplina i na orientason di Jeová. Nhos faze sima Jeová ta fla, sikrê duê nhos. Apoia disiplina di Jeová envês di fika kóntra el.

NA KONGREGASON

14. Modi ki instrusons ki Jeová ta da-nu através di ‘enkaregadu fiel’ ta djuda-nu?

14 Jeová promete ma el ta kuida, proteje i inxina kongregason. El ta faze-l di txeu manera. Pur izénplu, el pidi se Fidju Jizus pa kuida di kongregason. Jizus skodje un ‘enkaregadu fiel’ pa da kumida dentu d’óra. (Lucas 12:42 ) Kel kumida, ki nu ta resebe di txeu manera, ta da-nu instrusons di valor ô disiplina. Pergunta bu kabésa: “Kantu bês dja N obi un diskursu ô lê un artigu ki faze-m muda nha manera di pensa ô nha konportamentu?” Si kel-li dja kontise, fika kontenti pamodi bu sta ta dexa Jeová muda-u ô disiplina-u pa bu ben. — Prov. 2:1-5.

15, 16. (a) Modi ki ansions na kongregason pode djuda-nu? (b) Modi ki nu pode djuda ansions di nos kongregason faze ses trabadju?

15 Jizus Kristu tanbê da ansions kómu prizenti pa kongregason pa es kuida di ribanhu di Deus. (Efé. 4:8, 11-13) Modi ki ansions pode djuda-nu? Nu pode prende txeu ku es, nu pode imita ses fé i ses bon izénplu. Tanbê nu pode sigi ses konsedju ku bazi na Bíblia. (Lé Hebreus 13:7, 17.) Nu lenbra ma ansions ta ama-nu i es krê pa nu ten un amizadi fórti ku Jeová. Pur izénplu, si es da kónta ma un algen falta runion ô sta ta sai poku na pregason, nu ten sertéza ma es ta djuda na óra. Es ta obi-nu, es ta da-nu txeu enkorajamentu i bons konsedju di Bíblia. Bu ta odja ses ajuda kómu próva di amor di Jeová pa bo?

16 Lenbra ma é ka faxi pa ansions txiga na un algen i da-l un konsedju. Pur izénplu, imajina modi ki foi difísil pa proféta Natan da Davidi konsedju dipôs ki el tenta sukundi se pekadu. (2 Sam. 12:1-14) Tanbê apóstlu Polu mesteba ten koraji pa koriji Pedru, ki éra un di kes 12 apóstlu, má ki faze skodjénsa ku ses irmon ki éra judeu. (Gál. 2:11-14) Nton, modi ki bu pode djuda ansions di bu kongregason faze ses trabadju? Ser umildi, seta konsedju i da valor pa ses trabadju. Odja ses ajuda kómu próva di amor di Deus pa bo. Faze si é bon pa bo, má tanbê ta da-s txeu alegria na ses trabadju.

17. Modi ki ansions di kongregason djuda un irman ku amor?

17 Un irman atxa difísil ama Jeová pamodi kuzas ki kontise na pasadu. El fla: “Óras ki N lenbra di nha pasadu i di otus prubléma, N ta fika txeu dizanimadu. Nton, N sabia ma N tinha ki papiaba ku ansions. Es ka kritika-m, má es enkoraja-m i es da-m forsa. Na fin di tudu runion, sikrê es staba txeu okupadu, un di es ta perguntaba mi modi ki N staba. N ta atxaba ma N ka mereseba amor di Deus pamodi kuza ki kontise na pasadu. Má txeu bês Jeová dja uza kongregason i ansions pa konfirma se amor pa mi. N ta ora pa nunka N ka bandona Jeová.”

KUZÊ KI É MÁS PIÓR KI DISIPLINA?

18, 19. Kuzê ki é piór di ki kalker dór ki nu pode xinti pamodi disiplina? Da izénplu.

18 Disiplina pode traze dór. Má si nu nega disiplina di Jeová kel rezultadu ki nu ta ten, ta traze más dór di ki disiplina. (Heb. 12:11) Odja izénplu di Kain ku Rei Zedekias. Kantu Kain kumesa ta ôdia Abel, Deus aviza-l: ‘Pamodi ki bu sta xatiadu i tristi? Si bu pasa ta faze kel ki é dretu bu ka ta torna ten nha benson? Má, si bu ka volta pa faze kel ki é dretu, pekadu sta ta spreta-u na pórta i el tene vontadi di domina-u; má bu ta konsigi vense-l?’ (Gén. 4:6, 7) Simé Kain ka obi. Pekadu toma kónta di el i el intxi se vida di dór ku sufrimentu sen nisisidadi! (Gén. 4:11, 12) Kel koreson ki Jeová daba el, foi mutu más lébi ki kel dór ku sufrimentu ki el pasa pamodi el ka obi.

19 Zedekias, ki éra un rei fraku i mau, reina na ténpu ki Jiruzalen sta ta pasaba pa txeu prubléma. Proféta Jeremias aviza-l txeu bês pa el dexa di faze kuzas mariadu, má Zedekias ka seta disiplina. Tanbê el tevi maus rezultadu. (Jer. 52:8-11) Sénpri ki Jeová ta disiplina-nu é pamodi el ka krê pa nu sufri! — Isaías 48:17, 18.

20. Kuzê ki ta kontise ku kes algen ki ta seta disiplina di Deus i ku kes ki ka ta seta?

20 Na es mundu di oji, txeu algen ka gosta di disiplina ses kabésa ô pa algen disiplina-s. Má, pensa si ta traze maus rezultadu. (Prov. 1:24-31) Pur isu, nu meste ‘obi disiplina pa nu pode bira sábiu.’ Sima Provérbios 4:13 ta fla, ‘pega disiplina; ka bu larga-l. Proteje-l pamodi el siginifika bu vida.’