Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu ta pensa sima Jeová?

Bu ta pensa sima Jeová?

‘Nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma’. — ROMANOS 12:2.

KÁNTIKUS: 56, 123

1, 2. Sima nu ta ba ta fika más amigu di Jeová, kuzê ki nu ta prende faze? Da un izénplu.

IMAJINA ma un mininu dadu un prezenti. Se mai ku se pai ta fla-l: “Fla obrigadu.” El ta faze si, sô pamodi es fla-l pa el fla. Má sima el ta ba ta kria, el ta kumesa ta ntende pamodi ki se mai ku se pai ta atxa ma é inportanti agradise, óras ki algen ta faze algun kuza dretu pa nos. Pur isu, el ta fika ta agradise otus di korason, pamodi el prende ma é inportanti faze kel-la.

2 Mésmu kuza kontise ku nos. Kantu nu kumesa ta konxe Jeová, nu prende ma é inportanti sigi se mandamentus. Má sima nu ta ba ta fika más amigu di Jeová, nu ta prende modi ki el ta pensa, kuzê ki el gosta, kuzê ki el ka gosta i kuzê ki el ta atxa di alguns asuntu. Óras ki nu fika ta dexa pensamentus di Jeová muda nos konportamentu i djuda-nu toma disizons, nu sta ta pensa sima Jeová.

3. Pamodi ki é difísil pensa sima Jeová?

3 Nu prende ma é bon nu pensa sima Jeová. Má alvês é difísil nu pensa sima el, pamodi nos é inperfetu. Pur izénplu, nu sabe kuzê ki Jeová ta atxa di konportamentu seksual mariadu, buska kuzas material, trabadju di pregason, uza sangi i otus kuza. Má pode ser difísil nu ntende pamodi ki el ta pensa si. Nton, modi ki nu pode prende pensa kada bês más sima Jeová? I modi ki kel-li ta djuda-nu toma bons disizon gósi i na futuru?

PRENDE PENSA SIMA DEUS

4. Modi ki nu pode ‘troka nos manera di pensa’?

4 Romanos 12:2. Na es testu, apóstlu Polu fla kuzê ki nu debe faze pa nu prende pensa sima Jeová. El fla ma nu debe ‘para di sigi kel mundi li’. Na kel otu studu, nu prende ma nu debe ivita ideias i manera di konporta di mundu. Má Polu tanbê fla, ma nu debe ‘troka nos manera di pensa.’ Kel-li krê fla ma nu ten ki studa Palavra di Deus, pensa na el, ntende se manera di pensa i sforsa pa nu pensa sima el.

5. Modi ki ta studadu?

5 Studa é ka sô lé i sublinha respósta. Óras ki nu ta studa, nu debe pensa na kuzê ki kel matéria ta inxina-nu sobri Jeová, pamodi ki Jeová faze kuzas di kel manera i modi ki el ta pensa. Asi, nu ta ntende pamodi ki Jeová ta fla-nu pa nu faze un kuza i ivita otus kuza. Tanbê, nu debe djobe kuzê ki nu pode muda na nos vida i na nos manera di pensa. É klaru ki nu ka ta konsigi pensa na tudu kes kuza li óras ki nu ta studa. Má, é bon nu tra metadi di kel ténpu ki nu ta studa pa nu pensa na kes kuza ki nu lé. — Sal. 119:97; 1 Tim. 4:15.

6. Kuzê ki ta kontise óras ki nu pensa na Palavra di Deus?

6 Sénpri ki nu tra ténpu pa pensa na Palavra di Deus, ta kontise un kuza spetakular. Nu ta ‘prova’ ô konvense ‘nos kabésa’ ma manera ki Jeová ta pensa é perfetu. Óras ki nu ta para pa nu pensa, nu ta kumesa ta ntende kuzê ki Jeová ta atxa di alguns asuntu. Asi, nu ta ten sertéza ma se manera di pensa é midjór. Nos manera di pensa ta muda ô ta ‘troka’ i nu ta kumesa ta prende pensa di un otu manera. Poku-poku nu ta fika ta pensa sima Jeová.

É KEL KI NU TA PENSA KI NU TA FAZE

7, 8. (a) Kuzê ki Jeová ta pensa sobri kuzas material? (Odja dizenhus na komésu di studu.) (b) Si nu pensa sima Jeová, kuzê ki ta ser más inportanti pa nos?

7 Nu ka debe atxa ma kes kuza ki nu ta pensa ka ta mexe ku nos. Pamodi é kel ki nu ta pensa ki nu ta faze. (Mar. 7:21-23; Tia. 2:17) Nu ben odja alguns izénplu ki ta prova kel verdadi li. Kel primeru izénplu é sobri Jeová i nu ta odja klaru kuzê ki el ta pensa sobri kuzas material. Ivanjélhus ta mostra ma Jeová skodje Juzé ku Maria pa kria Se Fidju, mésmu ki es éra póbri. (Lev. 12:8; Luc. 2:24) Kantu Jizus nase, Maria ‘pô-l deta na manjedora’, pamodi es ka atxa lugar di fika na undi ki es ta ‘resebeba óspri.’ (Lúkas 2:7, BPK ) Si Jeová kreba, Jizus ta naseba na un lugar más midjór. Má, el kreba pa Jizus kriaba na un família ki ta poba Se adorason na primeru lugar. Kel-li éra kuza más inportanti pa Jeová.

8 Kel stória sobri modi ki Jizus nase, ta mostra kuzê ki Jeová ta atxa sobri kuzas material. Alguns mai ku pai ta krê pa ses fidju ten kes midjór kuza material, mésmu ki es sabe ma kes kuza pode prujudika ses amizadi ku Jeová. Má, Jeová ta atxa ma nos amizadi ku el é kuza más inportanti ki ten. I bo, bu ta pensa sima Jeová? Kuzas ki bu ta faze ta mostra ma kel-li é verdadi? — Hebreus 13:5.

9, 10. Modi ki nu pode mostra ma nu ta pensa sima Jeová óras ki un kuza pode tropesa otus?

9 Otu izénplu é sobri kuzê ki Jeová ta atxa di un algen ki ta tropesa otus. Kel-li ta kontise óras ki nu ta faze kuzas ki ta poi un algen ta peka ô ta para di sirbi Jeová. Jizus fla: ‘Ken ki poi un di kes pikinoti ki ten fé ta tropesa, éra midjór es prindaba el un pédra di muinhu na piskós, sima kes ki buru ta poi ta da vólta, i pa es botaba el na mar.’ (Mar. 9:42) Nu pode odja klaru ma Jizus ta atxa ma kel-li é un asuntu sériu! I nu sabe ma Jizus é sima se Pai. Pur isu, Jeová tanbê ta atxa ma é un asuntu sériu óras ki un algen ka ta preokupa si kuzas ki el ta faze pode tropesa sigidoris di Jizus. — João 14:9.

10 Nu ta pensa sobri kel asuntu li sima Jeová ku Jizus? Nu ta mostra kel-li na kuzas ki nu ta faze? Pur izénplu, nu pode gosta di nos manera di bisti i di konpo. Má, kuzê ki nu ta faze si nu sabe ma nos manera di bisti sta ta inkomoda alguns irmon na kongregason ô sta ta poi alguns ta ten pensamentus mariadu? Si nu ta ama nos irmons nu ta muda nos manera di bisti i di konpo. — 1 Tim. 2:9, 10.

11, 12. Modi ki ôdia kuzê ki Jeová ta ôdia i prende kontrola nos kabésa ta proteje-nu?

11 Tirseru izénplu: Jeová ta ôdia injustisa. (Isa. 61:8) El sabe ma alvês é difísil nu faze kel ki é dretu pamodi nos é inperfetu. Má simé, el krê pa nu pensa sima el i pa nu ôdia kel ki é mau. (Lé Salmo 97:10.) Si nu ntende pamodi ki Jeová ta ôdia kuzas mariadu, kel-li ta djuda-nu pensa sima el i ta da-nu forsa pa nu ka faze kes kuza ki el ta ôdia.

12 Si nu prende ôdia kel ki é mau, tanbê el ta djuda-nu sabe óras ki un kuza é mariadu, mésmu si Bíblia ka ta pâpia klaru sobri el. Pur izénplu, lap dancing é un tipu di konportamentu seksual mariadu ki dja bira normal oji. Alguns algen ta atxa ma el é diferenti di faze séksu. Nton, es ta atxa ma es ka ten ki ivita-l. * Má kuzê ki Jeová ta pensa sobri kel-li? Lenbra ma el ta ôdia tudu tipu di kuzas mariadu. Pur isu, si nu prende kontrola nos kabésa i ôdia kel ki Jeová ta ôdia, nu ta konsigi fika lonji di kalker kuza ki é mariadu. — Rom. 12:9.

PENSA GÓSI KUZÊ KI BU TA FAZE NA FUTURU

13. Modi ki pensa sima Jeová sobri un asuntu ta djuda-nu toma bons disizon na futuru?

13 Óras ki nu ta studa, nu debe tenta ntende kuzê ki Jeová ta pensa sobri un asuntu. Faze si, ta djuda-nu toma bons disizon na futuru. Si nu pasa pa un situason ki nu meste toma un disizon kel óra, nu debe sta priparadu i sabe kuzê ki nu ten ki faze. (Prov. 22:3) Nu ben odja alguns izénplu di Bíblia.

14. Kuzê ki nu ta prende ku respósta ki Juzé da mudjer di Putifar?

14 Kantu mudjer di Putifar tenta Juzé, el nega kel óra. Di sertéza, Juzé sabia ma Jeová ta spéra ma mudjer ku maridu debe ser lial pa kunpanheru. (Lé Génesis 39:8, 9.) Juzé fla mudjer di Putifar: ‘Modi ki N pode faze es grandi maldadi i peka kóntra Deus?’ Kel-li ta mostra ma Juzé ta pensaba sima Jeová. I nos? Kuzê ki bu ta fazeba si un koléga di trabadju kumesa ta mostra interesi na bo? Ô si un algen manda-u un mensaji ô imaji sobri séksu na bu telemóvel? * Si désdi gósi nu prende i nu seta kuzê ki Jeová ta pensa sobri kes asuntu li, é más faxi nu kontinua lial pa Jeová i sabe kuzê ki nu ta faze.

15. Modi ki nu pode kontinua lial pa Jeová sima kes três ebreu?

15 Tanbê nu odja izénplu di kes três ebreu, ki txomaba Sadraki, Mizaki ku Abidinegu. Kantu Rei Nabukudunuzor manda-s pa es adora un imaji ki el faze, es fla klaru ma es ka ta faze. Respósta ki es da rei ta mostra ma dja es pensaba antis kuzê ki es devia fazeba pa es sérba lial pa Jeová. (Êx. 20:4, 5; Dan. 3:4-6, 12, 16-18) I nos oji? Kuzê ki bu ta fazeba si bu xéfi pidi-u pa bu faze un kontribuison pa un komemorason ki sta ligadu ku relijion falsu? Envês di spéra ti ki kontise un situason sima kel-li éra bon nu pensa désdi gósi, kuzê ki Jeová ta pensa di kel asuntu li. Asi, óras ki nu pasa pa un situason sima kel-li é más faxi nu fla i nu faze kuza dretu, sima kes três ebreu.

Dja bu faze piskiza, prenxe bu dukumentu sobri sangi i pâpia ku bu dotor? (Odja parágrafu 16.)

16. Modi ki ntende klaru kuzê ki Jeová ta pensa, ta djuda-nu toma disizon óras ki nu ten ki faze un tratamentu urjenti?

16 Tanbê óras ki nu ntende modi ki Jeová ta pensa, nu ta kontinua lial óras ki nu ten ki faze un tratamentu urjenti. É klaru ki nu ka ta toma sangi i nen kes kuatu párti prinsipal di sangi. (Atos 15:28, 29 ) Má ten alguns fórma di tratamentu ki ta nvolve uza sangi, ki kada kriston ten ki toma se própi disizon ku bazi na prinsípius di Bíblia. Má, é ki óra ki nu debe disidi kuzê ki nu ta faze? É óras ki nu sta na ospital, talvês ku dór i ku preson di otus algen pa nu toma un disizon kel óra? É klaru ki nau. Gósi é ténpu pa nu faze piskiza, prenxe nos dukumentu sobri sangi ki ta splika klaru kuzê ki nu krê. Tanbê nu debe pâpia ku nos dotor. *

17-19. Pamodi ki é inportanti nu prende pensa sima Jeová désdi gósi? Da un izénplu di un situason ki ta mostra ma é bon nu sta priparadu.

17 Tanbê pensa na konbérsu di Jizus ku Pedru. Kantu Pedru da-l kel mau konsedju pa el ten péna di se kabésa, Jizus responde-l kel óra. Jizus dja pensaba txeu sobri kuzê ki Jeová kreba pa el faze i na profesias di Bíblia ki ta papiaba sobri se vida i se mórti li na Téra. Sabe kel-li, da-l forsa pa el kontinua fiel pa Jeová i pa el da se vida kómu sakrifisiu pa salva-nu. — Mateus 16:21-23.

18 Oji, tanbê Deus krê pa nu ser se amigu i pa nu faze nos midjór na se trabadju. (Mat. 6:33; 28:19, 20; Tia. 4:8) Má, alguns algen ki ten bon intenson pode tenta dizanima-nu, pa nu ka faze kel trabadju li, sima Pedru faze ku Jizus. Pur izénplu, imajina ma bu xéfi oferese-u un trabadju más midjór, ki bu ta ganha más dinheru, má ki ka ta dexa-u bai tudu runion i nen pregason. Ô imajina ma bu sta na skóla i es da-u xansi di bai faze kursu lonji di kaza. Kuzê ki bu ta fazeba? Bu ta faze orason, piskiza, pâpia ku bus família ô ansions i toma disizon sô óras ki kel-li kontise? É mutu más midjór si bu prende kuzê ki Jeová ta pensa sobri kes asuntu li désdi gósi i pensa sima el. Si bu faze si, óras ki bu fazedu un oférta sima kel-li el ka ta ser un tentason pa bo. Bu ta sabe kuzê ki bu ta faze, pamodi dja bu disidi mante konsentradu na sirbi Jeová.

19 Talvês bu pode pensa na un otu situason ki dirapenti pode poi bu lialdadi pa Jeová na próva. É klaru ki nu ka ta konsigi pripara pa tudu situason ki pode kontise. Má, si nu uza nos studu pesoal pa ntende modi ki Jeová ta pensa, é más faxi nu lenbra di kes kuza ki dja nu prende i toma bons disizon. Pur isu, nu faze sforsu pa nu prende pensa sima Jeová. Asi, el ta djuda-nu toma bons disizon gósi i na futuru.

PENSA SIMA JEOVÁ TA DA-NU UN FUTURU REI DI SÁBI

20, 21. (a) Ki tipu di liberdadi nu ta ben ten na kel mundu novu? (b) Modi ki nu pode xinti alegria mésmu gósi?

20 Nos tudu nu tene gana pa kel mundu novu ben. Maioria di nos ten speransa di vive pa tudu ténpu na paraízu na Téra. Reinu di Deus ta ben liberta-nu di tudu sufrimentu di kel mundu li. I na kel mundu novu tanbê nu ta ben ten liberdadi di toma nos própi disizon. Kada un di nos nu ta ben skodje kuzê ki nu ta faze di akordu ku kel ki nu gosta ô kel ki nu krê.

21 Má nos liberdadi ta ben ten limiti. Na kel mundu novu, kes algen mansu ta ben sigi leis i manera di pensa di Jeová, pa djuda-s toma disizon sobri kuzê ki é dretu ô mariadu. Pur isu ‘es ta ben ten txeu alegria i txeu pas.’ (Sal. 37:11) Má, mésmu gósi nu pode xinti alegria si nu prende pensa sima Jeová ta pensa.

^ par. 12 Lap dancing é un tipu di badju ki ta fazedu kuazi nu, xintadu na ragás di un algen. Kel algen ta badja di un manera ki ta poi otu algen ta ten dizeju di faze séksu. Ta dipende modi ki kuzas kontise, kel-li pode ser konportamentu seksual mariadu i ansions pode forma un kumison pa julga. Un sérvu di Jeová ki nvolve na kel kuza li debe pidi ajuda di ansions. — Tia. 5:14, 15.

^ par. 14 Óras ki algen ta uza telemóvel pa manda mensájens, fotus ô vídius sobri séksu, el ta txomadu di sexting. Ta dipende modi ki kuzas kontise, ansions pode forma un kumison pa julga. Na alguns situason, autoridadis dja akuza menór di idadi di abuzu seksual pamodi es nvolve na sexting. Pa bu sabe más informason, lé na jw.org kel artigu li Os Jovens Perguntam — O que preciso saber sobre sexting? ” (Bai na ENSINOS BÍBLICOS > ADOLESCENTES.) Djobe tanbê kel artigu “Como conversar com seu filho sobre sexting” na Despertai! di novénbru di 2013, pp. 4-5.

^ par. 16 Na nos publikasons nu ta atxa alguns prinsípiu di Bíblia ki ta pâpia di kel asuntu li. Pur izénplu, odja livru Kontinua ta ama Deus na pp. 246-249.