Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 47

Bu ta ben ten un fé fórti?

Bu ta ben ten un fé fórti?

‘Ka nhos fika ku korason preokupadu. Nhos poi fé na Deus’. — JOÃO 14:1.

KÁNTIKU 119 Nu meste ten fé

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki pergunta talvês nu pode faze?

ÓRAS ki bu ta pensa na kuzas ki sta pa kontise sima, distruison di relijion falsu, ataki di Gogi di Magogi i géra di Armajedon, alvês bu ta fika preokupadu? Dja bu kustuma pergunta: ‘N ta konsigi kontinua lial óras ki kes kuza li ben kontise?’ Kes palavra di Jizus ki sta na testu ki tradu téma di es artigu, ta ben djuda-u txeu. Jizus fla se disiplus: ‘Ka nhos fika ku korason preokupadu. Nhos poi fé na Deus’. (João 14:1) Óras ki nu ten un fé fórti, el ta djuda-nu ten koraji pa nu aguenta kes kuza ki ta ben kontise na futuru.

2. Modi ki nu pode bira nos fé más fórti i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Si nu pensa na kuzê ki nu ta faze gósi óras ki nu pasa pa kuzas ki ta poi nos fé na próva, nu ta sabe kuzê ki nu debe faze pa nu bira nos fé más fórti. Kel-li pode djuda-nu aguenta kes prubléma ki sta pa ben. Kada bês ki nu aguenta firmi na un situason difísil, nos fé ta bira más fórti. I kel-li ta ben djuda-nu aguenta firmi óras ki nu pasa pa prublémas na futuru. Na kel studu li, nu sta ben odja kuatu situason ki disiplus di Jizus pasa pa el ki ta mostra ma es meste tinha más fé. Tanbê nu sta ben odja modi ki nu pode aguenta firmi, óras ki nu pasa pa prublémas sima di ses i modi ki es pode pripara-nu pa kuzas ki ta ben kontise na futuru.

NU MESTE TEN FÉ MA DEUS TA DA-NU KEL KI NU MESTE

Talvês nu pode sta ta lida ku falta di dinheru, má nos fé pode djuda-nu kontinua konsentradu na sirbi Jeová. (Odja parágrafus 3 ti 6.)

3. Kuzê ki palavras di Jizus na Mateus 6:30, 33, ta djuda-nu ntende sobri fé?

3 É normal pa un xéfi di família fika preokupadu na ranja kumida, ropa i un lugar di mora pa se mudjer i ses fidju. Má alvês é difísil faze kel-li na es ténpu ki nu sta ta vive. Alguns di nos irmons ku irmans dja perde ses trabadju i pa más ki es sforsa, es ka sta konsigi atxa otu. Alguns irmon ka seta un trabadju ki sérvus di Jeová ka pode faze. Na tudu kes situason li, nu meste ten un fé fórti ma Jeová ta da nos família tudu kes kuza ki es meste pa es vive. Jizus dexa kel-li klaru pa se disiplus kantu el faze kel diskursu na monti. (Lé Mateus 6:30, 33.) Óras ki nu ten tudu sertéza ma Jeová ka ta bandona-nu, nu ta mante konsentradu na kel ki é más inportanti, ki é sirbi Jeová. I óras ki nu odja modi ki Jeová kuida di nos nisisidadi, nu ta bira más se amigu i nos fé ta bira más fórti.

4-5. Kuzê ki djuda un família lida ku preokupason di konsigi kuzê ki es meste pa es vive?

4 Odja modi ki Jeová djuda un família na Venezuela lida ku preokupason di konsigi kuzê ki es meste pa es vive. Família Kastru ta ganhaba sustentu na plantason ki es ta fazeba na un txon ki es tinha. Má un grupu di bandidus toma-s ses txon i tra-s di la aforsa. Kel pai ki txoma Migel fla: “Oji kuazi tudu nos sustentu ta ben di kel ki nu ta konsigi planta na un padás di txon pikinoti ki es nprista-nu. Na komésu di kada dia N ta pidi Jeová pa da-nu kel ki nu meste pa kel dia.” Vida di es família é ka fásil, má es ten fé ma Jeová ta kuida di ses nisisidadi, pur isu es ta konsigi sisti tudu runion i partisipa na pregason. Es ta poi interesis di Reinu na primeru lugar i Jeová ta da-s tudu kel ki es meste.

5 Duránti es ténpu difísil, Migel ku se mudjer, Iurai, sta konsentradu na modi ki Jeová sta ta kuida di es. Alvês Jeová ta uza irmons ku irmans pa da-s algun kuza ô pa djuda Migel atxa un trabadju. Tanbê Jeová sta ta uza Kumison di Filial pa da-s kes kuza ki es meste. Jeová nunka ka bandona-s. I kel-li sta ta poi ses fé ta bira más fórti. Dipôs di fla sobri un ajuda ki Jeová da-s, ses fidju-fémia más grandi, ki txoma Ioselin, fla: “Odja modi ki Jeová sta ta djuda-nu ta toka nha korason. El é nha amigu i N ten sertéza ma sénpri el ta djuda-m.” Tanbê el fla: “Kes prubléma ki nos família sta ta pasa pa el gósi, sta pripara-nu pa kuzê ki sta ben kontise na futuru.”

6. Modi ki bu pode bira bu fé más fórti si bu sta ku falta di dinheru?

6 Bu sta ku falta di dinheru? Nton, bu sta pasa pa ténpus difísil. Má sikrê bu situason sta difísil, pruveta es ténpu pa bu bira bu fé más fórti. Faze orason pa Jeová i lé palavras di Jizus ki sta na Mateus 6:25-34 i midita na es. Pensa na izénplus di sérvus di Jeová di nos ténpu, ki ta prova ma Jeová ta kuida di kes ki sta okupadu ta sirbi-l. (1 Cor. 15:58) Kel-li ta da-u más kunfiansa ma sima bu Pai na Séu djuda kes ki staba ku falta di dinheru, tanbê el ta djuda-u. Jeová sabe kuzê ki bu meste i el sabe modi ki el ta kuida di bus nisisidadi. Óras ki bu odja modi ki Jeová djuda-u, bu fé ta fika más fórti i kel-li ta pripara-u pa prublémas más difísil na futuru. — Hab. 3:17, 18.

NU MESTE FÉ PA NU AGUENTA PRUBLÉMAS DIFÍSIL

Un fé fórti pode djuda-nu lida ku kalker prubléma ki é sima tenporal i ki pode poi nos fé na próva. (Odja parágrafus 7 ti 11.)

7. Sima sta na Mateus 8:23-26, modi ki un tenporal fórti poi fé di kes disiplus na próva?

7 Un bês, Jizus ku se disiplus staba ta viaji di barku i di rapenti kontise uma tenporal fórti. Jizus uza kuzê ki kontise pa djuda-s odja modi ki es mesteba di más fé. (Lé Mateus 8:23-26.) Kel tenporal ba ta fika kada bês más fórti i kes óndia kumesa ta intxi barku di agu. Má Jizus kontinua ta durmi trankilu. Kes disiplu fika ku txeu medu i es korda Jizus pa salva-s. Ku bondadi Jizus fla-s: ‘Pamodi ki nhos sta ku medu si, ómis di poku fé?’ Kes disiplu devia ntendeba ma éra fásil pa Jeová protejeba Jizus i tudu kes ki staba djuntu ku el. Kuzê ki kel-li ta inxina-nu? Un fé fórti pode djuda-nu aguenta un tenporal fórti ô kalker prubléma ki pode ser sima un tenporal.

8-9. Kuzê ki poi fé di Anel na próva i kuzê ki djuda-l?

8 Odja kuzê ki kontise ku Anel, un irman soltera ki ta mora na Portu Riku. Kontise ‘uma tenporal’ na undi ki el ta vive. Kes prubléma difísil ki el pasa pa el bira se fé más fórti. Kel-li kontise na 2017, kantu Furakon Maria distrui se kaza. Tanbê pamodi kel tenporal, Anel perde se trabadju. El fla: “Duránti kes dia difísil, N fika preokupadu. Má N prende kunfia na Jeová, N faze orason i N ka dexa kes preokupason pô-m ta para di faze kes kuza ki N meste fazeba.”

9 Anel fla ma otu kuza ki djuda-l aguenta kes prubléma é sigi kes orientason di organizason. El fla: “Sigi kes orientason djuda-m fika kalmu. Jeová uza irmons pa djuda-m. Es nkoraja-m i es da-m kes kuza ki N staba ta meste.” Tanbê el fla: “Jeová da-m más di kel ki N pidi-l i nha fé fika más fórti.”

10. Kuzê ki bu pode faze si bu sta ta pasa pa un prubléma difísil, ki é sima un tenporal fórti?

10 Bu sta ta pasa pa un tenporal fórti na bu vida? Talvês bu sta ta sufri pamodi un dizastri na naturéza. Ô talvês bu sta dizanimadu pamodi bu fika ta sabe ma bu tene un prubléma gravi di saúdi i bu ka sabe kuzê ki bu ta faze. Alvês bu pode fika preokupadu, má ka bu dexa kes preokupason li inpidi-u di kunfia na Jeová. Faze orason di korason. Pensa na tudu kes kuza ki Jeová faze pa djuda bu fé bira más fórti. (Sal. 77:11, 12) Bu pode ten sertéza ma Jeová ka ta bandona-u, nen gósi, nen nunka más.

11. Pamodi ki nu debe sta disididu na sigi orientason di kes ki ta toma kónta di nos?

11 Kuzê más ki pode djuda-u aguenta firmi óras ki bu ta pasa pa prublémas? Sima izénplu di Anel ta mostra, é sigi kes orientason di organizason. Prende kunfia na kes algen ki Jeová i Jizus ta kunfia na el. Alvês kes irmon ki ta toma kónta di nos, pode da-nu orientason ki ta parse ma ka ta faze sentidu. Má Jeová sénpri ta abênsua kes algen ki ta sigi ses orientason. Através di Bíblia i spiriénsa di sérvus fiel di Jeová, nu ta prende ma sigi orientasons ta salva nos vida. (Êxo. 14:1-4; 2 Cró. 20:17) Midita na kes izénplu li. Si bu faze si, kel-li ta djuda-u sta más disididu na sigi orientasons di organizason di Jeová gósi i na futuru. (Heb. 13:17) Tanbê bu ta ten koraji pa bu lida ku kel tenporal más grandi ki sta kuazi pa kontise. — Pro. 3:25.

NU MESTE FÉ PA NU LIDA KU INJUSTISA

Si nu kontinua ta faze orason pa Jeová, nos fé ta fika más fórti. (Odja parágrafu 12.)

12. Modi ki kel ilustrason ki sta na Lucas 18:1-8, ta mostra ma fé ta djuda-nu aguenta injustisa?

12 Jizus sabia ma injustisa pode poba fé di se disiplus na próva. Pa djuda-s aguenta firmi, el konta-s un ilustrason ki sta na livru di Lucas. Na kel ilustrason, Jizus pâpia di un viúva ki pidi un juís txeu bês pa faze-l justisa. Kel viúva tinha sertéza ma si el insistiba, kel juís ta obiba el. I é kel-li própi ki kontise. É klaru ki Jeová é ka injustu móda kel juís na kel ilustrason. Pur isu Jizus fla: ‘Nton, di sertéza, Deus ka ta djobe manera di fazedu justisa pa se skodjedus, ki ta inplora-l dia ku noti’? (Lé Lucas 18:1-8.) Tanbê Jizus fla: ‘Óras ki Fidju di Ómi txiga, el ta atxa kel fé li na Téra?’ Kuzê ki nu ta prende? Óras ki nu fazedu injustisa, nu meste ten un fé fórti sima di kel viúva. Nu ta mostra ma nu ten kel tipu di fé li óras ki nu ten paxénxa i nu ta aguenta firmi. Fé ta djuda-nu ten sertéza ma sédu ô tardi, Jeová ta djuda-nu. Tanbê nu meste kridita ma orason ten txeu forsa. Alvês respósta di nos orason pode ben di un manera ki nu ka staba ta spéra.

13. Modi ki orason djuda un família ki fazedu injustisa?

13 Odja izénplu di un irman ki txoma Vero, ki ta vive na Kongu (Kinxasa). Vero i se maridu ki ka é Tistimunha di Jeová ku ses fidju-fémia di 15 anu, tevi ki fuji di ses zóna kantu un grupu di trópa bai ataka-s. Na kaminhu es nkontra ku más un grupu di trópa ki para-s i fla-s ma es ta mataba es. Kantu Vero kumesa ta txora, se fidju-fémia tenta kalma-l i el faze orason ku vós altu i txeu bês el uza nómi di Jeová na se orason. Kantu el kaba di ora, komandanti di kes trópa pergunta-l: “Ei minina, ken ki inxina-u faze orason?” El responde: “É nha mai ki inxina-m kel orason di Pai Nosso, ki sta na Mateus 6:9-13.” Kel komandanti fla-l: “Minina, bai na pas, bo ku bu mai ku bu pai. I pa Jeová, nhos Deus, proteje nhos!”

14. Kuzê ki pode poi nos fé na próva i kuzê ki pode djuda-nu aguenta firmi?

14 Spiriénsas sima kes-li ta inxina-nu ma orason ten txeu forsa. Má i si bus orason ka respondedu lógu ô di un manera ki ta dexa-u dimiradu? Sima kel viúva na ilustrason di Jizus, kontinua ta faze orason. Kunfia ma Jeová nunka ka ta bandona-u. I na algun momentu ô di algun manera, Jeová ta responde bus orason. Kontinua ta pidi Jeová se spritu santu. (Fil. 4:13) Lenbra ma já já bu ta ben resebe txeu benson di Jeová i bu ta skese di tudu sufrimentu ki bu pasa. Si bu mante fiel ku ajuda di Jeová, kel-li ta djuda-u bira fórti i ta pripara-u pa kes prubléma ki bu pode ben pasa na futuru. — 1 Ped. 1:6, 7.

NU MESTE FÉ PA NU VENSE PRUBLÉMAS

15. Sima sta na Mateus 17:19, 20, ki prubléma disiplus di Jizus pasa pa el?

15 Jizus inxina se disiplus ma fé ta djudaba es vense prublémas. (Lé Mateus 17:19, 20.) Txeu bês disiplus di Jizus konsigi tra dimónis, má un bês es ka konsigi faze kel-li. Pamodi? Jizus fla-s ma es meste tinha más fé. El fla-s ma si es tinha un fé fórti, es ta konsigi venseba kes prubléma ki ta parse sima un montanha grandi! Oji tanbê nu pode pasa pa prublémas ki ta parse ma nu ka ta pode ku es.

Talvês nu pode pasa pa prublémas ki ta dexa-nu tristi dimás, má fé ta djuda-nu kontinua okupadu ta sirbi Jeová. (Odja parágrafu 16.)

16. Modi ki fé djuda irman Geidi lida ku kel grandi disgrasa ki kontise na se vida?

16 Odja izénplu di Geidi, un irman di Guatimala. Se maridu, Edi matadu kantu es staba ta bai kaza dipôs di runion. Modi ki fé djuda Geidi lida ku kel disgrasa li? El fla: “Orason djuda-m lansa nha karga riba di Jeová i N xinti pas déntu mi. N odja Jeová ta uza nha família i nhas amigu di kongregason pa kuida di mi. N kontinua okupadu na sirvisu di Jeová i kel-li djuda-m xinti ménus dór i el djuda-m vive un dia di kada bês, sen preokupa dimás ku futuru. Dipôs di tudu ki N pasa, N prende ma ka ta nporta ki próvas N pode ben pasa na futuru, N pode konsigi aguenta ku ajuda di Jeová, di Jizus i di organizason.”

17. Kuzê ki nu pode faze si nu sta ta lida ku prublémas ki é sima un montanha?

17 Bu sta ta sufri pamodi móre un algen ki bu krê txeu? Nton, tra ténpu pa bu lé kes stória di Bíblia sobri sérvus di Deus ki resusitadu, pa bu pode bira bu fé más fórti na speransa di resureison. Bu sta ta sufri pamodi un algen di bu família dizasosiadu? Studa pa bu pode ten sertéza ma manera ki Jeová ta disiplina é sénpri midjór. Ka ta nporta ki prubléma bu sta pasa pa el, uza kel oportunidadi li pa bira bu fé más fórti. Fla Jeová klaru modi ki bu sta xinti. Ka bu fika bo sô. Envês di kel-li, bira bu amizadi ku irmons más fórti. (Pro. 18:1) Faze kuzas ki ta djuda-u aguenta firmi, sikrê bu ta txora óras ki bu ta lenbra di kuzê ki kontise. (Sal. 126:5, 6) Kontinua ta bai runion, pregason i ta lé Bíblia. Tanbê, kontinua ta pensa na kes kuza sábi ki Jeová promete ma el ta ben da-u na futuru. Óras ki bu odja modi ki Jeová sta djuda-u gósi, bu fé ta bira kada bês más fórti.

‘DA-NU MÁS FÉ’

18. Si bu da kónta ma bu fé sta fraku, kuzê ki bu pode faze?

18 Si prublémas ki bu pasa pa el na pasadu ô kes ki bu sta pasa gósi, mostra ma bu tene fé fraku, ka bu dizanima. Odja-l sima un oportunidadi pa bu bira bu fé más fórti. Pidi kel mésmu kuza ki apóstlus di Jizus pidi. Es fla: ‘Da-nu más fé.’ (Luc. 17:5) Alén di kel-li, pensa na kes izénplu ki dja nu pâpia di es na kel studu li. Sima Migel ku Iurai, lenbra di tudu kes momentu ki Jeová djuda-u. Sima Anel i fidju-fémia di Vero, faze orason di korason pa Jeová, prinsipalmenti si bu sta pasa pa un momentu txeu difísil. I sima Geidi, rekonhese ma Jeová pode uza bu família ô bus amigu pa da-u kel ajuda ki bu sta meste. Si bu dexa Jeová djuda-u lida ku kes prubléma ki bu ta pasa pa el oji, bu pode ten sertéza ma tanbê el ta djuda-u lida ku kalker prubléma na futuru.

19. Ki sertéza Jizus tinha i ki sertéza bu pode ten?

19 Jizus djuda se disiplus odja undi ki es meste tinha más fé. Tanbê el tinha sertéza ma ku ajuda di Jeová, es pode aguentaba firmi na kalker prubléma ki pode poba ses fé na próva. (João 14:1; 16:33) El tinha sertéza ma ta ben ten un monti di algen ki ta skapa na grandi tribulason pamodi ses fé fórti. (Apo. 7:9, 14) Bu ta ben sta djuntu ku kes monti di algen? Ku ajuda di Jeová, bu pode ben sta, si bu faze tudu kel ki bu pode gósi pa bu bira bu fé más fórti! — Heb. 10:39.

KÁNTIKU 118 ‘Da-nu más fé’

^ par. 5 Nos tudu nu tene gana di odja fin di kel mundu li. Má alvês nu ta pergunta si nu ta ben ten un fé fórti ki ta djuda-nu aguenta kes kuza difísil ki ta ben kontise. Na kel studu li, nu sta ben odja izénplus di sérvus di Jeová i alguns lison ki pode djuda-nu ten un fé más fórti.