Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

“N krê trabadjaba pa Jeová”

“N krê trabadjaba pa Jeová”

NU DISPIDI di un grupu pikinoti ki nu vizita pértu di zóna di Granbori, ki ta fika na meiu di florésta na Suriname. Dipôs nu kumesa un viaji na riu Tapanaoni na un bóti di madera. Kantu nu pasa na kes párti más prigozu di riu, mutor di kel bóti da na un pédra. Kel óra, kel párti frenti di bóti kanba déntu di agu i nu staba kuazi ta kai na riu. Nha korason staba kuazi ta sai pa bóka. Nbóra dja tinha alguns anu ki mi éra enkaregadu di grupu di kongregason i N ta viajaba txeu na riu, N ka sabia nadaba.

Antis di fla nhos kuzê ki kontise dipôs, dexa-m konta nhos modi ki N kumesa nha sirvisu pa ténpu interu.

N nase na 1942 na un ilha di Karibi bunitu ki txoma Kurasau. Nha pai éra di Suriname, má el muda pa Kurasau pamodi trabadju. Uns anu antis di N nase, el éra un di kes primeru Tistimunha di Jeová ki batiza na Kurasau. a El ta studaba Bíblia ku se sinku fidju tudu simana, nbóra alvês nu ta kansaba el kabésa. Kantu N tinha 14, anu nu muda pa Suriname ku nha pai pamodi el tinha ki tomaba kónta di se mai ki dja staba algen grandi.

BONS AMIGU DJUDA-M

Na Suriname, N kumesa ta faze amizadi ku jóvens na kongregason ki éra zelozu na sirbi Jeová. Es leba-m poku anu i es éra pioneru fíksu. Óras ki es ta kontaba kes spiriénsia ki es tevi na pregason, N pode odjaba ma es éra filís própi. Dipôs di runion, mi ku nhas amigu tanbê nu ta papiaba sobri asuntus di Bíblia i alvês nu ta fazeba el timenti nu staba xintadu na rua ta odja strélas. Kes amigu li djuda-m da kónta kuzê ki N krê fazeba ku nha vida. N krê trabadjaba pa Jeová. Nton, kantu N tinha 16 anu N batiza. Dipôs, ku 18 anu N bira pioneru fíksu.

N PRENDE LISONS INPORTANTI

Kantu mi éra pioneru na Paramaribu.

Kantu mi éra pioneru, N prende txeu lison i kel-li djuda-m na nha sirvisu pa ténpu interu. Pur izénplu, un di kes primeru lison ki N prende é ma trena otus é inportanti. Kantu N bira pioneru, un misionáriu ki txomaba Willem van Seijl mostra interesi na mi. b El inxina-m txeu kuza sobri modi ki N ta kuidaba di responsabilidadis na kongregason. Na kel ténpu, N ka tinha ideia ma N ta mesteba kel trenu la. Na kel otu anu, N bira pioneru spesial i N kumesa ta djuda grupus pikinoti di irmons ku irmans ki ta moraba na floréstas di Suriname i ki ta fikaba lonji di kes otu kongregason. N ta agradese txeu pamodi irmons trena-m déntu di óra. Désdi kel ténpu N ta sforsa pa sigi ses izénplu i tra ténpu pa trena otus.

Kel sugundu lison ki N prende é ma ten txeu vantaji na ten un vida sinplis i ser organizadu. Na komésu di kada mês, mi ku nha koléga pioneru spesial nu ta fazeba planu di kuzê ki nu staba ta meste pa kes simana ki staba pa frenti. Nton, un di nos tinha ki fazeba kel viaji lonji ti sidadi i kunpraba kes kuza ki nu staba ta meste. Nu tinha ki uzaba kel ajuda ki nu ta resebeba ku kuidadu i ka dexaba kes kuza ki nu kunpraba straga, asi pa es pode duraba ti fin di mês. Nu staba na meiu di florésta, nton si faltaba nos algun kuza ningen ka ta pode djudaba nos. N ta atxa ma prende ten un vida sinplis i ser organizadu kantu mi éra jóven, djuda-m kontinua konsentradu na trabadju di Jeová duránti nha vida interu.

Kel tirseru lison ki N prende é ma pâpia ku algen na se língua é inportanti. N kria ta pâpia olandês, inglês, papiamentu i sranantongu (tanbê el ta txomadu sranan), ki é língua ki ta papiadu más txeu na Suriname. Má na florésta, N odja ma kes algen ta ntendeba notísias sábi midjór óras ki nu papiaba ku es na ses língua. Éra difísil pa mi pâpia alguns di kes língua li, sima saramakan ki es ta muda ton di vós txeu. Má kel sforsu bale péna. Dipôs di alguns anu, N konsigi inxina txeu algen verdadi pamodi N ta papiaba ses língua.

É klaru ki N pasa pa alguns kuza ki da-m vergónha. Pur izénplu, un bês N pergunta un studanti di Bíblia ki ta papiaba saramakan modi ki el staba, dja ki el tinha dór na stômagu. Má kuzê ki N pergunta-l é si el staba grávida. N ka meste nen fla ma el ka fika kontenti. Nbóra N fla alguns kuza mariadu sima kel-li, sénpri N sforsa pa pâpia língua di kes algen na kes diziginason ki N bai.

N SETA MÁS RESPONSABILIDADIS

Na 1970, N bira enkaregadu di grupu di kongregason. Na kel anu, N mostra slide ku téma: “Un vizita na Sédi Mundial di Tistimunhas di Jeová” pa txeu grupu izoladu na florésta. Pa vizita kes grupu, mi ku alguns irmon nu ta uzaba un bóti di madera pa viajaba na riu. Nu tinha un mutor, un baion ku gazulina, kanderu di pitróliu i kel mákina pa mostra slide. Óras ki nu txigaba, nu tinha ki karegaba kes kuza li ti florésta pa nu pode aprizentaba slide. Kuzê ki más N ta lenbra di el na kes viaji li é ma kes algen na kes grupu izoladu gostaba txeu di kes slide. N ta fikaba kontenti di djudaba otus algen prende sobri Jeová i se organizason. Odja modi ki otus algen bira amigu di Jeová djuda-m odja ma bale péna faze tudu kel trabadju la.

NU BIRA UN KÓRDA DI TRÊS FIU

N kaza ku Etel na setenbru di 1971.

Nbóra N odja ma tinha vantaji na ser solteru na nha diziginason, N krê kazaba. Nton, N kumesa ta pidi Jeová pa djuda-m atxa un mudjer ki ta konsigi sirbiba djuntu ku mi ku alegria na es diziginason difísil na florésta. Kuazi un anu dipôs, N kumesa ta namora ku Etel, ki éra un pionera spesial ki krê trabadjaba duru pa Jeová sikrê ka éra fásil pa el. Désdi kantu Etel éra jóven, el ta dimiraba apóstlu Polu txeu i el krê fazeba se midjór na pregason. Nu kaza na setenbru di 1971 i nu kumesa ta vizita kongregasons.

Família di Etel ka tinha txeu kuza material kantu el staba ta kria, nton el kustuma dretu ku vizita kongregasons na florésta. Pur izénplu, óras ki nu ta priparaba pa vizita kongregasons na florésta nu ka ta lebaba txeu kuza. Nu ta lababa ropa i nu ta tomaba banhu na riu. Tanbê nu ta kumeba kalker kuza ki irmons daba nos, sima un lagartu ki txoma iguana, un pexi ki txoma piranha ô kalker otu kuza ki es kasaba na florésta ô ki es piskaba na riu. Óras ki ka tinha pratu, nu ta kumeba na fódjas di bananera i óras ki ka tinha kudjer nu ta kumeba ku mô. Mi ku Etel nu ta xinti ma faze sakrifisius djuntu timenti nu staba ta trabadja pa Jeová, djuda-nu bira un kórda di três fiu más fórti. (Ecl. 4:12) Nu ka ta troka kes spiriénsia li ku nada!

Un dia, kantu nu staba ta ben di vizita irmons na florésta, nu pasa pa kel kuza ki N konta na komésu. Kantu bóti entra na kes párti prigozu di riu, párti frenti di bóti kanba na agu, má el subi lógu. Filismenti nu tinha koleti di salva vida i nu ka kai na agu. Má entra txeu agu na bóti. Nu tevi ki tra kes kumida di tijéla i uza kes tijéla pa tra agu di bóti. Nton, nu tevi ki bota nos kumida.

Dja ki nu perde nos kumida, duránti viaji nu kumesa ta piska. Má nu ka pega nada. Pur isu, nu pidi Jeová pa da-nu nos kumida pa kel dia. Lógu dipôs di orason, un di kes irmon pega un pexi grandi ki ta daba pa nos sinku kume kel noti i fika fartu.

MARIDU, PAI I ENKAREGADU DI GRUPU DI KONGREGASON

Dipôs di sinku anu ta vizita kongregasons, mi ku Etel nu resebe un benson ki nu ka staba ta spéra. Etel staba grávida. N fika kontenti kantu N sabe, má N ka sabia modi ki el ta ben afetaba nos vida. Nu tinha dizeju fórti di kontinuaba na sirvisu pa ténpu interu ti undi ta daba. Na 1976 nos fidju Etniel nase. Nos sugundu fidju, Jiovani, nase dôs anu i meiu dipôs.

Ta sisti un batismu na riu Tapanaoni pértu di Godo Olo, na Suriname na 1983.

Pamodi tinha txeu nisisidadi na Suriname na kel ténpu, filial pidi-m pa N kontinua ta vizita kongregasons timenti nu ta kriaba nos fidjus. Kantu nos fidjus staba pikinoti, N ta vizitaba kes grupu di kongregason ki tinha poku kongregason. Kel-li ta dexaba mi gasta uns simana kada mês ta vizita kongregasons i gasta réstu di kel mês ta faze sirvisu di pioneru na kongregason ki nu staba diziginadu. Óras ki N ta vizitaba kes kongregason pértu di nos kaza, Etel ku nos fidjus ta baba djuntu ku mi. Má, óras ki N ta vizitaba kes kongregason i N ta fazeba asenbleia na florésta, N ta baba mi sô.

Txeu bês N ta viajaba na bóti pa vizitaba kes kongregason izoladu.

N tinha ki fazeba planu dretu pa N konsigi kuidaba di tudu nhas responsabilidadi. N tinha ki fazeba studu na família tudu simana. Óras ki N ta staba ta vizita kes kongregason na florésta, Etel ta fazeba studu na família ku nos fidjus. Má sénpri ki da, nu ta fazeba kuzas djuntu. Tanbê, mi ku Etel sénpri nu ta divirtiba ku nos fidjus. Nu ta djugaba ô nu ta vizitaba alguns lugar interesanti pértu di nos kaza. Txeu bês N ta fikaba kordadu ti tardi pamodi N ta priparaba nhas diziginason. I dja ki Etel é un mudjer kapás, sima kel ki Provérbios 31:15 ta pâpia di el, el ta labantaba sédu pa el priparaba tudu kuza pa nu leba testu di dia djuntu i pa nu tomaba kafé djuntu antis di nos fidjus baba skóla. N ten txeu gratidon pamodi nha mudjer faze sakrifisiu i sénpri el djuda-m kuida di tudu nhas responsabilidadi ki Jeová da-m.

Nu sforsa txeu pa djuda nos fidjus ama Jeová i ama pregason. Nu kreba pa nos fidjus skodjeba sirvisu di ténpu interu ka pamodi é un kuza ki nu kreba, má pamodi é es ki skodje. Sénpri nu pâpia ku es sobri kes alegria di sirvisu pa ténpu interu i di modi ki Jeová djuda nos família sikrê ku difikuldadi. Tanbê nu sforsa pa nos fidjus fazeba amizadi ku irmons ki ta poba Jeová na primeru lugar na ses vida.

Jeová da nos família tudu kel ki nu staba ta meste. É klaru ki sénpri N ta tenta fazeba nha párti. Kes kuza ki N pasa pa el kantu mi éra pioneru spesial solteru na florésta, inxina-m guarda dinheru pa kes kuza ki N pode ben mesteba. Má alvês, sikrê ku tudu sforsu, nu ka ta tinha tudu kes kuza ki nu staba ta meste. Má na kes situason la, N atxa ma Jeová djuda-nu. Pur izénplu, entri 1986 i 1992 tevi un géra na Surimane. Duránti kel ténpu la, alvês éra difísil konsigi kes kuza más inportanti ki nu ta mesteba. Má Jeová nunka ka bandona-nu. — Mat. 6:32.

TA DJOBE PA TRAS

Di skérda pa direita: Mi ku Etel, nha mudjer.

Nos fidju más grandi, Etniel ku Natalie se mudjer.

Nos fidju Jiovani ku Kristal, se mudjer.

Duránti nos vida, Jeová sénpri kuida di nos i el da-nu alegria. Nos fidjus é un grandi benson pa nos i kria-s pa sirbi Jeová é un priviléjiu. Nu sta kontenti pamodi es disidi skodje sirvisu pa ténpu interu. Etniel ku Jiovani bai skólas di organizason i gósi es sta sirbi na Betel di Suriname djuntu ku ses mudjer.

Mi ku Etel dja nu sta algen grandi, má ti inda nu sta okupadu ta trabadja pa Jeová. Gósi nos é pioneru spesial. Na verdadi, nu sta okupadu di tal manera ki ti inda N ka atxa ténpu di prende nada. Má N ka rapende. Óras ki N djobe pa tras, N ta odja ma disizon ki N toma kantu N staba jóven di skodje sirvisu di ténpu interu pa nha vida é un di kes midjór disizon ki dja N toma.

b Odja stória di vida di Willem van Seijl, ku téma: “Kuzas ki N ka staba ta spéra”, na revista Nhos korda! 8 di otubru di 1999.