Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 47

KÁNTIKU 103 Ansions é un prenda di Jeová

Irmons, nhos sta sforsa pa ser ansion?

Irmons, nhos sta sforsa pa ser ansion?

“Si un ómi sta ta sforsa pa el ser un enkaregadu, el sta ta dizeja un bon trabadju.”1 TIMÓTIU 3:1.

ASUNTU PRINSIPAL

Na kel studu li nu sta ben pâpia di kes kualidadi ki Bíblia ta fla ma un irmon meste ten pa el ser un ansion.

1-2. Ki “bon trabadju” un ansion ta faze?

 SI DJA ten algun ténpu ki bo é ajudanti di kongregason, talvês bu sta ta sforsa txeu pa bu dizenvolve kes kualidadi ki un algen meste pa ser un ansion. Bu ta gostaba di faze kel “bon trabadju” ki ansions ta faze? — 1 Tim. 3:1.

2 Ki trabadju un ansion ta faze? El ta da un bon izénplu na trabadju di pregason, el ta sforsa txeu pa faze vizita di pastoreiu i pa inxina irmons ku irmans i el ta fortalese kongregason através di kuzas ki el ta fla i ki el ta faze. É pur isu ki Bíblia ta fla ma ansions ki ta sforsa txeu é “sima prezenti.” — Efé. 4:8.

3. Modi ki un irmon pode kualifika pa ser un ansion? (1 Timótiu 3:1-7; Titu 1:5-9)

3 Modi ki bu pode kualifika pa ser un ansion? É ka sô kapasidadis ki un algen ten ki ta pô-l ta kualifika pa ser un ansion. Txeu bês pa bu konsigi un trabadju, bu meste sô ten kes kapasidadi ki un inpréza ta meste pa kel trabadju. Má, pa ser un ansion é diferenti. Pa bu bira un ansion, bu meste más di ki ser bon na prega ô inxina. Tanbê, bu meste ten kes kualidadi ki Bíblia ta fla ma un ansion debe ten. Nu ta atxa kes kualidadi li na 1 Timótiu 3:1-7 i Titu 1:5-9. (Lé.) Na kel studu li nu sta ben pâpia di alguns kualidadi ki sta na kes versíklu li. Nu sta ben odja modi ki un irmon pode ten un bon nómi, modi ki el pode ser un bon xéfi di família i kuzê ki pode djuda-l sirbi na kongregason ku alegria.

TEN UN BON NÓMI

4. Kuzê ki krê fla “ser un algen sen kulpa”?

4 Pa bu ser un ansion, bu debe “ser un algen sen kulpa”. Kel-li krê fla ma otus algen na kongregason ta pensa dretu di bo pamodi bu konportamentu, i ningen na kongregason ka ten un motivu fórti pa akuza-u pamodi un konportamentu mariadu. Alén di kel-li, ‘kes algen di fóra debe pâpia ben di bo’. É klaru ki kes algen ki ka ta sirbi Jeová, pode kritika kuzê ki nu ta kridita na el, má nunka es ka debe ten kalker razon pa ten dúvida ma bo é un algen dretu i onéstu. (Dan. 6:4, 5) Pensa na kel pergunta li: ‘N ten un bon nómi déntu i fóra di kongregason?’

5. Modi ki bu pode mostra ma bu ta “ama kel ki é bon”?

5 Si bo é un algen “ki ta ama kel ki é bon” bu ta djobe bons kualidadi ki otus algen ten i bu ta ilojia-s pa kes kualidadi bunitu ki es ten. Tanbê, bu ta fika filís óras ki bu ta faze kuzas dretu pa otus algen, i ti mésmu más di ki kel ki es ta spera di bo. (1 Tes. 2:8) Pamodi ki é inportanti un ansion “ama kel ki é bon”? Pamodi el ta fika kontenti di uza txeu ténpu ta faze vizita di pastoreiu pa irmons i irmans na kongregason i pa kuida di diziginasons ki el ten. (1 Ped. 5:1-3) Sikrê faze kel-li ta iziji txeu trabadju, el ta fika txeu kontenti di djuda otus algen. — Atus 20:35.

6. Kal ki é alguns manera di “resebe algen”? (Ebreus 13:2, 16; odja fotu.)

6 Bu ta mostra ma bu “gosta di resebe algen” óras ki bu ta faze kuzas pa otus sikrê es é ka bu amigu. (1 Ped. 4:9) Un disionáriu di Bíblia ta fla ma un ómi ki gosta di resebe otus algen é bondozu ti mésmu ku pesoas ki el ka konxe i el ta fika kontenti di konvida-s pa se kaza. Pensa na kel pergunta li: ‘Ami é un algen ki ta mostra bondadi pa kes algen ki ta ba vizita nha kongregason?’ (Lé Ebreus 13:2, 16.) Un ómi ki ta resebe algen dretu, ta mostra bondadi pa tudu algen. Pur izénplu, el ta faze kel-li pa kes algen ki é póbri, pa kes irmon ki ta ba faze diskursu na se kongregason i pa otus irmon ki ta sforsa txeu pa inkoraja irmons ku irmans sima enkaregadus di grupu di kongregason. — Jén. 18:2-8; Pro. 3:27; Luk. 14:13, 14; Atus 16:15; Rom. 12:13.

Un kazal sta ta resebe enkaregadu di grupu di kongregason i se mudjer na ses kaza (Odja parágrafu 6.)


7. Modi ki un ansion pode mostra ma el ka ta “ama dinheru”?

7 “Ka debe ama dinheru.” Kel-li krê fla ma dinheru i kuzas material é ka kuza más inportanti pa bo. Ka ta inporta si bo é riku ô póbri, bu ta poi Reinu di Jeová na primeru lugar na bu vida. (Mat. 6:33) Bu ta uza bu ténpu, bu forsa i otus kuza ki bu ten pa adora Jeová, pa kuida di bu família i pa sirbi kongregason. (Mat. 6:24; 1 Juan 2:15-17) Pensa na kes pergunta li: ‘Kal ki é valor ki dinheru ten pa mi? N sta kontenti ku kes kuza ki N meste pa N vive? Ô sénpri N ta krê ten más dinheru i kuzas material?’ — 1 Tim. 6:6, 17-19.

8. Kal ki é alguns manera ki bu pode mostra ma abo é ‘kontroladu na bus ábitu’ i ma bu ta ‘kontrola bu kabésa’?

8 Si bo é ‘kontroladu na bus ábitu’ i bu ‘ta kontrola bu kabésa,’ bu ta ser ikilibradu na tudu kuza ki bu ta faze na bu vida. Kel-li krê fla ma bu ka ta kume ô bebe dimás, ma bu manera di konpo i bisti é modéstu i ma bu ta skodje dretu kuzê ki bu ta divirti ku el i kantu ténpu ki bu ta divirti ku el. Bu ka ta imita kel stilu di vida ki é ka dretu ki pesoas ki ka ta sirbi Jeová ten. (Luk. 21:34; Tia. 4:4) Bu ta mante kalmu sikrê óras ki otus algen ka mostra-u bondadi. Bu ‘ka ta bebe dimás’ i nen bu ka debe ser konxedu pa un algen ki ta fika moku. Pensa na kel pergunta li: ‘Manera ki N ta vive ta mostra ma mi é ikilibradu ku nhas ábitu i ma N ta kontrola nha kabésa?’

9. Kuzê ki krê fla ten “bon juís” i ser “organizadu”?

9 Si bu ten “bon juís,” bu ta analiza kada situason ku bazi na prinsípius di Bíblia. Bu ta pensa ku kuidadu sobri modi ki un prinsípiu di Bíblia ta aplika na un asuntu i kel-li ta djuda-u intende-l midjór, asi bu ta toma un bon disizon. Bu ka ta toma un disizon sô ku bazi na alguns informason. Má envês di kel-li, bu ta djobe dretu si bu ten tudu kes informason ki bu meste. (Pro. 18:13) Si bu faze si, bu ta toma disizons di manera ikilibradu i bu ta mostra ma bu ta pensa sima Jeová. Si bo é “organizadu,” bu ta txiga sénpri na óra. Otus algen ta odja ma bo é un algen di kunfiansa i ma bu ta sigi orientason. Kes kualidadi li ta djuda-u pa bu ten un bon nómi. Gósi nu ta ben pâpia di kualidadis ki Bíblia ta fla ma un ansion debe ten asi pa el pode ser un bon izénplu dja ki el é kabésa di família.

SER UN BON XÉFI DI FAMÍLIA

10. Modi ki un ómi ta “toma kónta dretu di se própi família”?

10 Si abo é maridu i bu krê kualifika pa ser un ansion, tanbê bu família debe ser un bon izénplu pa otus algen. Pur isu bu debe “toma kónta dretu di [bu] própi família”. Kel-li krê fla ma bu debe kuida di bu família ku amor i toma bons disizon na família. Bu ta faze adorason na família, bu ta djuda-s sisti tudu runion i faze ses midjór na pregason. Pamodi ki kel-li é inportanti? Apóstlu Paulu fla: “Pamodi si un ómi ka sabe toma kónta di se própi família, modi ki el ta pode kuida di kongregason di Deus?” — 1 Tim. 3:5.

11-12. Pamodi ki konportamentu di fidju di un irmon é txeu inportanti si el krê ser un ansion? (Odja fotus.)

11 Si bo é pai, bus fidju ki é menór di idadi “debe obi ku [bo] ku tudu ruspetu.” Bu debe inxina-s i trena-s ku amor. É klaru ki sima tudu mininu, es gosta di ri i brinka. Má tanbê bu meste inxina-s obi ku bo, ruspeta otus algen i konporta dretu. Tanbê, bu debe faze bu midjór pa djuda bus fidju ten un bon amizadi ku Jeová, vive di akordu ku prinsípius di Bíblia i faze prugrésu pa batiza.

12 “Ten fidjus krenti, ki ka sta akuzadu di mau konportamentu nen di ser rebéldi.” Si un fidju krenti ki ta mora na mésmu kaza ki se pai, faze un pekadu gravi, modi ki kel-li pode afeta se pai? Si antis di kel-li kontise, kel pai ka trenaba i disiplinaba se fidju, nton kel pai pode ka kualifika pa ser ansion. — Odja Sentinéla di 15 di otubru di 1996, pájina 21, parágrafus 6-7.

Un pai debe trena se fidjus pa faze kuzas pa Jeová i pa otus algen na kongregason (Odja parágrafu 11.)


KUIDA DRETU DI KONGREGASON

13. Modi ki bu pode mostra ma bo é “ekilibradu,” i ma bo é ka un “algen ki ta xatia faxi”?

13 Irmons ki ta dizenvolve bons kualidadi é un bon ajuda pa kongregason. Un ómi ki é “ekilibradu” ta inpenha pa pas. Tanbê, un ómi ekilibradu ta obi otus algen ku atenson i el ta tenta intende maneras ki otus ta xinti. Pur izénplu, si maioria di ansions konkorda ku un disizon ki sta di akordu ku prinsípius di Bíblia, bu ta apoia kel disizon sikrê bu ka ta konkorda ku el? “Ka debe ser temozu” krê fla ma bu ka ta insisti pa otus algen faze kuzas di bu manera. Bu sabe ma é inportanti obi ideias di otus algen. (Jén. 13:8, 9; Pro. 15:22) Bu “ka debe ser konfuzéntu” i “nen algen ki ta xatia faxi”. Kel-li krê fla ma bu ta ruspeta otus algen i ma bu ka ta diskuti ku es. Envês di kel-li, bu ta trata-s ku bondadi. Bu ta sforsa pa faze pas ku otus algen sikrê na situason difísil. (Tia. 3:17, 18) Bu ta pâpia ku otus algen ku bondadi i bu ta djuda-s mante kalmu, sikrê es ka ta konkorda ku kel ki bu ta kridita na el — Juí. 8:1-3; Pro. 20:3; 25:15; Mat. 5:23, 24.

14. Kuzê ki krê fla “ka... ser algen ki ten poku ténpu ki bira kriston”? Kuzê ki krê fla ser “lial”?

14 Un irmon ki sta kualifikadu pa ser un ansion “ka debe ser algen ki ten poku ténpu ki bira kriston”. Enbóra bu ka meste ten txeu anu batizadu, bu meste di ténpu pa bira un sérvu di Jeová maduru. Antis di bu diziginadu pa ser ansion, bu meste mostra umildadi i paxénxa sima Jizus i spéra pa momentu sértu pa Jeová da-u más diziginason na kongregason. (Mat. 20:23; Flp. 2:5-8) Bu pode prova ma bo é “lial” óras ki bu ta sigi leis i prinsípius di Jeová i bu ta sigi orientasons ki el ta da através di se organizason. — 1 Tim. 4:15.

15. Un ansion meste ser bon na faze diskursu? Splika.

15 Bíblia ta mostra klaru ma un enkaregadu debe ten “kapasidadi pa inxina.” Kel-li krê fla ma bu ten ki ser bon na faze diskursu? Nau. É ka tudu ansion ki é bon na faze diskursu pa públiku, má óras ki es ta inxina i faze vizitas di pastoreiu, ansions meste ten kapasidadi di uza Bíblia dretu pa inxina i pa inkoraja irmons ku irmans. (Konpara 1 Koríntius 12:28, 29 ku Efézius 4:11.) Enbóra bu ka meste ser bon na faze diskursu, bu meste kontinua ta sforsa pa midjora bu manera di inxina. Modi ki bu pode midjora bu manera di inxina?

16. Modi ki bu pode bira un instrutor midjór? (Odja fotus.)

16 “Pega riju na palavra fiel”. Pa bu bira un instrutor midjór, bu debe inxina i da konsedju ku bazi na Bíblia. Pa faze kel-li bu meste studa Bíblia i nos publikasons dretu. (Pro. 15:28; 16:23.) Óras ki bu ta studa, presta txeu atenson na modi ki nos publikasons ta splika testus di Bíblia, asi bu ta ba aplika-s di manera dretu. I óras ki bu ta inxina, sforsa pa bu toka korason di kes algen ki sta ta obi-u. Bu pode bira un instrutor midjór si bu pidi sujiston di ansions maduru i bu aplika-s. (1 Tim. 5:17) Ansions meste “inkoraja” ses irmons ku irmans. Má alvês ansions meste da-s konsedju ô ‘koriji-s’. Má na tudu situason ansions meste mostra bondadi. Si bu ta mostra bondadi i amor i bu ta inxina ku bazi na Palavra di Deus, bu ta bira un bon instrutor pamodi bu ta imita Jizus, ki é kel Grandi Instrutor. — Mat. 11:28-30; 2 Tim. 2:24.

Un ajudanti di kongregason sta ta pruveta un oportunidadi pa prende modi ki el ta uza Bíblia pa inxina timenti el sta djuntu ku un ansion ki ten más spiriénsia. Tanbê, kel ajudanti di kongregason sta ta trena se diskursu na frenti di un spedju. (Odja parágrafu 16.)


KONTINUA TA SFORSA

17. (a) Kuzê ki pode djuda un ajudanti di kongregason kontinua ta sforsa? (b) Kuzê ki ansions debe pensa na el óras ki es ta djobe si es ta rekumenda un irmon pa ser ansion? (Odja kuadru “ Ser ikilibradu óras ki bu ta analiza si un irmon sta kualifikadu pa ser un ansion.”)

17 Alguns ajudanti di kongregason, pode xinti ma nunka es ka ta konsigi bira un ansion pamodi ten txeu kualidadi ki es meste midjora na el. Má, lenbra ma nen Jeová, nen se organizason ka ta spera pa bu mostra kes kualidadi di manera perfeitu. (1 Ped. 2:21) I é spritu di Jeová ki ten txeu puder ki ta djuda-u dizenvolve kes kualidadi li. (Flp. 2:13) Ten algun kualidadi ki bu ta gostaba di midjora na el? Faze orason sobri kel-li. Faze piskiza sobri kel kualidadi i pidi un ansion pa da-u sujiston di modi ki bu pode midjora na mostra kel kualidadi.

18. Kuzê ki tudu ajudanti di kongregason debe faze?

18 Nos tudu, i ti mésmu kes ki dja é ansion, meste kontinua ta sforsa pa dizenvolve kes kualidadi ki nu pâpia di el na kel studu li. (Flp. 3:16) Abo é un ajudanti di kongregason? Poi méta pa djuda bus irmon más txeu. Pidi Jeová pa trena-u asi pa bu pode sirbi-l más txeu i djuda kongregason. (Isa. 64:8) Di serteza Jeová ta abênsua tudu sforsu ki bu sta faze pa bu kualifika pa ser un ansion.

KÁNTIKU 101 Nu ta trabadja unidu ku kunpanheru