Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 46

Nhos ki sta kazadu di novu, nhos poi sirvisu di Jeová na primeru lugar

Nhos ki sta kazadu di novu, nhos poi sirvisu di Jeová na primeru lugar

‘Jeová é nha forsa; nha korason ta kunfia na el.’ — SALMO 28:7.

KÁNTIKU 131 ‘Kel ki Deus djunta’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Pamodi ki kes ki sta kazadu di novu debe kunfia na Jeová? (Salmo 37:3, 4) (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

BU STA ta pensa na kaza ô bu kaza ka dura li? Nton di sertéza bu krê pruveta vida djuntu ku kel algen ki bu ta ama txeu. É klaru ki kazamentu ten se prublémas i kes ki sta kazadu di novu meste toma disizons inportanti. Manera ki es ta lida ku dizafius i disizons ki es ta toma pode afeta ses filisidadi pa tudu ténpu. Si es kunfia na Jeová i es toma bons disizon, ses kazamentu ta bira fórti i es ta ser filís. Má si es ka sigi konsedju di Deus, di sertéza es ta ten prubléma na kazamentu i es ka ta ser filís. — Salmo 37:3, 4.

2 Kel studu li fazedu pa kes ki sta kazadu di novu, má el ta pâpia sobri prublémas ki ta kontise na tudu kazamentu. El ta ben mostra kuzê ki nu pode prende ku izénplu di ómis i mudjeris fiel ki vive na ténpu ki Bíblia skrebedu. Kes izénplu li ta inxina-nu alguns lison ki nu pode aplika na nos vida i na nos kazamentu. Tanbê, nu ta ben odja kuzê ki nu pode prende ku spiriénsa di alguns kazal di nos ténpu.

KI PRUBLÉMAS KES KI STA KAZADU DI NOVU PODE PASA PA EL?

Ki disizons pode ka dexa kes ki sta kazadu di novu faze más pa Jeová? (Odja parágrafus 3 i 4.)

3-4. Ki prublémas kes ki sta kazadu di novu pode pasa pa el?

3 Alguns algen talvês ta insentiva kes ki sta kazadu di novu pa vive un vida normal sima tudu algen. Pur izénplu, ses pai ku ses mai ô otus algen di ses família pode presiona-s pa es ten fidju sédu. Ô pode ser ki amigus ô família ku bon intenson ta insentiva-s pa es kunpra un kaza i txeu kuza pa es pode ten un vida sábi.

4 Si kel kazal ka toma kuidadu, es pode fika xeiu di dívida. Kel maridu ku mudjer ten ki trabadja txeu pa paga ses dívida i talvês es pode fika sen ténpu pa studu pesoal, adorason na família i pa sai na pregason. Es pode ti falta runion pa trabadja más txeu i pa ganha más dinheru ô pa es ka perde ses trabadju. Si es faze kel-li, es pode perde bons oportunidadi di faze más na sirvisu di Jeová.

5. Kuzê ki izénplu di Klaus i Mariza ta inxina-nu?

5 Ten txeu izénplu ki ta mostra ma si nu poi kuzas material na primeru lugar na nos vida, nu ka ta ser filís. Odja kuzê ki un kazal ki txoma Klaus i Mariza prende sobri kel asuntu li. * Na komésu di ses kazamentu, es tudu dôs ta trabadjaba dia interu pa es pode tinha un vida más sábi. Má dipôs di un ténpu, es odja ma es ka staba filís di verdadi. Klaus fla: “Nu tinha tudu kel ki nu mesteba, má nu ka tinha ninhun méta na sirvisu di Jeová. Pa ser sinseru, nos vida éra konplikadu i xeiu di stress.” Talvês dja bu da kónta ma poi dinheru i kuzas material na primeru lugar na vida, ka ta traze filisidadi di verdadi. Si kel-li sta kontise ku bo, ka bu fika dizanimadu. Odja modi ki bons izénplu di otus algen pode djuda-u. Primeru, nu ben odja kuzê ki maridus pode prende ku izénplu di rei Jeozafá.

SIMA REI JEOZAFÁ, NHOS KUNFIA NA JEOVÁ

6. Kantu Jeozafá staba ta pasa pa un prubléma difísil, modi ki el sigi kel konsedju di Provérbios 3:5, 6?

6 Maridus, di vês en kuandu nhos ta xinti ma nhos tene txeu responsabilidadi? Si kel-li sta kontise ku bo, odja izénplu di rei Jeozafá. Dja ki el éra rei, el tinha responsabilidadi di kuidaba di nason interu! Modi ki el kuida di kel grandi responsabilidadi li? Jeozafá faze kel ki el pode pa proteje povu. El faze fortalézas na sidadi di Judá i el djunta un grandi izérsitu di más di 1.160.000 trópa. (2 Cró. 17:12-19) Dipôs, Jeozafá tevi ki lida ku otu prubléma difísil. Un monti trópa amonitas, muabitas i ómis di zóna di montanha di Seir, disidi bai géra ku el. Kel-li poi vida di Jeozafá, di se família i di se povu na prigu. (2 Cró. 20:1, 2) Kuzê ki Jeozafá faze? El pidi Jeová pa djuda-l i pa da-l forsa. Kel-li sta di akordu ku kel konsedju ki nu ta atxa na Provérbios 3:5, 6. (Lé.) Kel orason ki Jeozafá faze ku umildadi, ki sta na 2 Crónicas 20:5-12, ta mostra ma el ta kunfiaba txeu na se Pai na Séu. Modi ki Jeová responde orason di Jeozafá?

7. Modi ki Jeová responde orason di Jeozafá?

7 Jeová uza un levita ki txomaba Jaaziel pa pâpia ku Jeozafá. Jeová fla: ‘Nhos toma nhos puzison, nhos fika paradu i nhos odja Jeová ta salva nhos.’ (2 Cró. 20:13-17) Kes orientason ki Jeozafá resebe ta parseba stranhu, pamodi é ka éra asi ki pesoas ta fazeba na géra! Má kes orientason ka binha di un ómi, éra própi Jeová ki daba kes orientason. Jeozafá kunfia di korason na se Deus i el sigi kes orientason. Kantu ki el bai nkontra ku se inimigus, Jeozafá ka poi kes midjór trópa na frenti di se izérsitu, má kes kantor ki staba sen arma. Jeová kunpri se promésa i el kaba ku kes inimigu. — 2 Cró. 20:18-23.

Kes ki sta kazadu di novu pode poi sirvisu di Jeová na primeru lugar, si es faze orason i es studa Bíblia. (Odja parágrafus 8 i 10.)

8. Kuzê ki maridus pode prende ku izénplu di Jeozafá?

8 Maridus, nhos pode prende txeu ku izénplu di Jeozafá. Nhos ten responsabilidadi di kuida di nhos família, pur isu, nhos ta trabadja dura pa proteje-s i apoia-s. Óras ki nhos ta pasa pa prublémas, talvês nhos ta atxa ma nhos ta konsigi rezolve tudu nhos sô. Má ka nhos kunfia na nhos forsa, envês di kel-li, nhos faze orason pa Jeová óras ki nhos sta nhos sô. Tanbê nhos faze orason di korason djuntu ku nhos mudjer. Nhos djobe orientason di Jeová na Bíblia i na kes publikason di se organizason. Tanbê, nhos sigi kes konsedju ki nhos atxa. Talvês otus algen ka ta konkorda ku kes disizon ki nhos toma ku bazi na Bíblia, i ti es ta fla ma nhos sta ta fika dodu. Talvês es pode fla ma é dinheru i kuzas material ki ta da nhos família kel suguransa di verdadi. Má nhos lenbra di izénplu di Jeozafá. El kunfia na Jeová i el mostra kel-li na kuzas ki el faze. Jeová ka bandona kel ómi lial i tanbê el ka ta bandona nhos. (Sal. 37:28; Heb. 13:5) Kuzê más ki un kazal pode faze pa es ten alegria di verdadi?

SIMA PROFÉTA IZAÍAS I SE MUDJER, NHOS POI SIRVISU DI JEOVÁ NA PRIMERU LUGAR

9. Kuzê ki nu sabe sobri proféta Izaías i se mudjer?

9 Kuza más inportanti na vida di proféta Izaías i di se mudjer éra sirbiba Jeová. Izaías éra un proféta i talvês se mudjer tanbê tinha se diziginason, pamodi na Bíblia, el ta txomadu di ‘profetiza’. (Isa. 8:1-4) Kel-li ta mostra klaru ma es poi adorason di Jeová na primeru lugar. Es é un bon izénplu pa kes kazal di nos ténpu!

10. Modi ki studa kes profesia di Bíblia pode djuda maridu ku mudjer?

10 Sima proféta Izaías ku se mudjer, kes kazal di nos ténpu pode faze tudu kel ki es pode na sirvisu di Jeová. Ses kunfiansa na Jeová pode fika más fórti óras ki es ta studa kes profesia di Bíblia djuntu i odja modi ki es kunpri. * (Tito 1:2) É bon pa es pensa na modi ki es pode partisipa na kunpri kes profesia. Pur izénplu, es pode partisipa na kunpri profesia di Jizus sobri pregason di notísias sábi na mundu interu antis di fin ben. (Mat. 24:14) Kantu más maridu ku mudjer studa kes profesia di Bíblia i odja ma es kunpri, es ta fika ku más vontadi di faze ses midjór pa Jeová.

SIMA PRISILA I ÁKILA, NHOS POI REINU NA PRIMERU LUGAR

11. Kuzê ki Ákila ku Prisila konsigi faze i pamodi?

11 Kes ki sta kazadu di novu pode prende ku izénplu di Ákila ku Prisila, un kazal judeu ki ta viveba na sidadi di Roma. Es prende kes notísia sábi sobri Jizus i es bira kriston. Di sertéza, es gostaba txeu di kel vida ki es tinha. Má ses vida muda dirapenti kantu Inperador Kláudiu manda tudu judeus pa sai di Roma. Odja modi ki kel-li afeta vida di Ákila ku Prisila. Es tevi ki dexa kel lugar ki es konxeba dretu, atxa un otu kaza i kumesa ses nogósiu di faze ténda na un otu lugar. Má es dexa kel mudansa difísil li pô-s ta para di faze ses midjór pa Jeová? Talvês bu sabe respósta di kel pergunta li. Na ses novu kaza na Korintu, Ákila ku Prisila kumesa ta djuda kongregason di la i es trabadja djuntu ku apóstlu Polu pa da irmons ku irmans forsa. Dipôs es muda pa otu sidadi undi tinha más nisisidadi di algen pa prega. (Atos 18:18-21; Rom. 16:3-5) Di sertéza es tinha txeu kuza pa fazeba, má es éra filís!

12. Pamodi ki un kazal debe ten métas na sirvisu di Jeová?

12 Kes kazal di oji pode imita izénplu di Ákila ku Prisila, óras ki es ta poi interesis di Reinu na primeru lugar. Midjór momentu pa es pâpia sobri kuzê ki es krê faze pa Jeová é óras ki es sta ta namora. Óras ki un kazal ta toma disizons djuntu i es ta sforsa pa alkansa kes méta ki es ten na sirvisu di Jeová, es ta ten más xansi di odja mô di Jeová na ses vida. (Ecl. 4:9, 12) Odja izénplu di Rusel ku Elizabeti. Rusel fla: “Kantu nu staba ta namora, nu pâpia sobri kuzê ki nu krê fazeba pa Jeová.” Elizabeti tanbê fla: “Nu pâpia sobri kel asuntu li, asi pa ninhun otu kuza ka inpidiba nos di alkansaba nos méta, óras ki nu meste tomaba kes disizon.” Dja ki ses situason ta daba, Rusel ku Elizabeti muda pa Mikronézia undi staba ta mestedu más algen pa prega.

Kes ki sta kazadu di novu pode poi sirvisu di Jeová na primeru lugar, si es poi métas na se sirvisu. (Odja parágrafu 13.)

13. Sima sta na Salmo 28:7, kal ki ta ser rezultadu óras ki nu ta kunfia na Jeová?

13 Sima Rusel ku Elizabeti, txeu kazal disidi leba un vida sinplis pa es pode faze más na trabadju di prega i inxina. Óras ki un kazal ta poi méta pa es faze ses midjór pa Jeová i es ta trabadja djuntu pa alkansa ses méta, es ta ten bons rezultadu. Es pode odja modi ki Jeová ta kuida di es, asi ses kunfiansa na Jeová ta bira más fórti i es ta ser filís di verdadi. — Salmo 28:7.

SIMA APÓSTLU PEDRU KU SE MUDJER, NHOS KUNFIA NA PROMÉSAS DI JEOVÁ

14. Modi ki apóstlu Pedru ku se mudjer mostra ma es ta kunfiaba na kel promésa ki sta na Mateus 6:25, 31-34?

14 Kes ki é kazadu tanbê pode prende ku izénplu di apóstlu Pedru ku se mudjer. Dipôs di 6 mês ô un anu ki Pedru nkontra ku Jizus pa primeru bês, el tevi ki toma un disizon inportanti. Pedru ta viveba di se nogósiu di péska. Nton, Jizus konvida Pedru pa sigi-l pa ténpu interu. Ka foi fásil pa Pedru toma kel disizon li. El tinha ki pensaba na situason di se família. (Luc. 5:1-11) Má el disidi ba prega ku Jizus. Kel-li foi un bon disizon! I nu ten bons motivu pa nu kridita ma mudjer di Pedru apoia kel disizon ki el toma. Bíblia ta mostra ma dipôs ki Jizus resusitadu, mudjer di Pedru kunpanha-l na alguns di kes viaji ki Pedru faze. (1 Cor. 9:5) Pamodi kel bon izénplu di se mudjer, Pedru podia daba konsedju ku un konsénsia trankilu pa kes maridu ku mudjeris ki ta sirbiba Jeová. (1 Ped. 3:1-7) Jeová promete ma el ta kuida di kes ki ta poi Reinu na primeru lugar. Di sertéza Pedru ku se mudjer kunfia na kel promésa li. — Mateus 6:25, 31-34.

15. Kuzê ki nu ta prende ku spiriénsa di Tiagu ku Ester?

15 Si dja bu ten alguns anu kazadu, modi ki bu pode kontinua ta ten más vontadi di faze más pa Jeová? Un manera é prende ku spiriénsa di otus kazal. Pur izénplu, bu pode lé kes grupu di artigu “Es oferese di livri vontadi”. Kes artigu li djuda un kazal di Brazil ki txoma Tiagu ku Ester ten más vontadi di sirbi na undi ki ten más nisisidadi. Tiagu fla: “Lé sobri modi ki Jeová djuda se sérvus na nos ténpu, pô-nu ku gana di xinti mô di Jeová ta gia-nu i ta kuida di nos tanbê.” Tiagu ku Ester muda pa Paraguai i désdi 2014 es sta ta prega pa kes algen ki ta pâpia purtugês. Ester fla: “Un di kes testu ki nos tudu dôs gosta txeu é Efésios 3:20. Txeu bês, dja nu odja kes palavra li ta kunpri na nos sirvisu pa Jeová.” Na kel karta pa Efézius, Polu promete ma Jeová ta faze mutu más di ki kel ki nu ta pidi-l. I kel-li é verdadi!

Kes ki sta kazadu di novu pode poi sirvisu di Jeová na primeru lugar, si es djobe konsedju na kes kazal maduru. (Odja parágrafu 16.)

16. Si un kazal sta ta pensa na faze más pa Jeová, na kenha ki es pode pidi konsedju?

16 Kes ki sta kazadu di novu pode prende ku spiriénsa di kes ki kunfia na Jeová. Alguns kazal talvês dja ten txeu anu ki es é pioneru. Si bu sta ta pensa na faze más pa Jeová, pamodi ki bu ka ta pidi-s konsedju? Kel-li é un otu manera di mostra ma bu ta kunfia na Jeová. (Pro. 22:17, 19) Ansions tanbê pode djuda kes ki sta kazadu di novu poi métas na sirvisu di Jeová i alkansa-s.

17. Kuzê ki kontise ku Klaus i Mariza, i kuzê ki nu ta prende ku ses izénplu?

17 Alvês nu pode krê faze más pa Jeová di un manera, má Jeová pode orienta-nu pa nu sirbi-l di un otu manera. É kel-li ki kontise ku Klaus i Mariza, ki dja nu papiaba di es na komésu di kel studu li. Dipôs di três anu kazadu, es muda pa Finlándia pa bai djuda na trabadju di konstruson na filial di kel país. Dipôs, es fika ta sabe ma es ka pode fikaba la más di ki 6 mês. Na komésu es fika tristi, má kuzas muda i lógu dipôs es konvidadu pa faze un kursu di língua árabi i gósi es sta kontenti ta prega na kel língua na otu país. Kantu Mariza pensa na kuzê ki kontise, el fla: “N staba ku medu di faze un kuza ki nunka N ka fazeba antis, má N meste kunfiaba na Jeová. Pur isu, N odja mô di Jeová ta djuda-nu di maneras ki nu ka staba ta spéra. Dipôs di tudu kuza ki nu pasa, nha kunfiansa na Jeová sta mutu más fórti.” Sima kel izénplu li ta mostra, bu pode ten sertéza ma si sénpri bu poi tudu kunfiansa na Jeová, el ta rekonpensa-u.

18. Kuzê ki un kazal pode faze pa es kontinua ta poi sirvisu di Jeová na primeru lugar?

18 Kazamentu é un prezenti di Jeová. (Mat. 19:5, 6) El krê pa maridu ku mudjer pruveta di kel prezenti li. (Pro. 5:18) Si nhos sta kazadu di novu, dja nhos pensa na modi ki nhos sta ta leba nhos vida? Nhos sta ta faze tudu kel ki nhos pode pa mostra Jeová modi ki nhos ta da txeu valor pa tudu kel ki el sta faze pa nhos? Nhos pâpia ku Jeová na orason. Nhos djobe kes konsedju di Bíblia ki ta aplika na nhos situason. Dipôs nhos aplika kes konsedju ki Jeová ta da nhos. Si nhos faze kel-li, nhos pode ten sertéza ma nhos ta ten un vida filís i nhos ta resebe txeu benson, pamodi nhos sta ta poi sirvisu di Jeová na primeru lugar na vida!

KÁNTIKU 132 Nos é un sô

^ par. 5 Alguns disizon ki nu ta toma pode afeta kantu ténpu i forsa nu ta uza na sirvisu di Jeová. Kes disizon ki un maridu ku mudjer ta toma na komésu di ses kazamentu pode afeta ses vida pa tudu ténpu. Kel studu li, sta ben djuda-s toma bons disizon pa es pode ser filís.

^ par. 5 Mudadu alguns nómi.

^ par. 10 Pur izénplu, un kazal pode studa kes lison ki nu ta atxa na kapítlu 6, 7 i 19 di livru A Adoração Pura de Jeová É Restaurada!.