Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 14

Amor pa kunpanheru ta prova ken ki disiplu di Jizus

Amor pa kunpanheru ta prova ken ki disiplu di Jizus

‘Tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nhas disiplu si nhos ten amor pa kunpanheru.’ — JUAN 13:35.

KÁNTIKU 106 Nu sforsa pa mostra amor

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

Kuzê ki txeu algen ki é ka Tistimunha di Jeová ta pensa óras ki es ta odja amor ki ten entri povu di Jeová? (Odja parágrafu 1.)

1. Kuzê ki algen ta da kónta óras ki es ta sisti runion pa primeru bês? (Odja fotu.)

 IMAJINA un kazal ta sisti un runion pa primeru bês na Salon di Reinu di Tistimunhas di Jeová. Kel kazal ta fika txeu dimiradu óras ki es ta odja modi ki irmons ku irmans é amigu i modi ki es ta mostra amor pa kunpanheru. Na kaminhu pa kaza dipôs di runion, kel mudjer ta fla se maridu: ‘Kes algen li é diferenti di kes otu algen ki nu konxe. N gosta di verdadi di sta ku es.’

2. Pamodi ki alguns algen ta para di sirbi Jeová?

2 Kel amor ki ta izisti entri povu di Jeová é txeu spesial. É klaru ki Tistimunhas di Jeová é ka perfeitu. (1 João 1:8) Nton, óras ki nu konxe un algen na kongregason más txeu, talvês é normal nu odja alguns di ses fadja. (Rom. 3:23) Má, é tristi pamodi txeu algen ta dexa kes inperfeison di otus pô-s ta para di sirbi Jeová.

3. Modi ki nu pode sabe kenha ki ta sigi Jizus di verdadi? (Juan 13:34, 35)

3 Repara otu bês kel testu ki tradu téma di kel studu li. (Lé Juan 13:34, 35.) Modi ki algen pode sabe kenha ki é kristons verdaderu? Es ta mostra amor pa kunpanheru. Bíblia ka ta fla ma es é perfeitu. Repara tanbê kuzê ki Jizus ka fla: ‘Nhos ta fika ta sabe ma nhos é nhas disiplu si nhos ten amor.’ Má el fla: ‘Tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nhas disiplu si nhos ten amor.’ Nton, Jizus mostra ma ka éra sô se disiplus ki ta sabeba kenha ki éra kristons verdaderu através di amor ki es ten pa kunpanheru. Má tanbê kes algen fóra di kongregason ta fika ta sabeba di kel-li.

4. Kuzê ki alguns algen krê sabe sobri kristons verdaderu?

4 Alguns algen ki é ka Tistimunha di Jeová pode pergunta: ‘Modi ki amor pode djuda-m sabe kenha ki ta sigi Jizus di verdadi? Modi ki Jizus mostra amor pa se apóstlus? I modi ki nu ta konsigi imita izénplu di Jizus gósi?’ Tistimunhas di Jeová debe pensa dretu na respósta di kes pergunta li. Faze kel-li pode djuda-nu mostra más amor, prinsipalmenti óras ki nu ta lida ku fadjas di kunpanheru. — Efé. 5:2.

KI TIPU DI AMOR KI TA MOSTRA KENHA KI TA SIGI JIZUS DI VERDADI?

5. Splika kuzê ki Jizus krê flaba na Juan 15:12, 13.

5 Jizus splika ma se disiplus ta ben amaba kunpanheru di un manera spesial. (Lé Juan 15:12, 13.) Repara ma Jizus da-s kel órdi li: ‘Nhos ama kunpanheru, sima N ama nhos.’ Kuzê ki kel-li krê fla? Sima Jizus splika, kel-li krê fla ama otus algen más di ki nos kabésa. É kel tipu di amor li ki ta poi un algen ki ta sigi Jizus ta da se vida, si meste, pa un algen ki ta sirbi Jeová. b

6. Modi ki Palavra di Deus ta mostra ma amor é txeu inportanti?

6 Palavra di Deus ta inxina-nu ma amor é txeu inportanti. Pur izénplu, kes versíklu di Bíblia ki txeu algen gosta más é kes-li: ‘Deus é amor.’ (1 João 4:8) “Ama bu prósimu sima bu kabésa.” (Mat. 22:39) ‘Amor ta kubri un monti pekadu.’ (1 Ped. 4:8) ‘Amor nunka ka ta kaba.’ (1 Cor. 13:8) Kes versíklu li i otus ta mostra klaru ma é txeu inportanti nu mostra kel kualidadi bunitu li.

7. Pamodi ki Satanás ka ta konsigi inxina algen ama kunpanheru i sta unidu?

7 Txeu algen ta pergunta: ‘Modi ki N pode sabe kal ki é relijion verdaderu? Tudu relijion ta fla ma es ta inxina verdadi, má kada un ta inxina kuzas diferenti sobri Deus.’ Satanás kria txeu relijion falsu i pur isu é difísil sabe kal ki é relijion verdaderu. Má el ka ta konsigi poi algen di mundu interu unidu i ta ama kunpanheru. É sô Jeová ki ta konsigi faze kel-li. Nu sabe kel-li pamodi amor ta ben di Jeová, i sô kes ki ten spritu di Jeová i se benson ki ta pode ten amor verdaderu pa kunpanheru. (1 João 4:7) É pamodi kel-li ki Jizus fla ma é sô se disiplus ki ta pode ten amor di verdadi pa kunpanheru.

8-9. Modi ki txeu algen xinti dipôs ki es odja amor ki Tistimunhas di Jeová ten pa kunpanheru?

8 Sima Jizus dja flaba, txeu algen rekonhese ken ki é se sigidoris verdaderu através di amor di verdadi ki es sta mostra pa kunpanheru. Pur izénplu, un irmon ki txoma Ian, ta lenbra di kel primeru kongrésu ki el sisti ki fazedu na un stádiu pértu di se kaza. Alguns mês antis, Ian baba kel stádiu pa odja un jogu. El fla: “Anbienti ka tinha nada aver ku kel di kongrésu. Tistimunhas di Jeová éra idukadu, es sta bistiba dretu i ses fidjus ta konportaba dretu. Tanbê kes algen ta parse ma es éra filís i es tinha pas. I kel-li éra un kuza ki sénpri N kria. N ka ta lenbra di kuzê ki fladu na kes diskursu na kel dia, má konportamentu di kes Tistimunha di Jeová nunka N ka ta skese.” c É klaru ki nu ta konporta si pamodi nu ta ama kunpanheru di verdadi. Nu ta trata nos irmons ku irmans ku bondadi i ruspetu pamodi nu ta ama-s.

9 É kel-li tanbê ki kontise ku un irmon ki txoma John. El xinti mésmu kuza kantu el kumesa ta sisti runion. El fla: “N fika dimiradu ku ses manera di trata algen. Ta parseba ma es éra santu. Kel amor di verdadi ki es ta mostraba pa kunpanheru konvense-m ma kel-la éra relijion verdaderu.” d Kes spiriénsia li i txeu otus ta mostra ma povu di Jeová sta ta prova ma es é kriston di verdadi.

10. Prinsipalmenti na ki situason ki nu ten oportunidadi di mostra amor pa nos irmons? (Odja nóta di rodapé.)

10 Sima nu odja na komésu di kel studu li, ninhun di nos irmons é ka perfeitu. Alvês, es ta fla i es ta faze kuzas ki ta xatia-nu. e (Tia. 3:2) Na kes situason li, prinsipalmenti óras ki otus algen ta xatia-nu, nu pode mostra ma nu ta ama-s di verdadi pa kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze. Na kel asuntu li, kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Jizus? — Juan 13:15.

MODI KI JIZUS MOSTRA AMOR PA SE APÓSTLUS?

Jizus mostra amor pa se apóstlus sikrê es faze txeu kuza mariadu. (Odja parágrafus 11 ti 13.)

11. Ki atitudi mariadu Tiagu i Juan mostra? (Odja dizenhus.)

11 Jizus ka ta speraba ma se sigidoris ta sérba perfeitu. Má envês di kel-li, el djuda-s koriji ses frakéza i faze mudansas pa agrada Jeová. Un bês, dôs di se apóstlus, Tiagu i Juan, fla ses mai pa pidi Jizus pa da-s un puzison inportanti na Reinu. (Mat. 20:20, 21) Kuzê ki Tiagu i Juan faze ta mostraba ma es tinha orgulhu i es krê biraba más inportanti di ki otus algen. — Pro. 16:18.

12. É sô Tiagu ku Juan ki mostra un atitudi mariadu? Splika.

12 Ka éra sô Tiagu i Juan ki mostra un atitudi mariadu kel óra. Repara modi ki kes otu apóstlus reaji: “Kantu kes otu 10 fika ta sabe di kel-li, es ka fika nada kontenti ku kes dôs irmon.” (Mat. 20:24) Nu pode imajina modi ki Tiagu i Juan i kes otu apóstlus diskuti txeu ku kunpanheru. Talvês kes otu apóstlus fla kuzas sima kes-li: ‘Kenha ki nhos ta pensa ma nhos é pa pidi un puzison inportanti na Reinu? É ka sô nhos ki trabadja duru ku Jizus. Tanbê nu merese un puzison inportanti sima nhos!’ Ka ta inporta kuzê ki es pensa ô ki es fla, na kel situason es skese ma sénpri es debe mostraba amor i bondadi pa kunpanheru.

13. Modi ki Jizus lida ku fadjas di se apóstlus? (Mateus 20:25-28)

13 Kuzê ki Jizus faze na kel situason? El ka xatia ku es. El ka fla ma el staba ta bai djobe otus apóstlu midjór, ki tinha más umildadi i ki sénpri ta trataba kunpanheru ku amor. Envês di kel-li, Jizus pâpia ku es ku paxénxa pamodi el sabia ma es krê fazeba kel ki é dretu. (Lé Mateus 20:25-28.) Jizus sénpri trata se apóstlus ku bondadi, sikrê es diskuti txeu bês sobri kal di es ki éra más inportanti. — Mar. 9:34; Luk. 22:24.

14. Na ki anbienti ki apóstlus di Jizus kria?

14 Di sertéza Jizus lenbra ma kultura di kes apóstlu afeta-s. (Juan 2:24, 25) Es kria na un lugar ki kes xéfi di relijion ta papiaba txeu sobri ten un puzison inportanti. (Mat. 23:6) Kes xéfi di relijion di judeus tanbê ta atxaba ma es éra midjór di ki otus algen. f (Luk. 18:9-12) Jizus intende ma kel manera di pensa li pode afetaba kuzê ki apóstlus ta atxaba di ses kabésa i di otus algen. (Pro. 19:11) El ka ta speraba ma se disiplus nunka ka ta fazeba nada mariadu, i el tinha paxénxa ku es óras ki es ta fadjaba. El sabia ma es krê fazeba kel ki é dretu. Nton, el inxina-s ku paxénxa pa es sérba más umildi i pa es mostraba amor pa otus algen, envês di sénpri tenta sérba kel algen más inportanti.

MODI KI NU PODE IMITA IZÉNPLU DI JIZUS?

15. Kuzê ki nu pode prende ku kuzê ki kontise ku Tiagu i Juan?

15 Nu pode prende txeu ku kuzê ki kontise ku Tiagu i Juan. Es aji mariadu kantu es pidi un puzison inportanti na Reinu. Má kes otu apóstlus tanbê aji mariadu, pamodi es dexa kel situason straga ses union. Má Jizus trata tudu kes 12 apóstlu ku bondadi i amor. Kuzê ki nu ta prende? Kuzê ki é más inportanti é ka sô kuzê ki otus algen ta faze, má tanbê modi ki es ta reaji óras ki es ta aji mariadu i es ta fadja. Kuzê ki pode djuda-nu? Óras ki nu sta xatiadu ku un irmon, nu pode pergunta nos kabésa: ‘Pamodi ki kuzê ki el faze xatia-m txeu? Kel-li ta mostra ma N meste midjora algun kuza? Kel algen ki xatia-m sta ta pasa pa algun prubléma? Sikrê N ten razon pa N sta xatiadu, N ta pode mostra amor i púrdua kel algen?’ Óras ki nu ta trata otus ku amor, nu ta mostra ma nos é sigidor verdaderu di Jizus.

16. Kuzê más ki nu pode prende ku izénplu di Jizus?

16 Izénplu di Jizus tanbê ta inxina-nu ma nu debe tenta intende nos irmons. (Pro. 20:5) É verdadi ma Jizus pode leba korason. Nos nu ka ta pode faze kel-li. Má, nu pode mostra paxénxa pa nos irmons i irmans óras ki es ta xatia-nu (Efé. 4:1, 2; 1 Ped. 3:8) É más fásil faze kel-li si nu fika ta sabe más kuzas sobri es. Odja un izénplu.

17. Modi ki konxe un irmon midjór djuda un enkaregadu di grupu di kongregason?

17 Un enkaregadu di grupu di kongregason ta lenbra di un irmon na un di kes kongregason ki el vizita na Áfrika Oriental. Na komésu, kel enkaregadu di grupu di kongregason ta atxaba ma kel irmon li ka ta mostraba bondadi. Modi ki kel enkaregadu di grupu di kongregason reaji? El fla: “Envês di ka trata ku kel irmon, N disidi konxe-l midjór.” Kantu ki kel enkaregadu di grupu di kongregason pasa algun ténpu ku kel irmon, el prende sobri modi ki kel irmon kriadu i modi ki kel-li afeta-l na manera ki el ta trataba otus algen. Kel enkaregadu fla: “Kantu N diskubri ma foi difísil pa el faze mudansas ki el krê fazeba pa pode daba dretu ku otus algen i modi ki dja el mudaba, N fika dimiradu. Nu bira bons amigu.” Nton, óras ki nu ta tenta intende nos irmons i irmans, txeu bês ta fika más fásil mostra-s amor.

18. Ki perguntas nu pode faze nos kabésa si un irmon ofende-nu? (Provérbios 26:20)

18 Alvês nu pode xinti nisisidadi di pâpia ku un irmon ki ofende-nu. Má antis, nu debe faze kes pergunta li: ‘N entende dretu kuzê ki kontise?’ (Pro. 18:13) ‘El staba ta tenta ofende-m mê?’ (Ecl. 7:20) ‘Dja N faze un kuza mariadu sima kel-li?’ (Ecl. 7:21, 22) ‘Si N pâpia ku kel algen sobri kel-li, kel prubléma ta fika más piór?’ (Lé Provérbios 26:20.) Si nu tra ténpu pa pensa na kes pergunta li, nu pode da kónta ma amor pode pô-nu ta para di pensa na kuzê ki kontise.

19. Kuzê ki bu debe sta disididu na faze?

19 Tistimunhas di Jeová ta prova ma es é disiplus verdaderu di Jizus pamodi es ta mostra amor pa kunpanheru. Kada un di nos ta mostra ma nos é disiplu di verdadi, óras ki nu ta mostra amor di korason pa nos irmons i irmans sikrê es é inperfeitu. Óras ki nu ta faze si, nu ta djuda otus algen rekonhese relijion verdaderu i djunta ku nos na adora Jeová, kel Deus di amor. Pur isu, nu debe sta disididu na kontinua ta mostra amor ki ta prova ma nos é kriston verdaderu.

KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’

a Txeu algen krê prende más sobri Jeová i se Palavra pamodi amor verdaderu ki es ta odja entri nos. Má nos é ka perfeitu. Nton, alvês é ka fásil mostra amor pa kunpanheru. Nu ta ben odja pamodi ki amor é txeu inportanti, i modi ki nu pode imita izénplu di Jizus óras ki nu ta lida ku inperfeison di otus algen.

c Odja artigu “Ti ki enfin N atxa un obijetivu na vida”, na Sentinéla, 1 di novénbru di 2012, pájinas 13-14.

d Odja artigu “Nha vida ta parseba sábi” na Sentinéla, 1 di maiu di 2012, pájinas 18-19.

e Kel studu li ka ta pâpia di kes pekadu gravi ki ansions meste rezolve, sima kes ki sta na 1 Coríntios 6:9, 10.

f Ta fladu ma txeu ténpu dipôs, un rabinu fla: “Mundu ten peloménus 30 ómi justu sima Abraon. Si ten 30, mi ku nha fidju é dôs di es; si ten 10, mi ku nha fidju é dôs di es; si ten sinku mi ku nha fidju é dôs di es; si ten dôs é mi ku nha fidju; má si é sô un, é mi.”