Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 48

‘Odja sô pa frenti’

‘Odja sô pa frenti’

‘Bus odju debe odja sô pa frenti, sin, konsentra bu odju sô na bu frenti.’ — PROVÉRBIOS 4:25.

KÁNTIKU 77 Lus na un mundu sukuru

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Modi ki nu pode sigi kel konsedju ki sta na Provérbios 4:25 ? Da un izénplu.

IMAJINA kes situason li. Un irman di idadi sta lenbra ku sodadi di kes ténpu sábi ki el pasaba pa el. Sikrê se vida sta más difísil gósi, el sta kontinua ta faze se midjór pa Jeová. (1 Cor. 15:58) Tudu dia el ta imajina ta vive na kel mundu novu djuntu ku se amigus ki el krê txeu. Otu irman sta lenbra di un algen na kongregason ki magua-l, má el disidi ka guarda rankor. (Col. 3:13) Un irmon sta lenbra di kuzas mariadu ki el fazeba, má el sta konsentra na mante fiel di gósi pa frenti. — Sal. 51:10.

2 Kes três irmon li sta na mésmu situason. Es tudu três sta lenbra di kuzas ki dja pasa, má es ka sta pensa dimás na kes kuza. Envês di kel-li, es sta ‘odja sô pa frenti’ pa futuru. — Provérbios 4:25.

3. Pamodi ki nu meste ‘odja sô pa frenti’?

3 Pamodi ki é inportanti ‘odja sô pa frenti’? Un algen ka ta konsigi anda na un linha rétu si el fika sô ta djobe pa tras. Di mésmu manera, nu ka ta konsigi bai pa frenti na nos sirvisu pa Deus, si nu fika sô ta djobe pa kuzas ki dja pasa. — Luc. 9:62.

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Na kel studu li, nu sta ben odja três armadilha ki pode pô-nu ta vive di kuzas ki dja pasa. * Kes armadilha é: (1) sodadi di kuzas ki dja pasa, (2) guarda rankor i (3) kulpa nos kabésa dimás. Na kada un di kes situason, nu sta ben odja modi ki prinsípius di Bíblia pode djuda-nu skese di kes ‘kuza ki fika pa tras’ i stika pa ‘alkansa kes kuza ki sta pa frenti’. — Fil. 3:13.

SODADI DI KUZAS KI DJA PASA

Kuzê ki pode ka dexa-nu bai pa frenti? (Odja parágrafus 5, 9 i 13.) *

5. Eclesiastes 7:10, ta aviza-nu di ki armadilha?

5 Eclesiastes 7:10. Repara ma kel testu li ka ta fla ma é mariadu nu pergunta: ‘Pamodi ki kes ténpu antigu éra sábi?’ Na verdadi, kes bon lenbransa é un prezenti di Jeová. Má, kel testu ta fla: ‘Ka bu fla: “Pamodi ki kes ténpu antigu éra más midjór ki ténpu di gósi?”’ Kel-li krê fla ma é un armadilha óras ki nu ta konpara situason ki nu tinha antis ku situason ki nu ten gósi, i atxa ma tudu kuza dja piora. Un otu traduson di Bíblia ta fla: ‘Nunka ka bu pergunta: “Pamodi ki kuzas na ténpu antigu éra mutu más midjór?” Kel-li é ka un pergunta ki ta mostra sabedoria.’

Dipôs ki israelitas dexa Ijitu, ki éru ki es faze? (Odja parágrafu 6.)

6. Pamodi ki é ka bon pensa ma nos vida antis éra más midjór? Da un izénplu.

6 Pamodi ki é ka bon pensa ma nos vida antis éra mutu más midjór? Pamodi nu pode kai na armadilha di lenbra sô di kes kuza dretu i skese di kes kuza mariadu. Pensa na izénplu di israelitas na ténpu antigu. Dipôs ki es sai di Ijitu, es skese faxi ma vida la éra difísil. Má es fika ta pensa na bon kumida ki es tinha la. Es fla: ‘Fórti nu sta xinti falta di kes pexi ki nu ta kumeba di grasa na Ijitu, tanbê di kes pipinu, di kes melansia, di kes adju-poró, di kes sabóla i di kes adju!’ (Núm. 11:5) Má tudu kel kumida éra “di grasa” mê? Nau. Kes israelita paga karu pa el. Na kel ténpu, es éra skravu na Ijitu i es sufri txeu la. (Êxo. 1:13, 14; 3:6-9) Má simé, algun ténpu dipôs es skese tudu kes sufrimentu i es xinti sodadi di kuzas ki dja pasaba. Kes israelita skodje konsentra na kes kuza sábi ki es tinha antis, envês di konsentra na kes bon kuza ki Jeová dja fazeba pa es. Jeová fika tristi ku ses atitudi. — Núm. 11:10.

7. Kuzê ki djuda un irman ka kai na armadilha di xinti sodadi di kuzas ki dja pasa?

7 Modi ki nu pode ka kai na armadilha di xinti sodadi di kuzas ki dja pasa? Odja izénplu di un irman ki kumesa ta sirbi na Betel di Brooklyn na 1945. Alguns anu más tardi, el kaza ku un betelita i es sirbi djuntu la duránti txeu anu. Má na 1976, se maridu fika duenti. Kel irman fla ma poku antis di se maridu móre, el da-l bons konsedju pa óras ki el fikaba viúva. Se maridu fla-l: “Nu tevi un kazamentu filís. Txeu algen ka sabe kuzê ki é kel-li.” Má tanbê se maridu da-l un konsedju: “Ka bu vive di kuzas ki dja pasa, sikrê bu ta kontinua ta ten kes lenbransa. Ténpu é midjór ramedi. Ka bu bira un algen disgostadu i nen ka bu xinti péna di bu kabésa. Fika kontenti pamodi bu resebe kes alegria i bensons. Kes lenbransa é un prezenti ki Deus da-nu.” Bu ka ta atxa ma kel-li é un bon konsedju?

8. Pamodi ki foi bon pa nos irman sigi konsedju di ka vive di kuzas ki dja pasa?

8 Nos irman sigi konsedju di se maridu. El kontinua ta sirbi Jeová fiel ti kantu el móre ku 92 anu. Alguns anu antis di el móre, el fla: “Óras ki N ta lenbra di más di 63 anu na sirvisu di Jeová pa ténpu interu, N pode fla ma N tevi un vida filís di verdadi.” Pamodi? El splika: “Kuzê ki ta pô-nu ten un vida filís é pamodi nu ta faze párti di un família bunitu di irmons ku irmans, i nu ten speransa di vive ku es na Paraízu na Téra, ta sirbi Jeová, nos Kriador, kel úniku Deus verdaderu, pa tudu ténpu.” * Di sertéza kel irman foi un grandi izénplu di algen ki odja sô pa futuru!

GUARDA RANKOR

9. Sima sta na Levítico 19:18, na ki momentu pode ser más difísil ka guarda rankor?

9 Levítico 19:18. Txeu bês nu ta atxa difísil ka guarda rankor óras ki un irmon na kongregason, un grandi amigu ô un família trata-nu mariadu. Pur izénplu, un irman fla ma un otu irman furta-l dinheru. Más tardi, kel irman ki kulpa kel otu ba pidi-l diskulpa. Má kel ki podu kulpa, ka konsigi skese di kuzê ki kontise. Dja bu kustuma pasa pa un situason sima kel-li? Sikrê bu ka pasa pa el, talvês dja bu kustuma atxa ma é difísil ka guarda rankor.

10. Kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu sta maguadu ku un algen?

10 Kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu sta maguadu ku un algen? Nu meste lenbra ma Jeová ta odja tudu kuza. El sabe tudu kuza ki nu ta pasa pa el, i tanbê óras ki nu ta tratadu ku injustisa. (Heb. 4:13) El ta fika tristi óras ki nu ta sufri. (Isa. 63:9) I el promete ma el ta ben kaba ku kalker dór ki nu sta pasa pamodi algun injustisa ki nu fazedu. — Apo. 21:3, 4.

11. Pamodi ki ka guarda rankor é bon pa nos?

11 Tanbê nu krê lenbra ma óras ki nu ta púrdua é bon pa nos. É kel-li ki kel irman ki podu kulpa da kónta. Ku ténpu, el konsigi púrdua kel otu irman i el libra di rankor. El seta ma óras ki nu ta púrdua otus, Jeová ta purdua-nu. (Mat. 6:14) El sabia ma kel otu irman ka faze dretu, má el skodje ka guarda rankor. Pur isu, nos irman fika más kontenti i el konsigi konsentra na se sirvisu pa Jeová.

KULPA NOS KABÉSA DIMÁS

12. Kuzê ki nu ta prende na 1 João 3:19, 20 ?

12 1 João 3:19, 20. Nos tudu alvês ta xinti kulpadu. Pur izénplu, alguns ta xinti kulpadu pamodi kuza ki es fazeba antis di es prende verdadi. Otus ta xinti kasábi pamodi alguns kuza mariadu ki es faze dipôs ki es batiza. É normal nu xinti si. (Rom. 3:23) É klaru ki nu krê faze kel ki é dretu. Má ‘nos tudu nu ta fadja txeu bês.’ (Tia. 3:2; Rom. 7:21-23) Xinti kulpadu é kasábi, má el pode ser bon pa nos. Pamodi? Pamodi el pode pô-nu ta faze mudansas na vida i sta disididu na ka ripiti kes mésmu éru. — Heb. 12:12, 13.

13. Pamodi ki nu meste toma kuidadu pa nu ka kulpa nos kabésa dimás?

13 Má, nu pode xinti kulpadu dimás. Kel-li krê fla ma nu pode kontinua ta xinti kulpadu mésmu dipôs ki Jeová mostra ma dja el purdua-nu. Kel tipu di kulpa li pode prujudika-nu. (Sal. 31:10; 38:3, 4) Modi? Pensa na izénplu di un irman ki sta kontinua ta xinti kulpadu pa kuzas ki dja el fazeba. El fla: “N ta atxaba ma ka baleba péna sforsa na sirvisu di Jeová, pamodi talvês dja éra tardi dimás pa mi.” Txeu di nos pode xinti si tanbê. Má nu ten ki toma kuidadu, sinon nu pode kai na kel armadilha di fika ta kulpa nos kabésa dimás. Pensa modi ki Satanás ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta dizisti di nos kabésa, mésmu ki Jeová ka dizisti di nos! — Konpara ku 2 Coríntios 2:5-7, 11.

14. Modi ki nu pode ten sertéza ma Jeová ka dizisti di nos?

14 Má simé, nu pode pergunta: ‘Modi ki N pode ten sertéza ma Jeová ka dizisti di mi?’ Si bu faze kel pergunta li, é pamodi bo é ka un mau algen i ma Jeová pode purdua-u. Dja ten txeu anu ki Sentinéla flaba: ‘Talvês, nu sta tropesa i ta kai txeu bês pamodi un mau ábitu ki pode parse ma nu ka sta konsigi vense-l. Ka bu dizanima. Ka bu atxa ma pekadu ki bu faze ka ten perdon. É kel-li ki Satanás krê pa bu xinti. Si bu fika xatiadu i tristi ku bu kabésa, kel-li ta prova ma bu ka bai lonji dimás. Nunka ka bu kansa di volta pa Deus ku umildadi i sinseridadi. Kontinua ta djobe se ajuda, se perdon i ta pidi-l pa el da-u un konsénsia linpu. Pâpia ku el sima un fidju ki sta pidi se pai pa djuda-l óras ki el sta pasa pa prubléma. Ka ta nporta kantu bês ki bu ta faze orason pamodi kel mésmu frakéza, bu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda-u pamodi se bondadi ki ka meresedu.’

15-16. Modi ki alguns xinti kantu es ntende ma Jeová ka dizisti di es?

15 Txeu sérvu di Jeová ta xinti midjór óras ki es ntende ma Jeová ka skese di es. Pur izénplu, dja ten alguns anu ki un irmon xinti nkorajadu ku un spiriénsa ki sta na párti “Bíblia ta muda vida di algen”. Na kel artigu, un irman seta ma pamodi kuzas ki kontiseba ku el, el ta atxaba difísil kridita ma Jeová ta amaba el. I mésmu dipôs ki el batiza, el kontinua ta luta kóntra kes sentimentu duránti txeu anu. Má pensa txeu na resgati, pô-l ta kridita ma Jeová ta ama-l. *

16 Modi ki kel spiriénsa li djuda kel irmon? El skrebe: “Kantu mi éra jóven, N tevi ki luta kóntra vísiu di odja pornografia. Ka dura li, N torna odja otu bês. N djobe ajuda na ansions, i N sta ta faze prugrésu na vense nha prubléma. Kes ansion mostra-m ma Deus ta ama-m i ma el krê purdua-m. Má alvês N ta xinti ma N ka merese, sima ki Jeová ka ta pode ama-m. Lé stória [di es irman] djuda-m txeu. Gósi, N ta odja ma óras ki N ta pensa ma Deus ka ta purdua-m, é mésmu kuza ki fla ma sakrifisiu di se Fidju ka ta txiga pa kubri nhas pekadu. N korta kel artigu i N guarda-l pa N pode lé i pensa na el tudu bês ki N xinti ma Jeová ka ta ama-m.”

17. Modi ki Polu konsigi ka kai na armadilha di kulpa se kabésa dimás?

17 Kes tipu di spiriénsa li ta lenbra-nu di apóstlu Polu. Antis di el bira kriston, el faze txeu kuza mariadu. Polu ta lenbraba di kes kuza ki el fazeba, má el ka ta fikaba tudu óra ta pensa na es. (1 Tim. 1:12-15) El ta odjaba resgati sima un prezenti di Deus pa el. (Gál. 2:20) Di kel manera li, Polu ka kai na armadilha di kulpa se kabésa dimás, má el konsentra na faze se midjór pa Jeová.

VIVE PA FUTURU!

Sta disididu na vive pa futuru (Odja parágrafus 18 i 19.) *

18. Kuzê ki nu prende na kel studu li?

18 Kuzê ki nu prende di kes armadilha ki nu odja na kel studu li? (1) Kes bon lenbransa é un benson di Jeová. Má, mésmu ki nos vida éra rei di sábi antis, kel vida ki nu ta ben ten na mundu novu ta ben ser mutu más midjór. (2) Otus talvês ta magua-nu, má si nu skodje púrdua nu ta pode sigi pa frenti. (3) Kulpa nos kabésa dimás pode ka dexa-nu sirbi Jeová ku alegria. Pur isu, nu meste kridita ma Jeová dja purdua-nu, sima apóstlu Polu.

19. Modi ki nu sabe ma na kel mundu novu nu ka ta ben lenbra más di kes kuza kasábi ki kontise ku nos?

19 Nu ten speransa di vive pa tudu ténpu. I na mundu novu di Deus nu ka ta ben lenbra más di kes kuza kasábi ki kontiseba ku nos. Bíblia ta fla sobri kel ténpu: ‘Kuzas ki dja pasa ka ta ben lenbradu más’. (Isa. 65:17) Pensa na kel-li: Alguns irmon ki sta di idadi dja ten txeu anu ta sirbi Jeová, má na kel mundu novu es ta ben fika jóven otu bês. (Jó 33:25 ) Pur isu, nu sta disididu na ka vive di kuzas ki dja pasa. Má, nu pensa na futuru i nu odja pa frenti!

KÁNTIKU 142 Nu pega riju na nos speransa

^ par. 5 Lenbra di kuzas ki dja pasa pode ser bon. Má nu meste toma kuidadu. Si nu konsentra dimás na kuzas ki dja pasa, nu pode ka pruveta dretu di kes kuza ki nu ten gósi i ti skese di kes promésa di Deus pa futuru. Na kel studu li, nu sta ben odja três armadilha ki pode pô-nu ta vive di kuzas ki dja pasa. Tanbê, nu sta ben odja alguns prinsípiu di Bíblia i izénplus di nos ténpu ki ta djuda-nu ka kai na kes armadilha.

^ par. 4 MÁS SPLIKASON: Na kel studu li, “vive di kuzas ki dja pasa” siginifika sta sénpri ta pensa na kuzas ki dja pasa, sta sénpri ta pâpia na kuzas ki dja pasa ô atxa ma nos vida antis éra más midjór.

^ par. 58 SPLIKASONS DI DIZENHU: Sodadi di kuzas ki dja pasa, guarda rankor i kulpa nos kabésa dimás é un karga pizadu. Es pode ka dexa-nu kontinua ta anda na strada ki ta leba pa vida.

^ par. 65 SPLIKASONS DI DIZENHU: Óras ki nu ta dexa kes karga pa tras, nu ta fika aliviadu i kontenti, i nu ta ten forsa pa odja pa frenti.