Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 13

Uza kriason pa inxina bus fidju sobri Jeová

Uza kriason pa inxina bus fidju sobri Jeová

‘Ken ki kria kes kuza li?’ — ISAÍAS 40:26.

KÁNTIKU 11 Kriason ta lova Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Kuzê ki pai ku mai krê djuda ses fidjus faze?

 PAI ku mai, nu sabe ma nhos krê di korason djuda nhos fidjus konxe i ama Jeová. Má, nu ka ta konsigi odja Deus. Modi ki nhos pode djuda nhos fidjus odja-l sima un algen rial i bira más se amigu? — Tia. 4:8.

2. Modi ki pai ku mai pode inxina ses fidjus sobri kualidadis di Jeová?

2 Un manera inportanti di djuda fidjus bira amigu di Jeová é studa Bíblia ku es. (2 Tim. 3:14-17) Má, Bíblia ta pâpia di un otu manera ki jóvens pode prende sobri Jeová. Na livru di Provérbios, un pai ta lenbra se fidju pa nunka el ka dexa di odja kualidadis di Jeová, ki kriason ta mostra. (Pro. 3:19-21) Nu ta ben odja alguns manera ki pai ku mai pode uza kriason pa djuda ses fidjus prende sobri manera di ser di Jeová.

MODI KI NHOS PODE UZA KRIASON PA INXINA NHOS FIDJUS?

3. Ki ajuda pai ku mai debe da ses fidjus?

3 Bíblia ta fla ma kualidadis di Deus ‘ki nu ka ta odja sta ta odjadu klaru désdi kriason di mundu pamodi es ta parse através di kuzas ki fazedu’. (Rom. 1:20) Pai ku mai, talvês nhos gosta di pasa ténpu fóra di kaza ku nhos fidjus. Nhos uza kel ténpu li pa djuda nhos fidjus odja kuzê ki ‘kuzas ki fazedu’ ten aver ku kualidadis di Jeová. Nu ben odja kuzê ki pai ku mai pode prende ku manera ki Jizus inxina.

4. Modi ki Jizus uza kriason pa inxina se disiplus? (Lukas 12:24, 27-30)

4 Repara modi ki Jizus uza kriason pa inxina. Un bês, Jizus fla se disiplus pa djobe ku atenson pa korbu i kes flor. (Lé Lukas 12:24, 27-30.) Jizus pode papiaba di kalker animal ô planta, má el skodje un pasu i un flor ki se disiplus konxeba dretu. Talvês disiplus ta odjaba korbu ta buaba riba di ses kabésa i flor ta abriba na kanpu. Bu ta konsigi imajina Jizus ta ponta pa kes kuza li timenti el staba ta pâpia? I kuzê ki el faze dipôs ki el pâpia di kes izénplu li? El inxina se disiplus ma ses Pai na séu gosta di da i ma el ta mostra bondadi. Jeová ta da se sérvus fiel kumida i el ta bisti-s sima el ta faze ku korbu i ku kes flor di kanpu.

5. Ki kuzas na kriason pai ku mai pode uza pa inxina ses fidju sobri Jeová?

5 Pai ku mai, óras ki nhos ta inxina nhos fidjus, modi ki nhos pode imita Jizus? Nhos pode fla nhos fidjus algun kuza na kriason ki nhos gosta, sima animal ô planta ki nhos gosta más txeu. Óras ki nhos ta pâpia ku nhos fidjus sobri kel-li, nhos debe splika-s kuzê ki kes kuza li ta inxina-nu sobri Jeová. Dipôs, nhos pode pergunta nhos fidju ki animal ô planta ki el gosta más txeu. Si nhos pâpia sobri un kuza di kriason ki nhos fidju gosta, talvês el ta presta más atenson óras ki nhos ta tenta inxina-l sobri kualidadis di Jeová.

6. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di mai di Kristofer?

6 Pai ku mai ten ki gasta txeu ténpu ta piskiza sobri un animal ô un planta antis di pâpia sobri kuzê ki es ta inxina-nu sobri Jeová? Si nhos krê nhos pode faze kel-li. Jizus ka da un splikason grandi sobri modi ki korbu ta kume ô modi kes flor ta kria. Sikrê nhos fidju gosta di prende tintin pa tintin sobri kes kuza ki Jeová kria, alvês sô fla un kuza sinplis ô faze un pergunta ta txiga pa inxina nhos fidju kuzê ki nhos krê fla-l. Repara kuzê ki un irmon ki txoma Kristofer, lenbra kantu el éra mininu: “Nha mai ta flaba un kuza sinplis pa djudaba nos da más valor pa kriason ki staba na nos vólta. Pur izénplu, óras ki nu staba pértu di montanhas, el pode flaba: ‘Nhos odja modi ki kes montanha li é grandi i bunitu! Jeová é bon dimás.’ Ô óras ki nu staba pértu di mar, el pode flaba: ‘Nhos odja modi ki kes óndia ten forsa! Deus ten puder própi.’” Kristofer fla: “Kes kuza sinplis má inportanti ki nha mai fla mexe ku nos.”

7. Modi ki nhos pode trena nhos fidjus pa pensa na kriason?

7 Sima nhos fidjus ta ba ta kria, nhos pode trena-s pa es kumesa ta pensa na kriason i prende sobri Jeová. Nhos pode pâpia sobri un kuza ki Jeová kria i pergunta nhos fidjus: “Kuzê ki kel-li ta inxina-u sobri Jeová?” Nhos pode fika dimiradu ku kuzê ki es ta fla. — Mat. 21:16.

KI ÓRA KI NHOS PODE UZA KRIASON PA INXINA NHOS FIDJUS?

8. Ki oportunidadi kes pai ku mai israelita tinha timenti es ta andaba ‘na strada’?

8 Kes pai ku mai israelita fladu pa es inxinaba ses fidjus kes palavra di mandamentus di Jeová, óras ki es staba ta ‘anda na strada’. (Deut. 11:19) Strada ta lebaba pa fóra di sidadi na Israel. Es pode odjaba txeu animal, pasu i flor. Óras ki kes família israelita staba ta anda na strada, kes pai ku mai pode papiaba ku ses fidjus sobri kes kuza ki Jeová faze. Nhos ki é pai ku mai talvês nhos ten oportunidadi sima kes-li pa uza kriason pa inxina nhos fidjus. Odja modi ki alguns pai ku mai faze kel-li.

9. Kuzê ki bu pode prende ku un mai ki ta mora na Índia i ku Kátia?

9 Un mai ki ta mora na un sidadi grandi na Índia, fla: “Óras ki nu ta ba vizita nos família fóra di sidadi, pa nos kel-li é un oportunidadi pa nu inxina nos fidjus prende sobri kriason bunitu di Jeová. N ta xinti ma nhas fidju ta intende kriason midjór óras ki es ta sta lonji di sidadi ki ten un monti algen i txeu karu.” Pai ku mai, talvês nhos fidjus nunka ka ta skese di kel ténpu ki es pasa djuntu ku nhos na un lugar bunitu. Un irman di Moldávia, ki txoma Kátia, fla: “Kes kuza ki más N ta lenbra di el kantu mi éra mininu é kes ki N pasa ku nha pai ku nha mai fóra di sidadi. N ten txeu gratidon pa es, pamodi es inxina-m désdi pikinoti pa N para i odja ku atenson kes kuza ki Jeová faze i konxe-l midjór através di se kriason.”

Sikrê na sidadi, bu pode atxa kuzas ki Jeová faze pa bu inxina bus fidju sobri el. (Odja parágrafu 10.

10. Kuzê ki pai ku mai pode faze si é difísil pa es sai di sidadi? (Odja kuadru “ Ajuda pa pai ku mai”.)

10 I si bu ka ta konsigi sai fóra di sidadi? Un irmon ki tanbê ta mora na Índia, fla: “Na undi ki N ta mora, kes pai ku mai ten ki trabadja txeu óra, i sai di sidadi pode ser karu. Má bu pode odja kriason di Jeová i pâpia sobri se kualidadis óras ki bu sta na un parki pikinoti ô na un varanda di un kaza.” Óras ki bu ta djobe ku kuidadu, talvês bu pode diskubri txeu kuza na kriason pértu di bu kaza ki bu pode mostra bus fidju. (Sal. 104:24) Talvês bu ta atxa pasu, bitxu, planta i otus kuza. Karina, di Alimanha, fla: “Nha mai gosta txeu di flor. Nton, kantu mi éra pikinoti, sénpri ki nu ta pasiaba djuntu el ta mostraba mi flor.” Pai ku mai, tanbê nhos pode uza txeu vídiu i publikasons ki ta pâpia sobri kriason ki nos organizason dja faze pa inxina nhos fidjus. Ka ta inporta na undi ki bu ta mora, bu pode djuda bus fidju odja ku atenson kes kuza ki Deus faze. Gósi, nu ben pâpia di alguns kualidadi di Jeová ki bu pode mostra bus fidju.

KES KUALIDADI DI JEOVÁ ‘KI NU KA TA ODJA STA TA ODJADU KLARU’

11. Modi ki pai ku mai pode djuda ses fidjus odja amor di Jeová?

11 Pa djuda nhos fidjus odja amor di Jeová, nhos pode mostra-s modi ki txeu animal ta kuida di ses fidjus ku amor. (Mat. 23:37) Tanbê, nhos pode distaka kes txeu kuza bunitu ki nu gosta txeu na kriason. Karina, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Óras ki N ta pasiaba mi ku nha mai, el ta insentivaba mi pa N para i odja ku atenson modi ki kada flor é diferenti i modi ki se bunitéza ta mostra amor di Jeová. Dipôs di txeu anu, inda N ta odja flor ku atenson i N ta repara modi ki kor i manera di kada un é diferenti. Es ta kontinua ta lenbra-m modi ki Jeová ta ama-nu txeu.”

Bu pode inxina bus fidju sabedoria di Deus, óras ki bu ta pâpia ku es sobri modi ki nos korpu fazedu di manera bunitu. (Odja parágrafu 12.)

12. Modi ki pai ku mai pode djuda ses fidjus odja sabedoria di Deus? (Salmo 139:14) (Odja fotu.)

12 Nhos djuda nhos fidjus odja sabedoria di Deus. Jeová ten mutu más sabedoria ki nos. (Rom. 11:33) Pur izénplu, nhos pode fla nhos fidjus modi ki agu ta subi pa forma núven. I dipôs modi ki núven xeiu di agu ta bai di un lugar pa kel otu sen prubléma. (Jó 38:36, 37) Tanbê, nhos pode pâpia di modi ki nos korpu é ben fetu. (Lé Salmo 139:14.) Odja modi ki un pai ki txoma Vladimir faze kel-li. El fla: “Un dia, nos fidju kai di bisikléta i el da pankada. Dipôs di alguns dia, kel pankada sara. Mi ku nha mudjer nu splika-l ma Jeová faze nos korpu ku kapasidadi di rekupera el sô. Nu fla-l ma nu ka ta odja nada sima kel-li ta kontise na kes kuza ki ómi faze. Pur izénplu, un karu ka ta konpo el sô dipôs ki el panha asidenti. Kel spiriénsia li djuda nos fidju intende sabedoria di Jeová.”

13. Modi ki pai ku mai pode djuda ses fidjus odja puder di Deus? (Isaías 40:26)

13 Jeová ta konvida-nu pa nu odja pa séu i pa nu pensa na modi ki se puder ta mante tudu stréla na se lugar. (Lé Isaías 40:26.) Bu pode insentiva bus fidju pa odja pa séu i pensa. Un irman di Taiuan ta lenbra di un kuza ki kontise ku el kantu el éra mininu. El fla: “Un bês, nha mai leba-m pa nu ba faze kanpamentu, i nu konsigi odja txeu stréla na séu pamodi nu ka staba na sidadi ku tudu kes lus. Na kel ténpu, N staba preokupadu ma N ka ta konsigi kontinuaba lial pa Jeová pamodi nhas koléga di skóla staba ta faze-m preson pa N ka obi ku Jeová. Nha mai insentiva-m pa N pensa na puder ki Jeová uza pa kria tudu kes stréla li. Tanbê, el djuda-m lenbra ma di sertéza Jeová ta uza kel puder li pa djuda-m lida ku kalker provason. Dipôs ki N odja kriason di Jeová ku atenson na kel viaji, N fika ku gana di konxe Jeová midjór i N bira más disididu na sirbi-l.”

14. Modi ki pai ku mai pode uza kriason pa djuda ses fidjus odja ma Jeová é un Deus filís?

14 Kes kuza ki Jeová kria ta mostra ma el é filís i ma el krê pa nu ser filís tanbê. Sientistas odja ma maioria di animal ta brinka, ti mésmu pasu i pexi. (Jó 40:20) Bus fidju dja kustuma ri kantu es odja animal ta brinka? Talvês dja es odja un gatu ta kóre tras di un bolinha, ô katxorinhus ta brinka ku kunpanheru. Di otu bês ki bus fidju ri pamodi es odja un animal ta brinka, pamodi ki bu ka ta lenbra-s ma nu ta sirbi un Deus filís? — 1 Tim. 1:11.

PRUVETA KRIASON DI JEOVÁ NA FAMÍLIA

Bus fidju pode fika más diskontraídu i ku gana di fla-u kuzê ki es ta xinti, óras ki nhos ta sta djuntu na naturéza. (Odja parágrafu 15.)

15. Kuzê ki pode djuda pai ku mai sabe kuzê ki ses fidjus sta ta pensa na el? (Provérbios 20:5) (Odja fotu.)

15 Alvês, pai ku mai pode atxa ma é difísil pâpia ku ses fidjus sobri prublémas ki es ta pasa pa el. Si é si ki bu ta atxa, talvês bu meste puxa pa fóra kuzê ki bus fidju ta pensa. (Lé Provérbios 20:5.) Alguns pai ku mai ta atxa ma é más fásil faze kel-li, óras ki es ta djobe naturéza djuntu ku ses fidjus. Pamodi? Un di kes motivu é pamodi ten ménus kuza pa distrai fidjus i pai ku mai. Un pai na Taiuan, fla kal ki é otu motivu: “Óras ki nu ta pasa ténpu ku nos fidjus fóra di kaza, ta anda na montanhas ô na bera-mar, normalmenti es ta fika más trankilu. Asi ta fika más fásil pa nu puxa pa fóra kuzê ki es ta pensa.” Kátia, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Dipôs di skóla, txeu bês nha mai ta lebaba mi pa un parki bunitu. Na kel lugar trankilu, éra más fásil pa N flaba el kuzê ki kontiseba na skóla ô kuzê ki N staba preokupadu ku el.”

16. Modi ki famílias pode relaxa i divirti óras ki es ta pruveta kriason di Jeová?

16 Óras ki famílias ta pruveta kes kuza ki Jeová faze, es pode relaxa i divirti djuntu. Kel-li ta djuda-s ama kunpanheru más txeu. Bíblia ta fla ma ten ‘ténpu pa ri’ i ‘ténpu pa badja’ ô brinka. (Ecl. 3:1, 4, nóta di rodapé.) Jeová faze lugaris bunitu na téra na undi ki nu pode faze kuzas ki nu gosta. Txeu família gosta di pasa ténpu djuntu na parki, na kanpu, na montanhas ô na bera-mar. Alguns mininu gosta di kóre i brinka na un parki, odja animal ô nada na un riu, na lagu ô na mar. Ten txeu oportunidadi pa pruveta naturéza i kes kuza ki Jeová faze.

17. Pamodi ki pai ku mai debe djuda ses fidjus tra pruvetu di kriason di Deus?

17 Na mundu novu di Deus, pai ku mai i fidjus ta ben pruveta di kriason di Jeová di un manera ki es ka ta pode faze gósi. Nton, nu ka ta ten motivu di xinti medu di animal i nen es ka ta xinti medu di nos. (Isa. 11:6-9) Nu ta ba ten ténpu avontádi pa pruveta di kuzê ki Jeová faze. (Sal. 22:26) Má pai ku mai, ka nhos spéra ti ki txiga la pa nhos djuda nhos fidjus kumesa ta tra pruvetu di kriason. Óras ki nhos ta uza kriason pa inxina nhos fidjus sobri Jeová, talvês es ta konkorda ku kuzê ki rei Davidi fla: ‘Ó Jeová ka ten ninhun trabadju sima kes di bo.’ — Sal. 86:8.

KÁNTIKU 134 Fidjus é un eransa di Deus

a Txeu irmon ku irmans ten bons lenbransa di kel ténpu ki es pasa ta tra pruvetu di kriason, djuntu ku ses pai i ku ses mai ki ta sirbi Jeová. Es ka skese modi ki ses mai ku ses pai uza kel ténpu ki es pasa na naturéza pa inxina-s sobri manera di ser di Jeová. Si bu ten fidju, modi ki bu pode uza kriason pa inxina-l sobri kualidadis di Deus? Kel studu li ta ben responde kel pergunta li.