Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 45

Modi ki nu ta djuda otus obi ku órdi di Kristu

Modi ki nu ta djuda otus obi ku órdi di Kristu

‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus, nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.’ — MATEUS 28:19, 20.

KÁNTIKU 89 Obi ku Jeová i el ta abensua-u

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki órdi Jizus da na Mateus 28:18-20 ?

DIPÔS ki Jizus resusitadu, el parse pa se disiplus na Galilea. El tinha un kuza inportanti pa flaba es. Kuzê? Kel ki sta skrebedu na Mateus 28:18-20. — Lé.

2. Ki perguntas nu sta ben odja na kel studu li?

2 Kel órdi di faze disiplus tanbê ta sirbi pa kada un di nos oji. Pur isu, nu sta ben odja três pergunta ki sta ligadu ku kel órdi ki Jizus da-nu. Primeru, alén di inxina kes novu disiplu kes lei di Deus, kuzê ki nu debe faze? Sugundu, modi ki tudu publikador di kongregason pode djuda studantis di Bíblia faze más prugrésu? Tirseru, modi ki nu pode djuda kes irmon inativu partisipa otu bês na trabadju di faze disiplus?

INXINA STUDANTIS OBIDESE

3. Ki kuza inportanti nu ta atxa na órdi di Jizus?

3 Kes instruson di Jizus é klaru. Nu debe inxina pesoas kes kuza ki el manda. Má, nu ka pode skese di un kuza inportanti. Jizus ka fla: ‘Inxina-s tudu kuza ki N manda nhos.’ Má, el fla: ‘Inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.’ Kel-li krê fla ma nu meste inxina nos studantis kuzê ki es ta faze, má tanbê mostra-s modi ki es ta faze. (Atos 8:31 ) Pamodi ki nu meste faze kel-li?

4. Da un izénplu ki ta djuda-nu ntende kuzê ki siginifika inxina un algen obidese.

4 Modi ki nu pode inxina un algen obidese kes kuza ki Kristu manda? Pensa na un instrutor di un skóla di konduson. Modi ki un instrutor ta inxina se alunus obidese tudu kes régra di tránzitu? Primeru, el ta inxina se alunus kes régra na un sala di aula. Má, pa el inxina se alunus modi ki es ta obidese kes régra, el meste faze más un kuza. El meste entra na karu ku es pa el odja-s ta konduzi, i pa el mostra-s modi ki es ta faze kes kuza ki es prende na sala di aula. Kuzê ki nu pode prende ku kel izénplu li?

5. (a) Sima sta na João 14:15 i 1 João 2:3, kuzê ki nu meste inxina nos studantis faze? (b) Da izénplus di modi ki nu pode orienta nos studantis.

5 Óras ki nu ta faze studus di Bíblia, nu ta inxina kes algen leis di Deus. Má, nu meste faze más. Nu debe inxina nos studantis aplika na ses vida kuzê ki es sta prende. (Lé João 14:15; 1 João 2:3.) Através di nos izénplu, nu pode mostra nos studantis, modi ki es ta sigi kes prinsípiu di Bíblia na skóla, na trabadju i óras ki es ta divirti. Nu pode fla-s modi ki kes prinsípiu di Bíblia proteje-nu di prigu ô djuda-nu toma un bon disizon. Óras ki nu ta sta ku nos studantis, nu pode faze orason pa Jeová i pidi-l pa el orienta-s ku se spritu santu. — João 16:13.

6. Kuzê más ki nu pode faze pa inxina otus obidese órdi di Jizus?

6 Kuzê más ki nu pode faze pa inxina otus obidese órdi di Jizus? Nu meste djuda nos studantis xinti gana di partisipa na trabadju di faze disiplus. Má alguns studanti ta xinti medu sô di pensa na bai pregason. Pur isu, nu meste ten paxénxa i djuda-s ntende dretu kes verdadi di Bíblia. Óras ki kes kuza ki nu ta inxina-s toka ses korason, es ta xinti gana di aji. Kuzê ki nu pode faze pa djuda nos studantis ten vontadi di prega kes notísia sábi?

7. Modi ki nu pode djuda un studanti ten vontadi di prega kes notísia sábi pa otus?

7 Nu pode pergunta nos studanti: “Modi ki kes verdadi di Bíblia djuda-u ten un vida más midjór? Bu ta atxa ma otus algen meste obi es mensaji? Kuzê ki bu pode faze pa djuda-s?” (Pro. 3:27; Mat. 9:37, 38) Mostra bu studanti kes folhetu ki ta faze párti di nos Feraméntas prinsipal pa inxina, i dexa-l skodje kal ki pode interesa se família, amigus ô kolégas di trabadju. Da bu studanti alguns folhetu. Trena ku el modi ki el ta oferese kes folhetu ku jetu. É klaru ki dipôs ki bu studanti bira un publikador ki é ka batizadu, bu ta meste prega djuntu ku el pa bu pode djuda-l. — Ecl. 4:9, 10; Luc. 6:40.

MODI KI KONGREGASON PODE DJUDA STUDANTIS FAZE PRUGRÉSU

8. Pamodi ki é inportanti pa nos studantis ama Deus i ama kunpanheru? (Tanbê odja kuadru “ Modi ki nu ta djuda nos studantis ten más amor pa Deus”.)

8 Lenbra ma Jizus orienta-nu pa inxina otus ‘obidese tudu kes kuza’ ki el manda. Kel-li ta inklui kes dôs mandamentu más grandi ki é ama Deus i ama kunpanheru. Kes dôs mandamentu li sta txeu ligadu ku trabadju di prega i faze disiplus. (Mat. 22:37-39) Modi? Kel motivu más inportanti ki ta pô-nu ta prega é amor, nos amor pa Deus i nos amor pa kunpanheru. Nu ta ntende ma alguns studanti di Bíblia pode fika ku medu sô di pensa na bai pregason. Má, nu pode da-s sertéza ma ku ajuda di Jeová, poku-poku es pode vense medu di ómi. (Sal. 18:1-3; Pro. 29:25) Kel kuadru ki sta na kel artigu li, ta mostra kuzê ki nu pode faze pa djuda nos studantis ten más amor pa Deus. Má, kuzê ki kongregason pode faze pa djuda kes novu disiplu mostra más amor?

9. Na izénplu di kel alunu ki sta na aula di konduson, modi ki el ta prende lisons inportanti?

9 Pensa otu bês na izénplu di kel alunu ki sta na aula di konduson. Timenti el sta konduzi ku se instrutor na se ladu, modi ki el ta prende? Óras ki el ta obi se instrutor i odja kes bon kondutor. Pur izénplu, kel instrutor pode mostra-l un kondutor ki é idukadu i ki ta dexa otus karu pasa se frenti. Ô el pode mostra-l un kondutor ki ta diminui lus pa kes otu kondutor odja strada más midjór. Kes tipu di izénplu li, ta inxina kel alunu lisons inportanti ki el pode sigi óras ki el sta ta konduzi.

10. Kuzê ki ta djuda un studanti di Bíblia faze prugrésu?

10 Di mésmu manera, un studanti di Bíblia ki ta kumesa ta konduzi na strada pa vida, el ta prende ka sô ku se instrutor, má tanbê ku kes bon izénplu di otus sérvu di Jeová. Pur isu, kuzê ki pode djuda studantis di Bíblia faze un bon prugrésu? Sisti nos runion. Pamodi? Na runion, el ta prende más sobri Jeová, se fé ta fika más fórti i el ta ten más amor pa Deus. (Atos 15:30-32 ) Tanbê, na runion kel instrutor pode mostra kel studanti otus irmon ku irmans ki talvês ten situason kuazi igual ku di sel. Kel studanti ta ten xansi di odja bons izénplu di irmons na mostra amor na kongregason. Nu ben odja alguns izénplu.

11. Ki izénplus un studanti pode odja na kongregason, i kal ki pode ser rezultadu?

11 Imajina un studanti ki ta kria se fidjus el sô. Na Salon di Reinu, el ta odja un irman ki sta na mésmu situason ki el. Óras ki el ta odja tudu sforsu ki kel irman ta faze pa bai runion ku se fidjus pikinoti, ta toka se korason. Ô imajina un studanti ki sta luta pa para di fuma. El ta konxe un irmon ki lida ku kel mésmu prubléma i el konsigi vense. Kel irmon ta konta kel studanti ma é se amor pa Jeová ki pô-l ta obi ku se leis. (2 Cor. 7:1; Fil. 4:13) Dipôs, kel irmon ta fla-l: “Abo tanbê bu pode konsigi!” Stória di kel irmon ta poi kel studanti ku más kunfiansa. Ô nton, imajina ma un jóven ki ta studa Bíblia ta odja un otu jóven na Salon di Reinu kontenti pamodi el é un Tistimunha di Jeová. Odja alegria di kel irman ta poi kel studanti ku gana di sabe pamodi ki el ta sta sénpri kontenti.

12. Pamodi ki nu pode fla ma kada algen na kongregason pode djuda studantis faze prugrésu?

12 Óras ki un studanti kumesa ta odja kes bon izénplu di txeu irmon na kongregason, el ta prende kuzê ki siginifika obi ku mandamentus di ama Deus i ama kunpanheru. (João 13:35; 1 Tim. 4:12) I sima dja nu odja, un studanti pode prende ku izénplu di irmons ki sta pasa pa situason sima di sel. Kel studanti ta prende ma el ta konsigi faze kes mudansa ki el meste pa el bira un disiplu di Kristu. (Deut. 30:11) Kada algen na kongregason pode faze txeu kuza pa djuda kel studanti faze prugrésu. (Mat. 5:16) I bo? Kuzê ki bu sta faze pa djuda kes studanti di Bíblia sisti runion?

DJUDA KES INATIVU PREGA OTU BÊS

13-14. Modi ki Jizus trata se apóstlus kantu es staba dizanimadu?

13 Nu krê djuda nos irmons inativu prega otu bês i faze disiplus. Pa sabe modi ki nu ta faze kel-li, nu ben odja modi ki Jizus trata se apóstlus kantu es staba dizanimadu.

14 Poku ténpu antis di Jizus móre, tudu apóstlus ‘bandona-l i es fuji.’ (Mar. 14:50; João 16:32 ) Modi ki Jizus trata se apóstlus kantu es staba dizanimadu? Poku ténpu dipôs ki el resusitadu, Jizus fla alguns di se sigidoris: ‘Ka nhos ten medu! Nhos bai, nhos konta nhas irmon [ma N resusitadu]’. (Mat. 28:10a) Jizus ka dizisti di se apóstlus. Sikrê es bandona-l, Jizus kontinua ta txoma-s di ‘nhas irmon’. Sima Jeová, Jizus trata-s ku mizerikórdia i el purdua-s. — 2 Reis 13:23.

15. Kuzê ki nu ta xinti pa kes inativu?

15 Di mésmu manera, nos tanbê nu ta preokupa txeu ku kes ki sta inativu. Es é nos irmons ku irmans i nu gosta txeu di es! Inda nu ta lenbra di tudu trabadju ki es fazeba antis, i alguns talvês duránti txeu anu. (Heb. 6:10) Nu tene txeu sodadi di es! (Luc. 15:4-7) Modi ki nu pode imita Jizus i mostra ma nu ta preokupa ku kes inativu?

16. Modi ki nu pode mostra ma nu ta preokupa ku nos irmons inativu?

16 Konvida kes inativu pa runion. Un manera ki Jizus nkoraja se apóstlus ki staba dizanimadu é kantu el konvida-s pa un runion. (Mat. 28:10b; 1 Cor. 15:6) Di mésmu manera oji, nu pode nkoraja kes inativu pa sisti runion, si inda es ka sta faze kel-la. Nu sabe ma talvês nu ten ki konvida-s txeu bês ti ki es seta nos konviti. Di sertéza, Jizus fika kontenti kantu se apóstlus seta se konviti, i nos tanbê nu pode ten kel mésmu alegria. — Konpara ku Mateus 28:16 i Lucas 15:6.

17. Kuzê ki nu debe faze óras ki un inativu bai un runion?

17 Resebe kes inativu di brasu abértu. Jizus poi se disiplus ta xinti sábi kantu el nkontra ku es. El ka spéra pa es bai na el, má el ki bai pâpia ku es. (Mat. 28:18) Kuzê ki nu debe faze óras ki un inativu ta txiga na Salon di Reinu? Ka nu spéra pa el bai na nos, nu debe bai pâpia ku el i resebe-l dretu. Na komésu, talvês nu ta fika preokupadu pamodi nu pode ka sabe kuzê ki nu ta fla. Má envês di pô-l ta fika ku vergónha, nu pode sô fla-l: “N sta txeu kontenti di odja-u!”

18. Modi ki nu pode nkoraja kes irmon inativu?

18 Fla kes inativu ma es pode konta ku bo. Talvês disiplus di Jizus ta atxaba ma es ka ta konsigi pregaba na mundu interu. Jizus garanti se sigidoris: ‘N sta ku nhos tudu dia’. (Mat. 28:20) Má kel-li djuda se disiplus? Sin. Lógu dipôs, es staba okupadu ‘ta inxina i ta pâpia di notísias sábi’. (Atos 5:42 ) Kes publikador inativu tanbê meste ten sertéza ma es pode konta ku nos. Talvês, es ta atxa ma es ka ta konsigi bai pregason otu bês. Nu pode garanti-s ma es ka sta es sô. I óras ki es sta priparadu, nu pode bai pregason djuntu ku es. Di sertéza es ta fika txeu kontenti ku nos ajuda. Óras ki nu ta odja kes inativu sima nos irmons i nu ta trata-s dretu, es pode kumesa ta prega otu bês i kongregason interu ta fika kontenti.

NU KRÊ FINDA TRABADJU KI JIZUS DA-NU

19. Kal ki é nos dizeju, i pamodi?

19 Ti ki ténpu nu debe kontinua ta prega i ta faze disiplus? Ti fin di kel sistéma li. (Mat. 28:20; odja Glossário, “Final do sistema de coisas.) Nu ta konsigi faze kel-li? Sin, kel-li é nos disizon. Nu ta fika kontenti di uza nos ténpu, forsa i kuzas ki nu ten pa atxa kes ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’. (Atos 13:48 ) Óras ki nu ta faze kel-li, nu sta ta sigi izénplu di Jizus. El fla: ‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’ (João 4:34; 17:4 ) Kel-li tanbê é nos dizeju. Nu krê finda kel trabadju ki Jizus da-nu. (João 20:21 ) Nu krê pa otus, i tanbê kes inativu, pa kontinua na nos ladu ta faze es trabadju. — Mat. 24:13.

20. Sima sta na Filipenses 4:13, pamodi ki nu pode ten sertéza ma nu ta konsigi finda trabadju ki Jizus da-nu?

20 É ka faxi faze kel trabadju ki Jizus da-nu. Má, nu ka sta nos sô. Jizus promete ma el ta staba ku nos. Óras ki nu ta kunpri nos diziginason di faze disiplus, nu sta trabadja sima ‘kolaboradoris di Deus’ i ‘na konpanhia di Kristu.’ (1 Cor. 3:9; 2 Cor. 2:17) Kel-li ta da-nu sertéza ma nu ta pode finda es trabadju. Nu ka ten dúvida ma kunpri es diziginason i djuda otus faze mésmu kuza é un priviléjiu grandi! — Filipenses 4:13.

KÁNTIKU 79 Djuda-s mante firmi

^ par. 5 Jizus fla se sigidoris pa faze disiplus i pa es inxina-s obidese tudu kuza ki el manda. Kel artigu li ta ben mostra modi ki nu pode sigi kes instruson di Jizus. Kel informason li ten bazi na un artigu ki publikadu na Sentinéla di 1 di julhu di 2004, pájinas 14 ti 19, na purtugês.

^ par. 66 SPLIKASONS DI FOTUS: Un irman ta splika se studanti di Bíblia kuzê ki el meste faze pa el ten más amor pa Deus. Más tardi, kel studanti sta ta aplika kes três sujiston ki el resebe di se instrutora.