Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 9

Jóvens, modi ki nhos pode poi otus algen ta kunfia na nhos?

Jóvens, modi ki nhos pode poi otus algen ta kunfia na nhos?

‘Bu ta resebe bu izérsitu di jóvens sima gótas di orbadju’. — SALMO 110:3.

KÁNTIKU 39 Faze un bon nómi pa Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki jóvens ten ki ta djuda-s faze txeu kuza na organizason di Jeová?

JÓVENS, nhos pode faze txeu kuza pa organizason di Jeová. Nhos ten txeu forsa i inerjia. (Pro. 20:29) Nhos é un grandi benson pa kongregason. Talvês nhos tene gana di bira un ajudanti di kongregason. Má nhos pode atxa ma irmons di nhos kongregason ta pensa ma nhos é jóvens dimás i ma nhos ka sta priparadu pa resebe un priviléjiu rei di inportanti. Sikrê nhos é jóven, ten alguns kuza ki nhos pode faze gósi pa irmons di nhos kongregason ruspeta nhos i kunfia na nhos.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Na kel studu li, nu sta ben pâpia di izénplu di rei Davidi. Tanbê nu sta ben lenbra kuzê ki kontise na vida di dôs rei di Judá, ki é Aza i Jeozafá. Nu sta ben odja ki dizafiu kes três ómi li pasa pa el, modi ki es reaji i kuzê ki jóvens pode prende ku ses izénplu.

PRENDE KU REI DAVIDI

3. Kuzê ki un jóven pode faze pa djuda un irmon na kongregason ki dja sta di idadi?

3 Désdi rapazinhu, Davidi dizenvolve alguns kapasidadi ki otus algen ta daba txeu valor. Ta da pa odjaba ma el éra un jóven ki tinha un amizadi fórti ku Jeová. Tanbê, el éra bon na faze múzika i el ta uzaba kel taléntu li pa djudaba Saul, kel rei ki Jeová skodje. (1 Sam. 16:16, 23) I bo jóven? Bu ten algun kapasidadi ki bu pode uza pa djuda otus na kongregason? Pur izénplu, talvês dja bu repara ma algun irmon di idadi na kongregason ten difikuldadi na uza tablet ô telemóvel na studu pesoal ô na runions. Kuzê ki bu ta atxa di uza bu konhisimentu pa djuda-l? Di sertéza el ta fika txeu kontenti.

Davidi éra un algen responsável i di kunfiansa kantu el ta kuidaba di ovelhas di se pai. Ti el proteje kes ovelha di un ursu ki bai ataka-s. (Odja parágrafu 4.)

4. Sima Davidi, ki kualidadis ki jóvens meste ten? (Odja dizenhu na kapa.)

4 Na se dia-dia, Davidi ta mostraba ma el éra un algen responsável i di kunfiansa. Pur izénplu, kantu el éra jóven el ta kuidaba di ovelhas di se pai ku tudu npenhu. I kel-li éra un trabadju prigozu. Odja kuzê ki Davidi fla Saul más tardi: ‘Nha sinhor, ami é pastor di ribanhu di nha pai. Ben un lion i tanbê un ursu i kada un di es leba un ovelha di ribanhu, N bai si tras, N ataka-l i N salva kel ovelha di se bóka.’ (1 Sam. 17:34, 35) Davidi ta xintiba responsável di kes ovelha i el luta ku koraji pa proteje-s. Jóvens, nhos pode imita izénplu di Davidi óras ki nhos ta kuida dretu di kalker diziginason ki nhos resebe.

5. Sima sta na Salmo 25:14, kal ki é kuza más inportanti ki un jóven debe faze?

5 Désdi rapazinhu, Davidi dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová. Pa Davidi, ka tinha nada más inportanti ki kel amizadi li, nen se koraji i nen se kapasidadi di toka múzika. Jeová é ka éra sô Deus di Davidi má se amigu, se midjór amigu. (Lé Salmo 25:14.) Jóvens, kel kuza más inportanti ki nhos debe faze é bira nhos amizadi ku nhos Pai na Séu más fórti. Asi, nhos pode dadu más priviléjiu.

6. Kuzê ki alguns algen ta pensaba di Davidi?

6 Un prubléma ki Davidi tevi ki lida ku el, éra pamodi alguns algen ta pensaba ma el éra jóven dimás ô ma el ka tinha responsabilidadi. Pur izénplu, kantu Davidi oferese pa ba géra ku Gulias, rei Saul tenta pô-l ta dizisti. El fla: ‘Inda abo é rapazinhu’. (1 Sam. 17:31-33) Un poku antis di kel-li, própi irmon di Davidi fla un kuza ki pode poi algen ta pensa ma Davidi ka tinha responsabilidadi. (1 Sam. 17:26-30) Má, Jeová ka ta atxaba ma Davidi éra rapazinhu dimás ô ma el ka tinha responsabilidadi. El konxeba Davidi dretu. I pamodi Davidi kunfia na ajuda di se amigu, Jeová, el konsigi ganha Gulias. — 1 Sam. 17:45, 48-51.

7. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Davidi?

7 Kuzê ki nu ta prende di kuza ki kontise ku Davidi? Nu meste ten paxénxa. Pode leba algun ténpu pa kes algen ki konxe-u désdi pikinoti odja ma dja bu kria. Má bu pode ten sertéza ma Jeová ta odja más di ki bu aparénsia. El sabe ken ki bo é i kuzê ki bo é kapás di faze. (1 Sam. 16:7) Sima Davidi, tanbê bu meste bira bu amizadi ku Jeová más fórti. Un kuza ki djuda Davidi faze kel-li é pamodi el ta pensaba na kes kuza ki Jeová faze. El ta tenta odjaba kuzê ki es ta inxinaba el sobri Kriador. (Sal. 8:3, 4; 139:14; Rom. 1:20) Otu kuza inportanti é pidi Jeová forsa ki bu ta meste. Pur izénplu, alguns koléga di skóla ta faze-u trósa pamodi bo é Tistimunha di Jeová? Si kel-li kontise, faze orason i pidi Jeová pa djuda-u lida ku kel prubléma li. Dipôs, aplika kes konsedju ki bu prende na se Palavra, na publikasons i na vídius. Sima bu ta ba ta odja modi ki Jeová djuda-u lida ku un dizafiu, bu kunfiansa na el ta bira más fórti. Tanbê, kantu más bu kunfia na Jeová, otus algen ta kunfia na bo más txeu.

Jóvens pode ser umildi i djuda otus di txeu manera (Odja parágrafus 8 i 9.)

8-9. Kuzê ki djuda Davidi spéra ku paxénxa ti ki el bira rei? I kuzê ki jóvens pode prende ku se izénplu?

8 Odja otu dizafiu ki Davidi tevi ki lida ku el. Dipôs ki el skodjedu pa ser kel prósimu rei di Judá, el tevi ki spéra txeu anu antis di el kumesa ta governa. (1 Sam. 16:13; 2 Sam. 2:3, 4) Kuzê ki djuda-l ten paxénxa duránti kel ténpu la? Envês di fika dizanimadu dimás, Davidi konsentra na kel ki el ta podia fazeba. Timenti el staba ta vive sukundidu na tiritóriu di filisteus, Davidi pruveta kel oportunidadi pa luta kóntra kes inimigu di Israel. Pur isu, el konsigi proteje kes frontera di tiritóriu di Judá. — 1 Sam. 27:1-12.

9 Kuzê ki jóvens pode prende ku izénplu di Davidi? Pruveta tudu oportunidadi pa djuda irmons. Odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Ricardo. * Désdi pikinoti, el tinha gana di sérba pioneru fíksu. Má ansions ta atxaba ma inda el ka staba priparadu. Envês di dizisti di se sonhu i fika ku raiba, Ricardo sforsa pa midjora se pregason. El fla: “Óras ki N ta odja pa tras, N ta odja ma kes mudansa ki N faze foi bon pa mi. N konsentra na revizita kes algen ki tinha interesi i N ta priparaba dretu pa kes revizita. I ti N konsigi ranja nha primeru studu di Bíblia. Kantu más N ta saíba na pregason, más kunfiansa N ta tinha.” Gósi, Ricardo é un bon pioneru fíksu i tanbê el é ajudanti di kongregason.

10. Un bês, kuzê ki Davidi faze antis di toma un disizon inportanti?

10 Odja otu kuza ki kontise ku Davidi. Kantu el ku se trópas staba ta vive sukundidu, es tevi ki dexa ses família na kaza pa es bai pa un géra. Timenti es staba na kel géra, alguns inimigu invadi ses kaza i leba ses família. Dja ki Davidi éra un trópa ki tinha txeu spiriénsa, el podia ranjaba un manera di rezolveba kel situason. Má envês di kel-li, el djobe orientason di Jeová. Ku ajuda di un saserdóti, ki txomaba Abiatar, Davidi pergunta Jeová: ‘N debe bai tras di es grupu di bandidu?’ Jeová fla Davidi pa el pode bai i el da-l sertéza ma es ta konsigi tomaba ses família. (1 Sam. 30:7-10) Kuzê ki bu pode prende ku kel stória li?

Jóvens debe pidi konsedju di ansions (Odja parágrafu 11.)

11. Kuzê ki bu debe faze antis di toma un disizon?

11 Djobe orientason di Jeová antis di toma un disizon. Pidi bu pai ku bu mai pa djuda-u. Tanbê, pidi ajuda di kes ansion ki ten spiriénsa. Jeová ta kunfia na kes ómi li i bo tanbê bu pode kunfia na es. Jeová ta odja ansions sima ‘prezentis’ pa kongregason. (Efé. 4:8) Ta ser bon pa bo si bu imita fé di kes ómi li i bu obi kes bon konsedju ki es ta da. Gósi, nu ben odja kuzê ki nu pode prende ku izénplu di rei Aza.

PRENDE KU REI AZA

12. Ki kualidadis Aza mostra kantu el bira rei?

12 Kantu rei Aza éra jóven, el éra umildi i korajozu. Pur izénplu, dipôs ki se pai Abias móre, el bira rei i el faze un kanpanha pa kaba ku adorason falsu na Judá. Tanbê ‘el manda Judá pa buska Jeová, kel Deus di ses gentis grandi, i pa es obi ku Lei i ku kes mandamentu.’ (2 Cró. 14:1-7) I kantu Zerá, kel komandanti di trópas di Itiópia, invadi Judá ku 1 milhon di trópas, Aza mostra sabedoria kantu el djobe ajuda di Jeová. El fla: ‘Ó Jeová, pa bo ka ta nporta si kes ki bu ta djuda é txeu ô fraku. Djuda-nu, ó Jeová nos Deus, pamodi nu ta kunfia na bo’. Kes palavra bunitu li ta mostra ma Aza ta kunfiaba ma Jeová podia salvaba el ku se povu. Aza kunfia na se Pai na Séu i ‘Jeová poi kes trópa di Itiópia ta perde’. — 2 Cró. 14:8-12.

13. Kuzê ki kontise ku Aza más tardi i pamodi?

13 Di sertéza bu ta konkorda ma nfrenta un izérsitu di 1 milhon di trópas é un grandi dizafiu. Má Aza tevi bon rezultadu. Má é tristi pamodi más tardi, kantu el staba ta lida ku un prubléma más pikinoti, Aza ka buska ajuda di Jeová. Kantu Baaza rei di Israel, amiasa-l, el djobe ajuda na rei di Síria. Kel disizon li traze mau rezultadus! Através di proféta Anani, Jeová fla Aza: ‘Dja ki bu kunfia na rei di Síria i bu ka kunfia na Jeová, bu Deus, kes trópa di rei di Síria skapa di bu mô.’ Na verdadi, apartir di kel ténpu Aza fika sénpri na géra. (2 Cró. 16:7, 9; 1 Reis 15:32) Kuzê ki nu ta prende?

14. Modi ki bu pode mostra ma bu ta kunfia na Jeová? I sima sta na 1 Timóteo 4:12, kuzê ki bu pode ser si bu faze kel-li?

14 Nunka ka bu dexa di ser umildi i di kontinua ta kunfia na Jeová. Kantu bu batiza, bu mostra ma bu tinha txeu fé i kunfiansa na Jeová. I Jeová fika txeu kontenti di da-u priviléjiu di faze párti di se família. Nton, gósi kuzê ki bu meste faze é kontinua ta kunfia na Jeová. Pode parse fásil kunfia na Jeová óras ki bu ten ki toma kes disizon ki pode muda bu vida. Má i óras ki bu ten ki toma kes disizon más pikinoti? É rei di inportanti bu kunfia na Jeová óras ki bu ta toma disizons, ka ta nporta si é sobri diverson, trabadju ô obijetivus ki bu krê alkansa! Ka bu kunfia na bu própi sabedoria. Envês di kel-li, piskiza kes prinsípiu di Bíblia ki ta aplika na bu situason. Dipôs, faze sima bu prende. (Pro. 3:5, 6) Si bu faze kel-li, Jeová ta fika txeu kontenti i bu ta ganha ruspetu di irmons na bu kongregason. — 1 Timóteo 4:12.

PRENDE KU REI JEOZAFÁ

15. Sima nu odja na 2 Crónicas 18:1-3; 19:2, ki kuzas mariadu Jeozafá faze?

15 É klaru ki bo é inperfetu sima tudu algen i alvês bu ta fadja. Má kel-li ka debe inpidi-u di da bu midjór pa Jeová. Odja izénplu di rei Jeozafá. El tinha bons kualidadi. Kantu el éra jóven, ‘el ta djobeba pa Deus di se pai i el ta sigiba Se mandamentu’. Tanbê el manda prínsipis pa bai na kes sidadi di Judá i pa inxina povu sobri Jeová. (2 Cró. 17:4, 7) Pa más ki el éra un algen dretu, alguns bês Jeozafá toma maus disizon. I pamodi un di kes disizon mariadu ki el toma, Jeová manda un di se reprizentantis pa konsedja-l. (Lé 2 Crónicas 18:1-3; 19:2.) Kuzê ki nu ta prende di kel stória li?

Jóvens ki é trabadjador i di kunfiansa ta faze un bon nómi (Odja parágrafu 16.)

16. Kuzê ki bu prende ku spiriénsa di Rajeev?

16 Seta i aplika kes konsedju ki bu ta dadu. Talvês, sima txeu jóven, bu ta atxa ma é difísil disidi kuzê ki é más inportanti na bu vida. Má ka bu fika dizanimadu. Odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Rajeev. El fla sobri kel ténpu ki el éra adulesenti: “Alvês N ka sabia kuzê ki N kreba na nha vida. Sima txeu jóven, N staba más interesadu na disportu i na divirti di ki bai runion i pregason.” Kuzê ki djuda Rajeev? Un ansion da-l un konsedju ku amor. Rajeev fla: “El djuda-m pensa na kel konsedju ki sta na 1 Timóteo 4:8.” Rajeev foi umildi i el seta kel konsedju. I el pensa kuzê ki devia staba na primeru lugar na se vida. El fla: “N disidi poi nha adorason pa Jeová na primeru lugar.” Kal ki foi rezultadu? Rajeev splika: “Poku anu dipôs ki N resebe kel konsedju, N bira ajudanti di kongregason.”

POI BU PAI NA SÉU KU ORGULHU DI BO

17. Kuzê ki kes irmon di más idadi ta atxa di jóvens?

17 Kes irmon di más idadi ta da txeu valor pa bo ki é jóven ki ta sirbi Jeová ‘onbru ku onbru’ djuntu ku es! (Sof. 3:9) Es ta fika kontenti di odja-u ta kunpri bu diziginasons ku npenhu, forsa i alegria. Bu pode ten sertéza ma es gosta txeu di bo. — 1 João 2:14.

18. Sima sta na Provérbios 27:11, kuzê ki Jeová ta atxa di kes jóven ki ta sirbi-l?

18 Jóvens, ka nhos skese ma Jeová ta ama nhos i el ta kunfia na nhos. Dja el flaba ma na ténpu di fin, ta ben tinha un izérsitu di jóven ki ta ofereseba di livri vontadi pa sirbi-l. (Sal. 110:1-3) Jeová sabe ma bu ta ama-l i ma bu krê da bu midjór. Nton, ten paxénxa ku otus i ten paxénxa ku bu kabésa. Óras ki bu faze un kuza mariadu, seta kel trenamentu i disiplina ki bu resebe. Odja kel-li sima un ajuda ki ta ben di Jeová. (Heb. 12:6) Kunpri bu diziginasons ku tudu npenhu. I más inportanti inda, na tudu kel ki bu ta faze poi bu Pai na Séu ku orgulhu di bo. — Provérbios 27:11.

KÁNTIKU 135 Jeová ta pidi-u: ‘Aji ku sabedoria nha fidju’

^ par. 5 Óras ki un jóven ta bira se amizadi ku Jeová más fórti, el ta krê faze más pa El. Má pa el ser un ajudanti di kongregason, el meste pa kongregason ruspeta-l i kunfia na el. Kuzê ki un jóven meste faze pa el odjadu sima un algen di kunfiansa?

^ par. 9 Mudadu alguns nómi.