Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 48

‘Nhos tirmina kuzê ki nhos kumesa’

‘Nhos tirmina kuzê ki nhos kumesa’

‘Nhos tirmina kuzê ki nhos kumesa.’ — 2 CORÍNTIOS 8:11.

KÁNTIKU 35 ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Jeová ta dexa-nu faze?

JEOVÁ ta dexa kada un di nos skodje modi ki nu krê vive. El ta inxina-nu modi ki nu ta toma bons disizon. I óras ki nu ta toma un disizon ki ta agrada-l, Jeová ta djuda-nu ten bons rezultadu. (Sal. 119:173) Óras ki nu ta sigi kes bon konsedju ki sta na Palavra di Deus, nu ta konsigi toma bons disizon. — Heb. 5:14.

2. Kuzê ki pode ser difísil dipôs ki nu toma un disizon?

2 Má, mésmu óras ki nu ta toma un bon disizon, pode ser difísil tirmina kel ki nu kumesa. Nu odja alguns izénplu: Un irmon jóven ta disidi lé Bíblia interu. El ta kumesa ta lé na kes primeru simana, má pa algun motivu el ta para. Un irman ta disidi ser pioneru fíksu, má sénpri el ta muda data ki el ta kumesa. Ansions di un kongregason ta disidi faze más vizita di pastoreiu pa irmons di kongregason. Má dja pasa txeu mês i inda es ka kumesa. Tudu kes situason li é diferenti. Má ten un kuza ki é igual: es toma un disizon, má es ka faze sima es disidi. Na ténpu di apóstlus, kes kriston na Korintu lida ku un prubléma sima kel-li. Nu ben odja kuzê ki nu pode prende ku es.

3. Ki disizon irmons na Korintu toma, má kuzê ki kontise?

3 Pa vólta di anu 55 D.J., irmons na Korintu toma un disizon inportanti. Es fika ta sabe ma ses irmon na Jiruzalen ku na Judea staba ta pasa nisisidadi i ma kes otu kongregason staba ta djunta dinheru pa djuda-s. Kes irmon di Korintu ta mostraba bondadi i es gostaba di da. Pur isu, es disidi faze kontribuison pa kes irmon i es pergunta apóstlu Polu modi ki es podia djudaba. Polu manda orientasons pa kongregason i el skodje Titu pa toma kontribuisons. (1 Cor. 16:1; 2 Cor. 8:6) Má, uns mês dipôs, Polu fika ta sabe ma irmons na Korintu ka faze kontribuison ki es flaba ma es ta fazeba. Pur isu, talvês ka ta daba ténpu pa es mandaba ses kontribuison pa Jiruzalen djuntu ku kes di otus kongregason. — 2 Cor. 9:4, 5.

4. Sima sta na 2 Coríntios 8:7, 10, 11, kuzê ki Polu insentiva kes irmon na Korintu pa faze?

4 Kes irmon na Korintu tomaba un bon disizon. I Polu ilôjia ses fé fórti pamodi es krê daba kuzê ki es tinha. Má Polu tevi ki insentiva-s pa es tirmina kuzê ki es kumesa. (Lé 2 Coríntios 8:7, 10, 11.) Kuza ki kontise ku es ta inxina-nu, ma ti kristons fiel pode ten difikuldadi na faze sima es disidi.

5. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

5 Sima kes irmon na Korintu, talvês pode ser difísil faze kel ki nu disidi. Pamodi? Dja ki nos é inperfetu, talvês nos tendénsia é dexa kuzas pa dipôs. Ô tanbê kuzas ki nu ka sta ta spéra pode inpidi-nu di faze kel ki nu disidi. (Ecl. 9:11; Rom. 7:18) Modi ki nu pode sabe si nu debe muda un disizon ki dja nu toma? I kuzê ki pode djuda-nu ka dizisti di tirmina kuzê ki nu kumesa? Nu ben odja.

ANTIS DI TOMA UN DISIZON

6. Pamodi ki talvês nu meste muda alguns disizon?

6 Ten alguns disizon inportanti ki nunka nu ka ta pode muda. Pur izénplu, nu ta pega riju nos disizon di sirbi Jeová. I nu sta disididu na kontinua fiel pa kel algen ki nu sta kazadu ku el. (Mat. 16:24; 19:6) Má talvês, otus disizon meste muda. Pamodi? Pamodi situason ta muda. Kuzê ki pode djuda-nu toma kes midjór disizon?

7. Kuzê ki nu debe pidi na orason, i pamodi?

7 Faze orason ta pidi sabedoria. Jeová uza Tiagu pa skrebe: ‘Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus, pamodi el ta da tudu algen avontádi’. (Tia. 1:5) Na alguns situason, nos tudu nu ten ‘falta di sabedoria’. Pur isu, kunfia na Jeová óras ki bu ta toma un disizon i óras ki bu meste muda-l. Jeová ta djuda-u toma bons disizon.

8. Ki piskiza nu meste faze antis di toma un disizon?

8 Faze bons piskiza. Djobe Palavra di Deus, lé publikasons di organizason di Jeová i pâpia ku pesoas ki bu ta kunfia na es. (Pro. 20:18) É rei di inportanti faze piskiza antis di toma disizons, sima muda di trabadju, muda di lugar ô skodje un kursu ki ta djuda-u kontinua ta sirbi Jeová.

9. Pamodi ki é inportanti nu ser onéstu ku nos kabésa?

9 Djobe dretu bus intenson. Jeová ta preokupa ku disizon ki nu ta toma, i tanbê pamodi ki nu disidi faze si. (Pro. 16:2) El krê pa nu ser onéstu na tudu kuza. Pur isu, óras ki nu ta toma un disizon, nu ser onéstu ku nos kabésa i ku otus algen sobri nos intenson. Si nu ka ser onéstu na tudu kuza, pode ser difísil faze kel ki nu fla. Pur izénplu, un irmon jóven talvês ta disidi ser pioneru fíksu. Má, dipôs di un ténpu, el ta kumesa ta ten prublémas na da óra i el ta perde alegria na se sirvisu. Talvês, el ta pensaba ma se motivu prinsipal di ser pioneru é se dizeju di poi Jeová kontenti. Má pode ser ki se intenson éra faze vontadi di se pai ku se mai ô di un otu algen.

10. Kuzê ki un algen meste pa el pode muda?

10 Pensa tanbê na situason di un studanti di Bíblia ki ta disidi para di fuma. Na komésu, ku txeu sforsu, el ta konsigi fika sen fuma pa un ô dôs simana. Má dipôs el ta torna fuma. Ti ki un dia el ta konsigi para! Se amor pa Jeová i dizeju di agrada-L, djuda-l vense kel vísiu. — Col. 1:10; 3:23.

11. Pamodi ki bu debe ten obijetivus klaru?

11 Ten obijetivus klaru. Si bu ten obijetivus klaru, ta fika más fásil bu konsigi tirmina kel ki bu kumesa. Pur izénplu, talvês bu disidi lé Bíblia más txeu. Má, si bu ka ten un prugrama na menti, bu pode ka konsigi alkansa bu obijetivu. * Ô ansions di un kongregason ta disidi faze más vizita di pastoreiu. Má dipôs di un ténpu, es ka ta faze sima es disidi. Pa es pode ten bons rezultadu, kes ansion pode pergunta: “Dja nu faze un lista di kes irmon ki meste di vizita di pastoreiu? Dja nu marka dia i óra pa ba vizita-s?”

12. Kuzê ki talvês bu meste faze, i pamodi?

12 Ser ikilibradu. Ninhun di nos ka ten ténpu, dinheru ô forsa pa faze tudu kel ki nu ta gostaba. Pur isu, nu debe ser ikilibradu. Si bu da kónta ma bu ka ta pode faze sima bu disidi, talvês bu meste muda bu disizon. (Ecl. 3:6) Agó imajina ma bu torna djobe bu disizon, bu faze alguns mudansa ki mesteba i bu xinti ma bu ta pode faze-l. Nu ben odja sinku kuza ki pode djuda-u tirmina kel ki bu kumesa.

KUZÊ KI PODE DJUDA-U FAZE SIMA BU DISIDI

13. Modi ki bu pode ten kel forsa ki bu meste pa faze sima bu disidi?

13 Faze orason ta pidi forsa pa aji. Deus pode da-u ‘forsa pa aji’ i faze sima bu disidi. (Fil. 2:13) Nton, pidi spritu santu di Jeová pa da-u forsa ki bu meste. Kontinua ta ora sikrê sta parse ma bu orason sta dura ki respondedu. É sima Jizus fla: ‘Nhos kontinua ta pidi [spritu santu] i nhos ta dadu’. — Luc. 11:9, 13.

14. Modi ki prinsípiu ki sta na Provérbios 21:5, pode djuda-u faze sima bu disidi?

14 Faze un planu. (Lé Provérbios 21:5.) Pa tirmina kalker prujétu, bu meste faze un planu. Dipôs, bu meste sigi kel planu. Di mésmu manera, óras ki bu ta toma un disizon, faze un lista di tudu kuza ki bu meste pa bu faze sima bu disidi. Si bu tene un trabadju konplikadu pa faze, tenta faze-l poku-poku. Asi, bu ta konsigi odja kuzê ki dja bu faze. Pur izénplu, Polu insentiva irmons na Korintu pa poi algun kuza apárti ‘tudu primeru dia di simana’, pa es pode fazeba kontribuison. Asi, es ka meste pidiba kontribuison sô óras ki Polu txigaba. (1 Cor. 16:2) Óras ki bu tene un trabadju konplikadu i bu faze-l poku-poku, kel-li pode djuda-u tanbê ka xinti kansadu dimás.

15. Dipôs di faze un planu, kuzê ki bu pode faze?

15 Si bu skrebe kuzê ki bu krê faze, ta fika más fásil faze sima bu disidi. (1 Cor. 14:40) Pur izénplu, korpu di ansions resebe orientason pa skodje un ansion pa skrebe tudu disizon ki es toma. Kel ansion tanbê ta skrebe ken ki diziginadu pa faze algun tipu di trabadju i ki ténpu ki é pa tirmina. Óras ki ansions ta sigi kel orientason li, é más fásil pa es faze sima es disidi. (1 Cor. 9:26) Tenta faze mésmu kuza na bu dia-dia. Pur izénplu, faze un lista ku tudu kuza ki bu ta meste na bu dia. Dipôs, pô-s pa órdi ki bu krê faze-s. Kel-li ta djuda-u ka sô tirmina kel ki bu kumesa, má tanbê faze txeu kuza na poku ténpu.

16. Kuzê ki nu meste faze pa nu pode kunpri ku un disizon, i modi ki Romanos 12:11 ta mostra kel-la?

16 Sforsa. Pa sigi un planu i tirmina kel ki bu kumesa ta iziji sforsu. (Lé Romanos 12:11.) Polu fla Timótiu pa el ‘kontinua ta midjora’ i pa el ‘kontinua’ ta ser un bon instrutor. Kel konsedju li ta sirbi pa kalker kuza ki nu krê faze pa Jeová. — 1 Tim. 4:13, 16.

17. Modi ki Efésios 5:15, 16, pode djuda-nu kunpri ku nos planu?

17 Uza bu ténpu dretu. (Lé Efésios 5:15, 16.) Skodje dia i óra ki bu ta kumesa ta kunpri ku bu disizon i ka bu muda-l. Ka bu fika ta spéra pa midjór óra di aji. Talvês kel midjór óra nunka ka ta ben. (Ecl. 11:4) Toma kuidadu pa bu ka dexa kes kuza ménus inportanti tra-u ténpu i forsa ki bu devia uzaba pa kes kuza más inportanti. (Fil. 1:10) Si da, skodje un óra ki é más difísil pa otus inkomoda-u na kuzas ki bu sta ta faze. Dexa otus algen sabe ma bu meste ténpu pa konsentra. Bu pode disliga tilifóni i dexa pa bu djobe e-mail ô redi sosial más tardi. *

18-19. Kuzê ki pode djuda-u ka dizisti di un bon disizon mésmu óras ki é difísil?

18 Konsentra na rezultadus. Rezultadu di un disizon é sima txiga na lugar ki bu krê bai na bu viaji. Si bu krê pa kel-li kontise ku bo, bu meste kontinua ta faze bu viaji mésmu ki strada sta fitxadu i bu ten ki muda di kaminhu. Di mésmu manera, si nu konsentra na rezultadus di nos disizon, nu ka ta dizisti faxi óras ki nu atxa un difikuldadi ô nu meste muda di kaminhu. — Gál. 6:9.

19 É ka fásil toma bons disizon i kunpri-s. Má, ku ajuda di Jeová, bu pode ganha sabedoria i forsa ki bu meste pa bu tirmina kel ki bu kumesa.

KÁNTIKU 65 Nu kontinua ta sforsa!

^ par. 5 Dja bu kustuma rapende pamodi algun disizon ki bu toma? Ô bu atxa difísil toma bons disizon i faze sima bu fla? Kel studu li ta ben djuda-u lida ku kes prubléma li i tirmina kel ki bu kumesa.

^ par. 11 Pa djuda-u ten un prugrama di leitura di Bíblia, uza kel tabéla Programação de Leitura da Bíblia”, na jw.org®.

^ par. 17 Odja otus sujiston di modi ki bu pode kontrola bu ténpu na artigu 20 modos de criar mais tempo”, na Despertai! di abril di 2010, na purtugês.