Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 10

Bu pode ‘duspi di kel manera di ser bédju’

Bu pode ‘duspi di kel manera di ser bédju’

‘Nhos duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus’. — COLOSSENSES 3:9.

KÁNTIKU 29 Nu vive di akordu ku nos nómi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Modi ki éra bu vida antis di bu kumesa ta studa Bíblia?

 MODI ki éra bu vida antis di bu kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová? Txeu di nos ka gosta di pensa na kel-li. Di sertéza nu ta pensaba i nu ta konportaba di akordu ku kel ki mundu ta fla ma é dretu ô mariadu. Pur isu, nu ‘ka tinha speransa i nu staba sen Deus na mundu.’ (Efé. 2:12) Má dipôs ki nu kumesa ta studa Bíblia, nos vida muda!

2. Kuzê ki bu fika ta sabe dipôs ki bu kumesa ta studa Bíblia?

2 Dipôs ki bu kumesa ta studa Bíblia, bu fika ta sabe ma Jeová ta ama-u txeu. Bu da kónta ma si bu krê agradaba Jeová i fazeba párti di se família, bu tinha ki fazeba txeu mudansa na bu vida, na bu atitudi i na bu manera di pensa. Tanbê, bu tevi ki prende faze kel ki Jeová ta fla ma é dretu i ivita faze kel ki el ta fla ma é mariadu. — Efé. 5:3-5.

3. Sima sta na Colossenses 3:9, 10, kuzê ki Jeová krê pa nu faze i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Jeová é nos Kriador i nos Pai, pur isu el ten direitu di disidi modi ki nu debe konporta. Tanbê, el ta spéra ma antis di nu batiza nu ta faze txeu sforsu pa ‘duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus’. * (Lé Colossenses 3:9, 10.) Kel studu li ta ben djuda kes ki krê batiza responde kes três pergunta li: (1) Kuzê ki é ‘kel manera di ser bédju’? (2) Pamodi ki Jeová krê pa nu duspi di kel manera di ser li? (3) Modi ki nu pode faze kel-li? Tanbê, kel studu li ta ben djuda kes ki é batizadu ka pensa ô konporta sima es ta fazeba antis di es duspiba di kel manera di ser bédju.

KUZÊ KI É ‘KEL MANERA DI SER BÉDJU’?

4. Modi ki un algen ta konporta óras ki ‘kel manera di ser bédju’ ta kontrola-l?

4 Un algen ki ta dexa ‘kel manera di ser bédju’ kontrola-l, sénpri ta pensa i ta aji di akordu ku óbras di karni. El pode bira ingratu, orgulhozu, ta pensa sô na se kabésa i ta xatia faxi. El pode gosta di odja pornografia i odja filmis ki ta mostra konportamentu seksual mariadu ô violénsia. Di sertéza el ten alguns bon kualidadi i el pode ti xinti kulpadu pamodi kes kuza mariadu ki el ta fla ô ki el ta faze. Má el ten poku vontadi di muda se manera di pensa i se konportamentu. — Gál. 5:19-21; 2 Tim. 3:2-5.

Óras ki nu ta duspi di kel manera di ser bédju, kes atitudi i dizeju di karni ka ta kontrola-nu más. (Odja parágrafu 5.) *

5. Nu ta konsigi kaba ku tudu nos manera di ser bédju? Splika. (Atos 3:19)

5 Dja ki nos é inperfeitu, nu ka ta konsigi kaba ku tudu pensamentus ô dizejus mariadu di nos menti i nos korason. Alvês nu pode fla ô faze algun kuza ki dipôs nu ta rapende. (Jer. 17:9; Tia. 3:2) Má óras ki nu duspi di kel manera di ser bédju, kes pensamentu i konportamentus mariadu ka ta kontrola-nu más i nu ta bira un algen diferenti. — Isa. 55:7; Atos 3:19.

6. Pamodi ki Jeová krê pa nu luta kóntra pensamentus i ábitus mariadu?

6 Jeová ka krê pa nu ten pensamentus i ábitus mariadu pamodi el ta ama-nu txeu i el krê pa nu vive dretu. (Isa. 48:17, 18) El sabe ma kes algen ki ka ta luta kóntra dizejus mariadu ta prujudika ses kabésa i otus algen. El ta fika tristi óras ki el ta odja-nu ta prujudika nos kabésa i otus algen.

7. Sima sta na Romanos 12:1, 2, ki disizon nu ten ki toma?

7 Alvês alguns di nos amigus ô nos família pode faze-nu trósa pamodi nu sta tenta muda nos manera di ser. (1 Ped. 4:3, 4) Es pode fla ma nu ten direitu di faze kel ki nu krê i ma nu ka debe dexa otus algen fla-nu kuzê ki nu debe faze. Má kes algen ki ka krê obi ku leis di Jeová sta ta dexa mundu di Satanás kontrola-s. (Lé Romanos 12:1, 2.) Nos tudu nu ten ki skodje si nu ta kontinua ku nos manera di ser bédju, ki é kontroladu pa pekadu i pa mundu di Satanás, ô si nu ta dexa Jeová djuda-nu ser un algen mutu más midjór. — Isa. 64:8.

MODI KI BU PODE “DUSPI” DI KEL MANERA DI SER BÉDJU?

8. Kuzê ki pode djuda-nu ivita pensamentus i ábitus mariadu?

8 Jeová sabe ma ta leba ténpu i ma nu meste faze txeu sforsu pa nu ivita pensamentus i ábitus mariadu. (Sal. 103:13, 14) Má el ta uza se Palavra, se spritu santu i se organizason pa da-nu sabedoria, forsa i ajuda ki nu meste pa nu faze mudansas. Di sertéza Jeová sta ta djuda-u. Nu ben odja alguns kuza ki bu pode faze pa bu duspi di kel manera di ser bédju i faze prugrésu pa bu batiza.

9. Kuzê ki Bíblia pode djuda-u faze?

9 Uza Bíblia pa djuda-u faze kes mudansa ki bu meste. Palavra di Deus é sima un spedju. El pode djuda-u analiza bu manera di pensa, di pâpia i di aji. (Tia. 1:22-25) Bu instrutor di Bíblia i otus irmon maduru pode djuda-u. Pur izénplu, es pode uza Bíblia pa djuda-u odja bus pontu fórti i bus pontu fraku. Es pode inxina-u modi ki bu ta atxa informasons ku bazi na Bíblia ki ta mostra-u modi ki bu ta vense ábitus mariadu. I Jeová sta sénpri prontu pa djuda-u. El sabe kel midjór manera di faze kel-li i el sabe kuzê ki sta na bu korason. (Pro. 14:10; 15:11) Pur isu, kria ábitu di faze orason i studa Bíblia tudu dia.

10. Kuzê ki bu prende ku spiriénsia di Elie?

10 Ten sertéza ma leis di Jeová é midjór pa bo. Tudu kuza pode kóre dretu ku nos si nu faze kuzê ki Jeová ta pidi-nu. Kes algen ki ta sigi leis di Jeová ta ganha ruspetu pa ses kabésa, ta ten obijetivu na vida i es ta ser filís di verdadi. (Sal. 19:7-11) Má, kes ki ka ta obi ku leis di Jeová ta sufri pamodi kes mau rezultadu di faze óbras di karni. Odja kuzê ki kontise ku un ómi ki txoma Elie. El kria na un família ki ta ama Jeová, má kantu el fika más grandi, el skodje maus koléga. El kumesa ta uza dróga, ta faze konportamentu seksual mariadu i ta furta. Elie bira un algen ki ta xatia faxi i violéntu. El fla: “Na verdadi, N faze tudu kel ki N inxinadu ma un kriston ka debe faze.” Má, Elie ka skese di kuzê ki el prende kantu el éra un mininu. Ku ténpu el kumesa ta studa Bíblia otu bês. El sforsa txeu pa el bandona kes ábitu mariadu i el batiza na anu 2000. Modi ki leis di Jeová djuda-l? Elie fla: “Gósi N ta xinti pas i N ten un konsénsia linpu.” * Sima kel spiriénsia li ta mostra, kes algen ki ka krê sigi leis di Jeová ta prujudika ses kabésa. Má simé, Jeová sta prontu pa djuda-s muda.

11. Kuzê ki Jeová ta ôdia?

11 Prende ôdia kuzê ki Jeová ta ôdia. (Sal. 97:10) Bíblia ta mostra ma Jeová ta ôdia ‘odjus di orgulhu, língua ki ta konta mintira i mô ki ta tra sangi di algen inosenti’. (Pro. 6:16, 17) Tanbê, el ta ‘ôdia kes algen violéntu i ki ta ngana otus.’ (Sal. 5:6) Jeová ta ôdia kes pensamentu i konportamentu li di tal manera ki el distrui kes algen mau na ténpu di Nué pamodi es intxi Téra di violénsia. (Gén. 6:13) Odja un otu izénplu. El manda proféta Malakias pa fla ma El ta ôdia kes ki ta divôrsia di ses mudjer sen ninhun motivu. Jeová ka ta seta ses adorason i el ta ben julga-s. — Mal. 2:13-16; Heb. 13:4.

Faze un kuza ki Jeová ta fla ma é mariadu debe ser nojéntu sima kume un kumida ki sta stragadu. (Odja parágrafus 11 i 12.)

12. Kuzê ki siginifika ‘ôdia kel ki é mau’?

12 Jeová krê pa nu ‘ôdia kel ki é mau’. (Rom. 12:9) Palavra “ôdia” ta pô-nu ta pensa na un sentimentu fórti kóntra un kuza. Kel-li krê fla ma nu ka gosta di un kuza di tal manera ki nen nu ka ta krê odja-l. Imajina modi ki bu ta xintiba si es pidiba bo pa bu kume un kumida stragadu. Sô di pensa na kel-li, bu pode xinti gana di vumita. Di mésmu manera, sô di pensa na faze algun kuza ki Jeová ta fla ma é mariadu debe pô-nu ta xinti noju.

13. Pamodi ki nu ka debe fika ta pensa na kuzas mariadu?

13 Ka bu fika ta pensa na kuzas mariadu. Nu ta kustuma faze kes kuza ki nu ta pensa na el. É pur isu ki Jizus inxina pa nu ka fika ta pensa na kes kuza ki ta pô-nu faze pekadu gravi. (Mat. 5:21, 22, 28, 29) Di sertéza, nu krê pa Jeová fika kontenti ku nos. Pur isu, é inportanti nu tra di kabésa lógu kalker pensamentu mariadu!

14. Kes kuza ki nu ta fla ta mostra kuzê sobri nos, i ki perguntas nu debe faze nos kabésa?

14 Kontrola kuzê ki bu ta fla. Jizus fla: ‘Tudu kuza ki ta sai di bóka ta ben di korason’. (Mat. 15:18) Kuzê ki nu ta fla ta mostra kel ki nos é di pa déntu. Pur isu, pergunta bu kabésa: ‘N ta fla verdadi sikrê faze kel-li ta pô-m na prubléma? Si ami é kazadu, N ta toma kuidadu pa N ka fla ô faze algun kuza ki ta mostra ma N sta interesadu na un algen ki é ka nha maridu ô nha mudjer? N ta faze di tudu pa N ivita kes konbérsu mariadu? N ta aji ku kalma óras ki un algen xatia-m?’ Pensa na kes pergunta li pode djuda-u. Kuzas ki bu ta fla é sima boton na un ropa. Si bu distaka kes boton, é más fásil bu tra un ropa. Di mésmu manera, si bu faze bu midjór pa bu ka ten konbérsu mariadu, ka fla kuzas ki ta mágua otus i ka konta mintira, é más faxi bu duspi di kel manera di ser bédju.

15. Kuzê ki siginifika prega nos manera di ser bédju ‘na staka’?

15 Sta prontu pa faze kalker mudansa ki bu meste. Apóstlu Polu uza un izénplu pa inxina-nu ma é inportanti nu muda nos manera di vive. El skrebe ma nu debe prega nos manera di ser bédju ‘na staka’. (Rom. 6:6) Kel-li krê fla ma nu debe sigi izénplu di Jizus. Nu debe kaba ku kalker pensamentu ô konportamentu ki Jeová ta ôdia. É sô si nu faze kes kuza li ki nu ta ten un konsénsia linpu i nu ta ten speransa di vive pa tudu ténpu. (João 17:3; 1 Ped. 3:21) Lenbra ma Jeová ka ta muda se leis pa nu pode sigi-s. Má, é nos ki ten ki muda nos manera di ser pa nu pode sigi leis di Jeová. — Isa. 1:16-18; 55:9.

16. Pamodi ki nu meste sta disididu na luta kóntra dizejus mariadu?

16 Kontinua ta luta kóntra dizejus mariadu. Sikrê dipôs ki nu batiza, nu meste kontinua ta luta kóntra dizejus mariadu. Odja spiriénsia di Maurício. Kantu el éra más jóven, el bira omoseksual. Dipôs el konxe Tistimunhas di Jeová i el kumesa ta studa Bíblia. El faze mudansas na se vida i el batiza na anu 2002. Dja el ten txeu anu ta sirbi Jeová, má Maurício fla: “Alvês N ten ki luta kóntra nhas dizeju mariadu.” Envês di el fika dizanimadu, el fla: “N ta xinti konsoladu pamodi N sabe ma óras ki N ka ta faze kes kuza mariadu, N sta ta dexa Jeová kontenti.” *

17. Modi ki spiriénsia di Nabia nkoraja-u?

17 Pidi Jeová pa djuda-u i ka bu kunfia na bu forsa. (Gál. 5:22; Fil. 4:6) Si nu krê duspi di kel manera di ser bédju, nu meste faze txeu sforsu i fika lonji di el. Odja spiriénsia di un mudjer ki txoma Nabia. Se pai bandona-l kantu el tinha 6 anu. El fla: “Kel-li pô-m ta sufri txeu dimás.” Sima Nabia ba ta kria, el bira ta xatia faxi i violéntu. El kumesa ta bende dróga i el pasa alguns anu na kadia. Tistimunhas di Jeová vizita-l na kadia i es kumesa ta studa Bíblia ku el. Nabia kumesa ta faze txeu mudansa. El fla: “Foi fásil bandona alguns ábitu mariadu, má foi difísil para di fuma.” Nabia sforsa pa más di un anu i el konsigi para di fuma. Modi ki el faze kel-li? El fla: “Kuzê ki djuda-m é kes txeu orason ki N faze pa Jeová.” Gósi el ta fla otus algen: “N ten sertéza ma si N konsigi faze mudansas pa N agrada Jeová, kalker algen ta konsigi!” *

BU TA KONSIGI FAZE MUDANSAS PA BU BATIZA!

18. Sima sta na 1 Coríntios 6:9-11, kuzê ki txeu sérvu di Jeová dja konsigi faze?

18 Na ténpu di apóstlus, alguns ómi ku mudjer ki Jeová skodje pa bai governa ku Jizus, dja fazeba txeu kuza mariadu. Pur izénplu, es ta fazeba adultériu, es ta fazeba séksu ómi ku ómi i mudjer ku mudjer i es ta furtaba. Má ku ajuda di spritu santu di Deus, es konsigi muda ses manera di ser. (Lé 1 Coríntios 6:9-11.) Oji tanbê, Bíblia dja djuda milhons di algen faze mudansas na ses vida. * Es konsigi bandona kes ábitu ki éra difísil di larga. Ses izénplu ta mostra ma bo tanbê, bu pode faze mudansas na bu manera di ser i vense kes ábitu mariadu pa bu pode batiza.

19. Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?

19 Alén di sforsa pa duspi di kel manera di ser bédju, kes algen ki krê batiza meste sforsa pa bisti di kel manera di ser novu. Nu ta ben odja modi ki nu pode faze kel-li na kel otu studu i modi ki otus algen pode djuda-nu.

KÁNTIKU 41 Obi nha orason

^ Pa nu batiza, nu debe sta prontu pa faze mudansas na nos manera di ser. Kel studu li, ta ben djuda-nu odja kuzê ki é kel manera di ser bédju, pamodi ki nu meste duspi di kel manera di ser li i modi ki nu pode faze kel-li. Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki nu pode kontinua ta bisti di kel manera di ser novu sikrê dipôs ki nu batiza.

^ MÁS SPLIKASON: ‘Duspi ki kel manera di ser bédju’, siginifika bandona kes atitudi mariadu i kontrola kes dizeju ki Jeová ka gosta. Nu debe kumesa ta faze kel-li antis di nu batiza. — Efé. 4:22.

^ Pa más informason, odja artigu Bíblia ta muda vida di algen — ‘N meste voltaba pa Jeová’”, na Sentinéla di 1 di abril di 2012.

^ Pa más informason, odja artigu Bíblia ta muda vida di algen — ‘Es mostra-m txeu amor’”, na Sentinéla di 1 di maiu di 2012.

^ Pa más informason, odja artigu Bíblia ta muda vida di algen — ‘N bira un algen violéntu i rebéldi’”, na Sentinéla di 1 di otubru di 2012.

^ Odja kuadru “ Bíblia ta muda vida di algen”.

^ SPLIKASON DI FOTU: Sforsa pa tra kes pensamentu i konportamentus mariadu é sima duspi un ropa bédju.