Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 11

KÁNTIKU 129 Nu kontinua ta aguenta firmi

Bu pode aguenta firmi sikrê bu pasa pa un diziluzon

Bu pode aguenta firmi sikrê bu pasa pa un diziluzon

“Bu aguenta txeu kuza pamodi nha nómi”.APOKALIPSE 2:3.

ASUNTU PRINSIPAL

Bu pode aguenta firmi na bu sirvisu pa Jeová sikrê bu pasa pa alguns diziluzon.

1. Kal ki é alguns benson ki nu ten pamodi nu ta faze párti di organizason di Jeová?

 PA NOS é un benson faze párti di organizason di Jeová na es ténpu di fin konplikadu. Sima situason na mundu sta ta piora kada bês más, Jeová ta da-nu un família spritual di irmons ku irmans ki é unidu. (Sal. 133:1) El ta djuda-nu ten un família filís. (Efé. 5:33–6:1) I el ta da-nu kel sabedoria ki nu meste pa lida ku preokupasons i ten alegria.

2. Kuzê ki nu meste faze i pamodi?

2 Má, nu meste sforsa txeu pa nu kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. Pamodi? Pamodi alvês nu pode fika ofendidu ku kuzas ki otus algen fla ô faze. Tanbê, nu pode xinti dizanimadu óras ki nu fadja, prinsipalmenti si dja nu komete kel fadja txeu bês. Nu meste kontinua ta aguenta firmi na nos sirvisu pa Jeová (1) óras ki un irmon ô irman ofende-nu, (2) óras ki nos maridu ô nos mudjer diziludi-nu i (3) óras ki nu fika dizanimadu pamodi nu fadja. Na kel studu li, nu ta ben pâpia di kada un di kes situason li. Tanbê nu sta ben odja kuzê ki nu pode prende ku alguns algen fiel ki Bíblia ta pâpia di el ki pasa pa situasons sima kes-li.

AGUENTA FIRMI ÓRAS KI UN IRMON Ô UN IRMAN OFENDE-U

3. Ki dizafiu irmons ku irmans ta pasa pa el?

3 Dizafiu. Alguns irmon ô irmans ten maneras di ser ki ta irita-nu. Otus irmon pode faze algun kuza ki diziludi-nu ô es pode trata-nu mariadu. Ansions tanbê pode fadja. Kes prubléma li pode poi alguns irmon ta ten dúvida si kel-li é organizason di Deus. Envês di es kontinua ta sirbi Deus ‘onbru ku onbru’ djuntu ku ses irmons ku irmans, es ta para di pâpia ku kes ki ofende-s ô ti mésmu es ta para di bai runion. (Sof. 3:9) Kel-li é un bon disizon? Odja kuzê ki nu pode prende ku un algen ki Bíblia ta pâpia di el ki pasa pa un prubléma sima kel-li.

4. Ki dizafius Paulu pasa pa el?

4 Izénplu di Bíblia. Apóstlu Paulu sabia ma se irmons ku irmans éra inperfeitu. Pur izénplu, alguns irmon di kongregason na Jiruzalen fika ku medu di el kantu el tenta djunta ku kongregason. (Atus 9:26) Dipôs, alguns algen pâpia mal di el pa mantxa se nómi. (2 Kor. 10:10) Paulu odja un ansion ta toma un disizon mariadu ki pode poba otus algen ta tropesa. (Gál. 2:11, 12) I Markus, ki éra un di kes kunpanheru di Paulu, diziludi-l txeu. (Atus 15:37, 38) Paulu pode dexaba kalker un di kes situason li poba el ta ivita pasa ténpu ku kes ki ofendeba el. Má, el kontinua ta da valor pa se irmons ku irmans i el kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. Kuzê ki djuda Paulu aguenta firmi?

5. Kuzê ki djuda Paulu ka dizisti di se irmons ku irmans? (Kolosensis 3:13, 14) (Odja dizenhus.)

5 Paulu ta amaba se irmons ku irmans. Kel amor ki Paulu tinha pa otus algen djuda-l ka konsentra na ses inperfeison, má na ses bon kualidadi. Amor tanbê djuda Paulu faze kel ki el skrebe na Kolosensis 3:13, 14. (Lé.) Odja modi ki el prova ma el púrdua Markus di korason. Enbóra Markus bandona Paulu duránti se primeru viajen misionáriu, Paulu ka kontinua xatiadu ku el. Dipôs, ku amor Paulu skrebe un karta pa kongregason na Kolosus. Na kel karta, el ilojia Markus pamodi el éra un kunpanheru di trabadju ki tinha txeu valor i “un fonti di grandi konsolu”. (Kol. 4:10, 11) Timenti Paulu staba prézu na Roma, el pidi Markus pa bai djuda-l. (2 Tim. 4:11) Ta fika klaru ma Paulu ka dizisti di se irmons. Kuzê ki nu pode prende ku Paulu?

Kantu Paulu ka konkorda ku Barnabé i Markus, el ka kontinua xatiadu ku es. Má dipôs, el fika kontenti di trabadja ku es. (Odja parágrafu 5.)


6-7. Modi ki nu pode kontinua ta mostra amor pa nos irmons ku irmans sikrê ku ses inperfeisons? (1 Juan 4:7)

6 Kuzê ki nu ta prende. Jeová krê pa nu kontinua ta mostra amor pa nos irmons ku irmans. (Lé 1 Juan 4:7.) Si nos irmons ku irmans trata-nu mariadu, nu pode kunfia ma es ka faze-l di abuzu i ma es sta ta tenta faze kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu. (Pro. 12:18) Deus ta ama se sérvus ki é fiel sikrê es ta fadja. Sikrê nu komete fadja el ta kontinua ta ser nos amigu i el ka ta fika ku raiba di nos. (Sal. 103:9) Nos é txeu gratu pamodi Jeová ta purdua-nu i nu meste imita-l i púrdua otus algen. — Efé. 4:32–5:1.

7 Lenbra tanbê ma sima fin sta fika más pértu nu meste kontinua amigu di nos irmons ku irmans. Nu pode spera ma pirsigison ta fika más txeu. Nu pode ti bai pa kadia pamodi nos fé. Si kel-li kontise, nu meste di nos irmons ku irmans más di ki antis. (Pro. 17:17) Odja kuzê ki kontise ku Juzé, a ki é un ansion na Spanha. El i otus irmon podu prézu djuntu pamodi es nega bai trópa. El fla: “Na kadia, éra faxi nu fikaba xatiadu ku kunpanheru pamodi nu ta staba na mésmu séla. Nu tinha ki staba sénpri prontu pa aguenta i púrdua kunpanheru di korason. Kel-li djuda-nu kontinua unidu i proteje-nu. Nu staba djuntu ku otus prézu ki ka ta sirbiba Jeová. Un bês N panha un pankada i N tevi ki podu jésu na brasu, pur isu N ka ta konsigi fazeba kuzas mi sô. Má, un di nhas irmon laba nhas ropa i el kuida di mi di otus manera. N sprimenta amor di verdadi kantu más N staba ta meste.” Nu ten bons motivu pa nu rezolve nos prublémas ku kunpanheru désdi gósi!

AGUENTA FIRMI ÓRAS KI BU MARIDU Ô BU MUDJER DIZILUDI-U

8. Ki dizafiu maridu ku mudjer ta pasa pa el?

8 Dizafiu. Tudu kazamentu ten prublémas. Bíblia ta fla klaru ma tudu kes ki kaza ta ten “prubléma na ses vida.” (1 Kor. 7:28) Pamodi ki kel-li ta kontise? Pamodi maridu ku mudjer é inperfeitu, es ten kualidadis diferenti di kunpanheru i es pode ka gosta di mésmu kuza. Maridu ku mudjer pode ser di rasa ô kultura diferenti. Ku ténpu, es pode odja kuzas na kunpanheru ki es ka reparaba antis di es kaza. Tudu kes kuza li pode traze prublémas. Alguns maridu ku mudjer, envês di rezolve djuntu ses prubléma na kazamentu, es ta poi kulpa na kunpanheru mésmu ki es tudu dôs fadja. Es pode ti pensa na sipara ô divôrsia pa rezolve ses prubléma. Má es ta ser más filís si es sipara ô es divôrsia? b Nu ben odja un izénplu ki sta na Bíblia di un algen ki aguenta firmi sikrê ku txeu prubléma na kazamentu.

9. Ki dizafiu Abigail pasa pa el?

9 Izénplu di Bíblia. Abigail éra kazadu ku Nabal, un ómi ki Bíblia ta fla ma éra brutu i ma tinha mau konportamentu. (1 Sam. 25:3) Talvês foi difísil pa Abigail vive ku un ómi si. Abigail tevi oportunidadi di kaba ku se kazamentu? Sin. El tevi un oportunidadi kantu Davidi, ki ta ben sérba rei di Israel, krê mataba se maridu pamodi el ofende Davidi i se trópas. (1 Sam. 25:9-13) Abigail pode fujiba i dexaba Davidi mataba Nabal. Envês di kel-li, el konvense Davidi pa ka mata Nabal. (1 Sam. 25:23-27) Pamodi ki Abigail faze kel-li?

10. Pamodi ki Abigail kontinua na un kazamentu difísil?

10 Abigail ta amaba Jeová i el ta ruspetaba se leis sobri kazamentu. Talvês el sabia kuzê ki Deus fla Adon ku Eva kantu ki el faze kel primeru kazamentu. (Gén. 2:24) Abigail sabia ma pa Jeová, kazamentu é sagradu. El krê dexaba Jeová kontenti i kel-li motiva-l pa el faze tudu kel ki el ta podeba pa proteje se família i kel-li ta inkluiba se maridu. El aji faxi pa inpidi Davidi di mata Nabal. Tanbê, el staba prontu pa pidi diskulpa pa un kuza mariadu ki ka éra el ki fazeba. Di serteza, Jeová ta amaba kel mudjer li ki éra korajoza i ki ka ta pensaba sô na se kabésa. Kuzê ki maridu ku mudjer pode prende ku izénplu di Abigail?

11. (a) Kuzê ki Jeová ta spera di kes algen ki kaza? (Efézius 5:33) (b) Kuzê ki bu prende ku sforsu ki Karmen faze pa salva se kazamentu? (Odja fotu i dizenhu.)

11 Kuzê ki nu ta prende. Jeová krê pa un maridu i un mudjer kontinua djuntu, sikrê un di es ta bira ses kazamentu difísil. Deus ta fika kontenti di odja kes algen ki é kazadu ta sforsa txeu pa rezolve ses prubléma i pa mostra amor i ruspetu sinseru pa kunpanheru. (Lé Efézius 5:33.) Odja izénplu di Karmen. Uns 6 anu dipôs di el kaza, el kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová i dipôs el batiza. Karmen fla: “Nha maridu ka fika kontenti ku nha disizon. El fika ku siumis di Jeová. El ta insultaba mi i el ta amiasaba ma el ta larga-m.” Má simé, Karmen kontinua ta aguenta firmi na se kazamentu. Duránti 50 anu el sforsa txeu pa el ten un kazamentu ku bazi na amor i ruspetu. El fla: “Sima ténpu ba ta pasa, N prende intende midjór modi ki nha maridu ta xintiba i N prende pâpia ku el ku bondadi. Dja ki N sabe ma kazamentu é sagradu pa Jeová, N faze di tudu pa N proteje-l. Nunka N ka dizisti di nha kazamentu pamodi N ta ama Jeová.” c Si bu pasa pa difikuldadis na bu kazamentu, bu pode kunfia ma Jeová ta apoia-u i ma el ta djuda-u aguenta firmi.

Kuzê ki nu pode prende ku dispozison di Abigail na faze tudu kel ki el ta pode pa salvaba kes algen di se kaza? (Odja parágrafu 11.)


AGUENTA FIRMI ÓRAS KI BU FIKA DIZANIMADU PAMODI BUS FADJA

12. Ki dizafiu nu pode pasa pa el dipôs di faze un pekadu gravi?

12 Dizafiu. Nu pode fika txeu dizanimadu si nu faze un pekadu gravi. Bíblia ta mostra ma nos pekadu pode pô-nu ta xinti ‘maguadu i dizanimadu’. (Sal. 51:17) Un irmon ki txoma Rubertu sforsa duránti txeu anu pa el bira un ajudanti di kongregason. Má dipôs, el faze un pekadu gravi i el da kónta ma el dexa Jeová tristi. El fla: “Kantu N da kónta kuzê ki N faze, nha konsénsia bira ta inkomoda-m txeu. N xinti na fundu di un posu. N txora i N ora pa Jeová. N ta lenbra ma N pensa ma Deus nunka más ka ta obiba mi. Pamodi ki el ta obiba mi dja ki N dexa-l txeu tristi? N diziludi-l.” Si nu faze un pekadu gravi, nu pode xinti txeu dizanimadu. Talvês ti nu pode kumesa ta pensa ma Jeová bandona-nu i pur isu, nu ka ten más motivu pa nu sirbi-l. (Sal. 38:4) Si dja bu xinti si, pensa na un algen ki Bíblia ta pâpia di el ki éra fiel i ki aguenta firmi na se sirvisu pa Jeová sikrê el faze un pekadu gravi.

13. Ki pekadu gravi Pedru faze i ki otus fadja pô-l ta faze kel-la?

13 Izénplu di Bíblia. Na kel noti antis di Jizus matadu, apóstlu Pedru fadja txeu bês i kel-li pô-l ta faze un pekadu. Primeru, Pedru kunfia txeu na se kabésa. El gaba kantu el fla ma el ta kontinuaba fiel sikrê kes otu apóstlu bandona Jizus. (Mar. 14:27-29) Dipôs, kantu el staba na jardin di Jetsémani, Pedru fadja txeu bês pamodi el ka konsigi mante sienti. (Mar. 14:32, 37-41) Dipôs kantu un monti di algen ki tinha spada ku pó ba prende Jizus, Pedru bandona-l. (Mar. 14:50) Pedru nega três bês ma el konxeba Jizus i ti el jura i el pidi se kabésa praga. (Mar. 14:66-71) Modi ki Pedru reaji kantu el da kónta ma el faze un pekadu gravi? El fika tristi dimás i el kumesa ta txora. Talvês, ti el xinti dizanimadu pamodi sentimentus di kulpa. (Mar. 14:72) Imajina modi ki Pedru xinti angustiadu kantu uns óra dipôs, es mata se amigu, Jizus! Talvês Pedru xinti sen valor.

14. Kuzê ki djuda Pedru aguenta firmi na se sirvisu pa Jeová? (Odja dizenhu.)

14 Ten alguns motivu ki djuda Pedru konsigi aguenta firmi ta sirbi Jeová. Un di kes motivu é pamodi el ka fika el sô. El fika djuntu ku kes otu disiplu i sen dúvida es konsola-l. (Luk. 24:33) Tanbê, dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa Pedru, talvês pamodi el krê daba el koraji. (Luk. 24:34; 1 Kor. 15:5) Dipôs, envês di Jizus koriji Pedru pamodi el fadja, Jizus fla-l ma el ta ba resebeba más responsabilidadi. (Juan 21:15-17) Pedru sabia ma el fazeba un pekadu gravi, má el kontinua ta tenta faze kel ki é dretu. Pamodi ki el faze kel-li? Pamodi el tinha serteza ma Jizus inda ta amaba el. I kes otu disiplu kontinua ta djuda-l. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Pedru?

Juan 21:⁠15-⁠17 ta mostra ma Jizus ka dizisti di Pedru i kel-li inkoraja Pedru pa el aguenta firmi. (Odja parágrafu 14.)


15. Di kuzê ki Jeová krê pa nu sta konvensidu? (Salmo 86:5; Romanus 8:38, 39) (Odja fotu.)

15 Kuzê ki nu ta prende. Jeová krê pa nu ten serteza ma el ta ama-nu i ma el sta prontu pa purdua-nu. (Lé Salmo 86:5; Romanus 8:38, 39.) Óras ki nu ta peka, nu ta xinti kulpadu. Kel-li é normal i é bon nu xinti si. Má, nu ka debe pensa ma Jeová ka ta ama-nu más ô ma el ka ta pode purdua-nu. Envês di kel-li, nu debe djobe ajuda lógu. Rubertu, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N faze un pekadu pamodi N kunfia na nha forsa pa N ka kai na tentason.” El da kónta ma el tinha ki papiaba ku ansions. El fla: “Kantu N pâpia ku ansions, es djuda-m xinti ma Jeová ta ama-m. I N xinti ma kes ansion tanbê ta ama-m. Es djuda-m ten serteza ma Jeová ka bandona-m.” Nos tanbê nu pode ten serteza ma Jeová ta ama-nu txeu i el ta purdua-nu si nu rapende di nos pekadus, nu djobe ajuda i nu sforsa pa nu ka ripiti nos érus. (1 Juan 1:8, 9) Si nu sta konvensidu ma Jeová ta ama-nu i ma el krê purdua-nu, nu ka ta para di sirbi-l mésmu dipôs ki nu faze un pekadu gravi.

Óras ki bu ta odja modi ki ansions ta sforsa pa djuda-u, ki serteza kel-la ta da-u? (Odja parágrafu 15.)


16. Pamodi ki bu sta disididu na aguenta firmi na bu sirvisu pa Jeová?

16 Jeová ta da valor pa sforsu ki nu ta faze pa sirbi-l duránti es ténpu di fin konplikadu ki nu sta vive. Ku ajuda di Jeová, nu pode aguenta firmi sikrê ku diziluzon. Nu pode kontinua ta ama nos irmons ku irmans i purdua-s ti mésmu óras ki es ofende-nu. Nu ta mostra ma nu ta ama Deus di korason i ma nu ta ruspeta kazamentu óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu rezolve prublémas ki talvês pode kontise na kazamentu. I si nu faze un pekadu, nu pode djobe ajuda di Jeová, seta se amor i se perdon, i kontinua ta sirbi-l. I nu pode ten serteza ma nu ta ten txeu benson si nu ‘ka dizisti di faze kel ki é dretu’. — Gál. 6:9.

MODI KI NU PODE AGUENTA FIRMI NA NOS SIRVISU PA JEOVÁ ÓRAS KI...

  • un irmon ô un irman ofende-nu?

  • nos maridu ô nos mudjer diziludi-nu?

  • nu fika dizanimadu pamodi nos fadjas?

KÁNTIKU 139 Odja bu kabésa na Paraízu

a Mudadu alguns nómi.

b Bíblia ta mostra ma maridu ku mudjer ka debe sipara di kunpanheru i el ta dexa klaru ma siparason ka ta da maridu ku mudjer direitu di kaza otu bês. Má, ten alguns situason gravi ki un sérvu di Jeová pode pensa na sipara. Odja párti PRENDE MÁS nunbru 4 “Siparason”, na livru Vive filís pa tudu ténpu!.