Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 46

Ten koraji pamodi Jeová ta djuda-u

Ten koraji pamodi Jeová ta djuda-u

‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ — HEBREUS 13:5.

KÁNTIKU 55 Ka nhos xinti medu!

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki ta konsola-nu óras ki nu sta xinti ma nu sta nos sô ô dizanimadu pamodi nos prublémas? (Salmo 118:5-7 )

DJA bu kustuma pasa pa un prubléma i bu xinti bo sô, sen ningen pa djuda-u? Txeu algen dja xinti si, ti mésmu alguns sérvu di Jeová. (1 Reis 19:14 ) Si kel-li dja kontise ku bo, lenbra di promésa di Jeová: ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ Pur isu, nu pode fla ku kunfiansa: ‘Jeová é kel ki ta djuda-m; N ka ta ten medu.’ (Heb. 13:5, 6) Apóstlu Polu skrebe kes palavra li pa se irmons na Judea, pa volta di anu 61 D.J. Se palavras ta lenbra-nu kuzê ki sta skrebedu na Salmo 118:5-7. — Lé.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li i pamodi?

2 Sima salmista, Polu xinti na se vida ma Jeová staba ta djuda-l. Pur izénplu, más di dôs anu antis di el skrebe se karta pa ebreus, Polu skapa di un tenporal fórti na mar, timenti el staba ta viaja na un barku. (Atos 27:4, 15, 20 ) Duránti kel viaji i na kes anu antis, Jeová mostra ma el staba ta djuda Polu di txeu manera. Nu ben odja três di kes manera. Jeová uza Jizus, anjus, kes algen ki tinha autoridadi i se irmons na fé pa djuda Polu. Óras ki nu ta odja kes kuza ki kontise na vida di Polu, kel-li ta pô-nu ta kunfia más inda na promésa di Deus ma el ta djuda-nu óras ki nu pidi se ajuda.

AJUDA DI JIZUS I DI ANJUS

3. Kuzê ki talvês Polu pergunta i pamodi?

3 Polu staba ta meste ajuda. Pa vólta di anu 56 D.J., un monti di algen rasta Polu pa fóra di ténplu na Jiruzalen i es tenta mata-l. Na kel otu dia, kantu Polu lebadu pa kel Tribunal más altu, se inimigus staba kuazi ta korta-l padás-padás. (Atos 21:30-32; 22:30; 23:6-10 ) Na kel momentu, talvês Polu pergunta: ‘Ti ki ténpu N ten ki kontinua ta aguenta kel-li?’

4. Modi ki Jeová uza Jizus pa djuda Polu?

4 Ki ajuda Polu resebe? Dipôs ki Polu prendedu, ‘Sinhor’, Jizus parse pa el di noti i el fla-l: ‘Koraji, sima bu pâpia di mi na Jiruzalen, bu meste ba pâpia di mi na Roma.’ (Atus 23:11, Bíblia Na Prugrésu Di Traduson Pa Lingua Kabuverdianu, BPK ) Kel nkorajamentu li txiga déntu d’óra. Jizus ilôjia Polu pa tistimunhu ki el daba na Jiruzalen. I el promete Polu ma el ta txigaba ku vida na Roma, undi ki el ta kontinua ta daba tistimunhu. Kel promésa li poi Polu ta xinti más suguru sima un mininu na brasu di se pai.

Duránti un tenporal fórti na mar, un anju sta garanti Polu ma tudu kes algen ki sta na barku ta skapa (Odja parágrafu 5.)

5. Modi ki Jeová uza un anju pa djuda Polu? (Odja dizenhu na kapa.)

5 Ki otus prubléma Polu pasa pa el? Uns dôs anu dipôs, ki kontise kes kuza na Jiruzalen, Polu staba na un barku ta bai pa Itália. Duránti kel viaji, kumesa un tenporal fórti ki kes algen ki ta trabadjaba na barku i kes pasajeru pensa ma es ta moreba. Má, Polu ka staba ku medu. Pamodi? El fla tudu kes algen ki staba na barku: ‘Es noti li, un anju di kel Deus ki ami é di sel i ki N ta sirbi parse na nha ladu, i el fla: “Ka bu ten medu, Polu. Bu ten ki bai ti ki txiga na Séza. Deus dja da-u vida di tudu kes ki sta viaja ku bo na barku.”’ Jeová uza un anju pa ripiti Polu kel promésa ki el fazeba el através di Jizus. I Polu txiga na Roma sima Jeová prometeba el. — Atos 27:20-25; 28:16.

6. Ki promésa di Jizus pode da-nu forsa, i pamodi?

6 Ki ajuda nu ta resebe? Jizus ta djuda-nu sima el faze ku Polu. Jizus promete tudu se sigidoris: ‘N sta ku nhos tudu dia, ti fin di es sistéma.’ (Mat. 28:20) Kes palavra di Jizus ta da-nu txeu forsa. Pamodi? Pamodi nos tudu ta pasa pa kes dia difísil di aguenta. Pur izénplu, óras ki ta móre un algen ki nu ta ama, nu ten ki lida ku kel dór ka sô pa alguns dia, má talvês pa txeu anu. Otus ten ki lida ku kes dia difísil pamodi bedjisa. Inda otus, ten kes dia ki es ta xinti txeu tristi pamodi depreson. Má simé, nu ta atxa forsa pa nu bai pa frenti pamodi nu sabe ma Jizus sta ku nos ‘tudu dia’, ti na kes momentu más difísil di nos vida. — Mat. 11:28-30.

Anjus ta djuda-nu i ta orienta-nu na nos trabadju di pregason (Odja parágrafu 7.)

7. Sima sta na Apocalipse 14:6, modi ki Jeová ta djuda-nu oji?

7 Palavra di Deus ta da-nu sertéza ma Jeová ta uza se anjus pa djuda-nu. (Heb. 1:7, 14) Pur izénplu, anjus ta da-nu ajuda i es ta orienta-nu óras ki nu ta prega ‘notísias sábi di Reinu’ pa algen di ‘tudu nasons, tribus i línguas’. — Mat. 24:13, 14; Apocalipse 14:6.

AJUDA DI KES KI TEN AUTORIDADI

8. Modi ki Jeová uza un komandanti di trópas pa djuda Polu?

8 Ki ajuda Polu resebe? Na anu 56 D.J., Jizus garanti Polu ma el ta txigaba na Roma. Má, alguns judeu na Jiruzalen faze planu pa ataka Polu i pa mata-l. Kantu Kláudiu Lízias, ki éra un komandanti di trópas di Roma, da kónta di kel planu, el djuda Polu. Kel óra, el manda un monti trópa pa leba Polu di Jiruzalen ti Sezarea, ki ta fikaba uns 105 km lonji di Jiruzalen. Kantu Polu txiga na Sezarea, Governador Félis manda pa el “fika fitxadu na kadia di palásiu di Eródis”. Asi, kes inimigu di Polu ka konsigi prujudika-l. — Atus 23:12-35, BPK.

9. Modi ki Governador Festu djuda Polu?

9 Dôs anu dipôs, Polu inda staba prézu na Sezarea. Un otu governador ki txomaba Festu fika na lugar di Félis. Kes judeu insisti ku Festu pa manda Polu pa Jiruzalen pa ba julgadu la. Má Festu nega faze kel-la. Talvês el sabia ma judeus dja tinha ses planu “tudu armadu pa es mata-l na kaminhu.” — Atus 24:27–25:5, BPK.

10. Kuzê ki Governador Festu faze kantu Polu pidi pa Séza julga-l?

10 Más tardi, Polu julgadu na Sezarea. Dja ki Festu krê ‘agradaba judeus’, el pergunta Polu: “Bu ka krê bai Jiruzalen pa N bai julga-u pa tudu es kuzas li?” Polu sabia ma si el baba Jiruzalen es podia mataba el. Má tanbê, el sabia kuzê ki el tinha ki fazeba pa el salvaba se vida, ki éra bai Roma i kontinua se pregason. El fla: ‘N ta pidi pa Séza julga-m!’ Dipôs ki Festu pâpia ku kes algen ki ta daba el konsedju, el fla Polu: ‘Bu pidi pa Séza julga-u, nton bu ta bai pa Séza.’ Kel disizon di Festu proteje Polu di se inimigus. Asi, Polu ta staba na Roma lonji di kes judeu ki krê mataba el. — Atos 25:6-12.

11. Ki palavras di proféta Izaías talvês Polu pensa na el?

11 Timenti Polu staba ta spéra pa el kumesa se viaji pa Itália, talvês el pensa na un avizu ki proféta Izaías daba pa kes algen ki éra kóntra Jeová: ‘Nhos faze planu, má el ka ta da sértu! Nhos fla kel ki nhos krê, má ka ta kontise sima nhos fla, pamodi Deus sta ku nos!’ (Isa. 8:10) Polu sabia ma Deus ta djudaba el. I kel-li da-l forsa ki el mesteba pa el lidaba ku kes próva ki staba pa ben.

Sima el faze na ténpu antigu, Jeová pode uza kes algen ki ten autoridadi pa proteje se sérvus (Odja parágrafu 12.)

12. Modi ki Júliu trata Polu, i kuzê ki Polu talvês da kónta?

12 Na anu 58 D.J., Polu kumesa se viaji pa Itália. Dja ki el éra un prézu, el staba dibaxu di autoridadi di un komandanti romanu ki txomaba Júliu. Di kel dia pa frenti, Júliu podia maltrataba Polu ô trataba el dretu. Modi ki el uza se autoridadi? Na kel otu dia, kantu es para na kel primeru portu, ‘Júliu trata Polu dretu i el dexa-l ba djobe se amigus’. Más tardi, Júliu ti salva vida di Polu. Modi? Kes trópa krê mataba tudu kes prézu ki staba na barku, má Júliu ka dexa-s. Pamodi? Pamodi ‘el staba disididu na salvaba Polu’. Talvês Polu da kónta ma Jeová staba ta uza kel komandanti, ki éra dretu, pa djuda-l i proteje-l. — Atos 27:1-3, 42-44.

Odja parágrafu 13.

13. Modi ki Jeová pode uza kes algen ki ten autoridadi?

13 Ki ajuda nu ta resebe? Jeová pode uza se spritu santu pa poi pesoas ki ten autoridadi ta faze kuzê ki el krê. Rei Salumon skrebe: ‘Korason di rei é sima agu ki ta kóre na mô di Jeová. El ta pô-l ta bai pa undi ki El krê.’ (Pro. 21:1) Kuzê ki kel provérbiu li krê fla? Pesoas pode abri un kaminhu pa poi agu di un riu ta kóre pa undi ki es krê. Di mésmu manera, Jeová pode uza se spritu santu pa poi pensamentus di kes governanti ta faze kuzê ki el krê. Óras ki kel-li ta kontise, kes algen ki ten autoridadi ta xinti motivadu na toma disizons ki ta djuda povu di Deus. — Konpara ku Esdras 7:21, 25, 26.

14. Sima sta na Atos 12:5, pa kenha ki nu pode faze orason?

14 Kuzê ki nu pode faze? Nu pode faze orason ‘pa reis i pa tudu kes ki sta na puzisons altu’ óras ki es meste toma disizons ki ta nvolve nos vida i nos trabadju di pregason. (1 Tim. 2:1, 2, nóta di rodapé; Nee. 1:11) Sima kristons na ténpu di apóstlus ta fazeba, anos tanbê nu ta faze txeu orason pa Deus djuda nos irmons ku irmans ki sta prézu. (Lé Atos 12:5; Heb. 13:3) Tanbê, nu pode faze orason pa kes guarda di kadia undi ki nos irmons ku irmans sta. Nu pode inplora Jeová pa poi kes guarda ta aji ku bondadi i pa trata ‘dretu’ nos irmons ku irmans ki sta prézu, sima Júliu faze ku Polu. — Atos 27:3.

AJUDA DI IRMONS NA FÉ

15-16. Modi ki Jeová uza Aristarku ku Lúkas pa djuda Polu?

15 Ki ajuda Polu resebe? Duránti se viaji pa Roma, Jeová uza irmons txeu bês pa djuda Polu. Nu ben odja alguns izénplu.

16 Aristarku ku Lúkas, ki éra dôs amigu di Polu, disidi viaja djuntu ku el pa Roma. * Ta parse ma es dôs ka resebe garantia di Jizus ma es ta txigaba Roma ku vida. Má simé, es poi ses vida na prigu pa sta djuntu ku Polu. Sô más tardi, duránti kel tenporal na mar, ki es fika ta sabe ma es ka ta moreba. Pur isu, kantu Aristarku ku Lúkas nbarka na kel barku na Sezarea, talvês Polu faze orason pa agradese Jeová pamodi el manda kes dôs amigu korajozu pa djuda-l. — Atos 27:1, 2, 20-25.

17. Modi ki Jeová uza irmons na kongregason pa djuda Polu?

17 Duránti viaji di Polu, se irmons na kongregason djuda-l txeu bês. Pur izénplu, kantu es para na sidadi di Sídon, Júliu dexa Polu ‘ba djobe se amigus pa resebe kuzê ki el meste.’ I más tardi, na sidadi di Putéoli, Polu i se kunpanherus “atxa alguns irmon ki pidi-s pa es fika ku es séti dia.” Timenti irmons di kes lugar staba ta kuida di kuzas ki es mesteba, di sertéza Polu pruveta pa anima-s i pa konta-s spiriénsa ki nkoraja-s. (Konpara ku Atos 15:2, 3.) Dipôs di kel vizita ki nkoraja-s, Polu i se kunpanherus kontinua ses viaji. — Atus 27:3; 28:13, 14, BPK.

Sima kontise ku Polu, Jeová pode uza nos irmons pa djuda-nu (Odja parágrafu 18.)

18. Pamodi ki Polu agradese Deus i el xinti nkorajadu?

18 Na kaminhu pa Roma, talvês Polu pensa na kuzê ki dja el skrebeba três anu antis pa kongregason di kel sidadi: ‘Dja ten txeu anu ki N sta ku gana di bai vizita nhos.’ (Rom. 15:23) Má, el ka staba ta spéra ma el ta txigaba la sima un prézu. Imajina modi ki el fika kontenti, kantu el odja irmons di Roma ta spera-l na kaminhu sô pa fla-l mantenha! ‘Kantu Polu odja-s, el agradese Deus i el ganha koraji.’ (Atus 28:15, BPK ) Polu agradese Deus pamodi irmons ba nkontra ku el. Pamodi? Pamodi más un bês Polu odja Jeová ta uza irmons pa djuda-l.

Odja parágrafu 19.

19. Sima sta na 1 Pedro 4:10, modi ki Jeová pode uza-nu pa djuda otus?

19 Kuzê ki nu pode faze? Bu sabe di algun irmon ô irman di bu kongregason ki sta sufri pamodi un duénsa ô otus difikuldadi? Ô talvês móre un algen ki es ta ama. Si nu sabe di algun algen ki sta na un situason sima kel-li, nu pode pidi Jeová pa djuda-nu fla ô faze algun kuza ki ta mostra amor pa es. Kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze pode ser kel ki nos irmons meste pa es xinti nkorajadu. (Lé 1 Pedro 4:10.) * Kes ki nu ta djuda pode torna ganha kunfiansa na kel promésa di Jeová: ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ Di sertéza kel-li ta dexa-u txeu filís!

20. Pamodi ki nu pode fla ku kunfiansa ma ‘Jeová é kel ki ta djuda-nu’?

20 Sima kontise ku Polu i se amigus, nu pode nfrenta tenporal fórti na nos vida. Má nu sabe ma nu pode ten koraji pamodi Jeová sta ku nos. El ta uza Jizus i anjus pa djuda-nu. Tanbê, óras ki sta di akordu ku se vontadi, el pode uza kes algen ki ten autoridadi pa djuda-nu. I sima txeu di nos dja kustuma xinti, Jeová ta uza se spritu santu pa motiva otus irmon pa djuda-nu. Pur isu, sima Polu nu pode fla ku tudu kunfiansa: ‘Jeová é kel ki ta djuda-m; N ka ta ten medu. Kuzê ki ómi pode faze-m?’ — Heb. 13:6.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

^ par. 5 Kel studu li sta ben pâpia di três manera ki Jeová djuda apóstlu Polu lida ku situasons difísil. Óras ki nu ta lenbra modi ki Jeová djuda se sérvus na ténpu antigu, kel-li ta da-nu más kunfiansa ma oji tanbê el ta djuda-nu lida ku kes prubléma na vida ki é sima tenporal.

^ par. 16 Aristarku i Lúkas dja kunpanhaba Polu na otus viaji. Kes amigu di kunfiansa li, tanbê fika ku Polu duránti kel ténpu ki el staba prézu na Roma. — Atos 16:10-12; 20:4; Col. 4:10, 14.