Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Jeová djuda-nu na ténpu di géra i na ténpu di pas

Jeová djuda-nu na ténpu di géra i na ténpu di pas

Paul: Nu staba txeu animadu! Éra novenbru di anu 1985, i nu staba ta viaja pa Libéria, na Áfrika Osidental undi nu sta ba kumesaba nos sirvisu di misionáriu. Kel avion ki nu staba na el para na Senegal. Anne fla: “Di li más un óra nu ta txiga na Libéria!” Nton nu obi un avizu: “Pasajerus pa Libéria nhos meste dixi di avion. Alguns algen tenta kaba ku govérnu di Libéria, pur isu nu ka pode viajaba pa la.” Duránti 10 dia nu fika djuntu ku kes misionáriu na Senegal i nu fika ta obi notísias di Libéria ki ta flaba ma staba ku kamions xeiu di algen ki es mataba i ma govérnu ka staba ta dexa algen sai di kaza di noti sinon es ta mataba es lógu.

Anne: Nos é algen ki ten txeu kautéla. Na verdadi, désdi pikinoti pesoas ta txomaba mi Aninha kobarda. N tinha medu ti di salta strada! Má simé nu staba disididu na bai pa nos diziginason.

Paul: Mi ku Anne nos é di oésti di Inglatéra. Nha pai ku nha mai i mai di Anne sénpri insentiva-nu pa nu ser pioneru. Pur isu, nos dôs nu kumesa sirvisu di pioneru lógu dipôs ki nu tirmina skóla. Es fika txeu kontenti pamodi nu krê uzaba nos vida na sirvisu pa ténpu interu. Kantu N tinha 19 anu, N tevi priviléjiu di bai pa Betel, i dipôs ki nu kaza na anu 1982, Anne ba fika na Betel djuntu ku mi.

Kantu nu forma na Jiliádi na dia 8 di setenbru di 1985

Anne: Nu gostaba di Betel, má sénpri nu krê ba sirbiba undi tinha más nisisidadi. Na Betel, nu trabadja djuntu ku irmons i irmans ki antis éra misionáriu i ses bon izénplu i spiriénsia pô-nu ta krê ser misionáriu tanbê. Tudu dia di noti, duránti três anu, nu ta fazeba orason ta fla Jeová sobri nos dizeju di ser misionáriu. Nton na anu 1985, nu fika txeu kontenti kantu nu resebe un konviti pa nu ba kursa turma 79 di Skóla di Jiliádi! Nu diziginadu pa Libéria na Áfrika Osidental.

AMOR DI NOS IRMONS KU IRMANS DA-NU FORSA

Paul: Nu bai na kel primeru vôu ki dadu autorizason pa entra na Libéria. Pesoas staba txeu sustadu i inda es ka pode saíba di kaza di noti. Pesoas staba sustadu di tal manera ki si dirapenti un karu fazeba barudju altu, es ta gritaba i saíba ta kóre. Pa nu fikaba kalmu nu ta leba livru di Salmo tudu dia di noti. Sikrê ku kel situason difísil na país, nu gostaba txeu di nos diziginason. Anne ta staba tudu dia na pregason i ami N ta staba na Betel ta trabadja ku John Charuk. a N prende txeu kuza ku el pamodi dja el tinha txeu ténpu ta vive na Libéria i el konxeba dretu kes prubléma i situasons di irmons ku irmans di la.

Anne: Pamodi ki lógu nu kumesa ta gosta di nos diziginason na Libéria? Pamodi nos irmons ku irmans. Es mostra-nu txeu amor i es éra fiel. Nu fika bons amigu i es bira nos família. Ses palavra i ses konsedju da-nu koraji. Pregason éra sábi dimás! Pesoas ka ta fikaba kontenti si nu ka fikaba txeu ténpu na ses kaza. Pesoas ta papiaba di Bíblia na kalker lugar. Nton éra fásil pa nos partisipaba na kes konbérsu. Nu tinha txeu studu di Bíblia ki éra difísil tinha ténpu pa faze tudu es. Kel-li éra un prubléma sábi!

JEOVÁ DA-NU FORSA KANTU NU STABA KU MEDU

Betel di Libéria djuda kes algen ki fuji na anu 1990

Paul: Duránti kuatu anu situason na país staba más kalmu. Má na anu 1989, kumesa un géra terível ki muda tudu kuza. Na dia 2 di julhu di 1990, kes algen ki éra kóntra govérnu toma kel lugar ki ta fikaba na vólta di Betel. Duránti três mês nu ka konsigi pâpia ku ningen ki staba fóra di país, i kel-li ta inkluiba nos família i irmons di Sédi Mundial. Tinha txeu violénsia i konfuzon pa tudu ladu, falta di kumida i txeu mudjer staba ta violadu. Kes prubléma li dura pa 14 anu i el afeta país interu.

Anne: Pesoas di alguns tribu staba ta géra i ta mata pesoas di otus tribu. Tinha trópas pa tudu lugar. Es tinha txeu arma, es tinha ropa stranhu i es ta entraba na kada kaza i es ta tomaba kel ki es kreba. Pa alguns di es mata algen éra sima “mataba galinha”. Kes trópas blokia strada pa es pode kontrolaba pesoas i txeu bês es ta mataba kes algen ki krê pasaba. Dipôs es ta panhaba korpu di kes algen i es ta poba un riba di kunpanheru. Kel-li kontise ti mésmu pértu di Betel. Alguns Tistimunha di Jeová fiel tanbê matadu, i kel-li ta inklui dôs misionáriu ki nu krê txeu.

Nos irmons poi ses vida na prigu asi pa es pode sukundiba pesoas di otu tribu ki staba ta maltratadu i ta matadu. Misionárius i betelitas tanbê faze kel-li. Alguns Tistimunha di Jeová ki fuji pa Betel, tevi ki durmi na andar di baxu i otus fika na kuartus di betelitas ki ta fikaba na andar di riba. Nu dividi nos kuartu ku un família ki tinha 7 algen.

Paul: Tudu dia trópas ta tenta entraba na Betel pa djobeba si nu tinha algun algen sukundidu. Nu tinha kuatu algen di suguransa. Dôs ta djobeba pa janéla timenti dôs ta fikaba na porton. Si kes dôs irmon ki ta fikaba na porton poba ses mô pa frenti, kel-li krê flaba ma staba tudu dretu. Má si es poba ses mô pa tras, kel-li krê flaba ma kes trópa staba violéntu, nton kes ki staba ta djobe pa janéla tinha ki baba faxi pa ba sukundi kes irmon.

Anne: Dipôs di txeu simana, un grupu di trópa ki staba xatiadu konsigi entra na Betel aforsa. Mi ku un irman nu sukundi na kaza di banhu déntu di un armáriu ki tinha un lugar pa sukundi. Kel irman tevi ki fika sukundidu na kel spasu pikinoti. Kes trópas ki staba armadu sigi-m ti andar di riba. Es fika ta pintxa pórta ku txeu raiba. Paul fla-s: “Nha mudjer sta ta uza kaza-banhu.” Kantu N staba ta fitxa kel lugar ki kel irman staba sukundidu faze txeu barudju. Dipôs, N tevi ki poi tudu kuza otu bês na kes pratilera i kel-la leba algun ténpu. N tinha serteza ma kes trópa ta perguntaba mi kuzê ki N staba ta faze. Pur isu, N fika ku medu di tal manera ki nha korpu fika ta treme. Modi ki N ta konsigi abriba pórta? N faze orason déntu mi i N inplora Jeová pa djuda-m. Nton, N abri pórta i N konsigi kunprimenta-s di manera kalmu. Un di kes trópa pintxa-m pa ladu, el bai rétu kel armáriu, el abri-l i el tra tudu kuza di kes pratilera. El ka kridita ma el ka konsigi atxa nada. Nton, kel trópa i se grupu ba djobe na kes otu kuartu i tanbê la di riba na sóton. Má más un bês, nada es ka atxa.

VERDADI KONTINUA TA BRILHA

Paul: Duránti alguns mês, nu tinha poku kumida. Má, kumida spritual éra kel ki ta sustentaba nos. Nos adorason di palmanhan na Betel éra nos úniku “kafé” i nos tudu ta daba valor pa forsa ki el ta daba nos.

Si nu ba djobeba kumida ô agu, nu ka ta konsigi protejeba kes algen ki nu staba ta sukundi i es pode matadu. Txeu bês Jeová da-nu kel ki nu staba ta meste na ténpu sértu i di manera spetakular. Jeová da-nu kes kuza ki nu staba ta meste i el djuda-nu kontrola nos medu.

Situason di país staba kada bês más piór, má verdadis di Bíblia staba ta da nos tudu forsa. Txeu di nos irmons ku irmans tevi ki fuji txeu bês pa es salva ses vida, má es kontinua ku un fé fórti i es mante kalmu sikrê ku tudu kes difikuldadi. Alguns di es fla ma kel géra staba ta “pripara-s pa grandi tribulason.” Ku koraji, ansions i kes irmon jóven faze tudu kel ki es ta podeba pa djuda ses irmons ku irmans. Kes irmons ku irmans ki fuji pa otus lugar, es djuda kunpanheru i es kumesa ta prega na kes lugar. Es ta uzaba kel ki es ta atxaba na florésta pa es faze Salons di Reinu sinplis asi pa es pode sistiba runions. Na kel ténpu difísil, sisti runion i prega pa otus algen da kes irmons speransa i txeu koraji. Kantu nu staba ta distribui kumida, ropa i otus kuza, txeu di nos irmons pidi bólsa pa pregason envês di ropa. Kel-li da-nu txeu koraji! Pesoas ki staba tristi i dizanimadu obi notísia sábi. Pesoas fika spantadu ku nos alegria i ku nos atitudi mésmu ki país staba na un situason difísil. (Mat. 5:14-16) Pamodi nos irmons tinha txeu zelu, ti mésmu alguns di kes trópa ki éra runhu, bira nos irmons.

JEOVÁ DA-NU FORSA KANTU NU TEVI KI DEXA NOS IRMONS

Paul: Alguns bês nu tevi ki sai di Libéria. Três bês nu tevi ki sai pa poku ténpu i dôs bês nu tevi ki sai pa un anu. Un irman misionária splika dretu modi ki nu xinti kantu nu tevi ki sai: “Na Jiliádi, nu inxinadu ama nos irmons ku irmans di korason na nos diziginason, i é kel-la ki nu faze. Nton kantu nu tevi ki dexa nos irmons na kel situason difísil, nu fika tristi dimás!” Má, nu fika kontenti pamodi inda nu pode fazeba txeu pa djudaba nos irmons i pa djudaba trabadju di pregason na Libéria apartir di kes país ki ta fikaba pértu di la.

Nu staba txeu kontenti di volta pa Libéria na anu 1997

Anne: Na maiu di 1996, kuatu di nos sai di Betel na un karu ki staba xeiu di dukumentus inportanti sobri trabadju di pregason na Libéria. Nu krê viajaba 16 kilómetru (10 milha) pa un lugar más suguru ki ta fikaba na otu ladu di sidadi. Na kel óra es ataka kel lugar undi ki nu staba. Trópas ki staba xatiadu kumesa ta da tiru pa riba, es pô-nu ta para, es tra mi ku más dôs algen di karu, es toma karu i es leba Paul ku es. Nu fika spantadu sen sabe kuzê ki nu ta faze. Di rapenti, nu odja Paul ta ben na nos direson i el tinha sangi ta baza na kabésa. Na komésu nu pensa ma es daba el tiru, má dipôs nu intende ma é ka kel-li ki kontise pamodi sinon el ka ta pode staba ta anda! Un di kes trópa sota-l kantu es staba ta pô-l fóra di karu. Filismenti ka éra un pankada gravi.

Pértu di undi ki nu staba tinha un kamion di trópa ki staba xeiu di algen ku medu. Nu disidi entra na kel kamion. Má dja ki ka tinha más spasu la déntu, nu tevi ki bai prindadu pa fóra. Nu ka tinha kuazi nada pa pega na el. Kel kondutor bai faxi dimás ki kuazi dja nu kaíba. Nu grita pa el para, má el staba ku txeu medu di faze kel-la. Nu konsigi aguenta má kantu nu txiga, nu staba txeu kansadu i nos korpu staba ta treme pamodi tudu kel sforsu ki nu faze.

Paul: Ku nos ropa suju i ratxadu, nu djobe pa kunpanheru i nu ka staba ta kridita ma inda nu staba bibu. Nu durmi na un kanpu abértu, na ladu di un elikópitru ki tinha marka di tiru na el, i éra na kel elikópitru li ki nu sta baba kel otu dia pa Séra Lioa. Nu staba gratu pamodi inda nu staba bibu. Má nu staba txeu preokupadu ku nos irmons i irmans na Libéria.

JEOVÁ DA-NU FORSA PA NU AGUENTA OTUS DIZAFIU

Anne: Nu txiga ku suguransa na Betel na Freetown, na Séra Lioa i la irmons kuida dretu di nos. Má, kontise un kuza ki N ka staba ta spera. Di rapenti, N kumesa ta lenbra di kes kuza orível ki kontise na Libéria. Tudu dia N ta staba ku medu ma algun kuza orível pode kontiseba i N ka ta konsigi pensaba di manera klaru. Tudu kuza na nha vólta ta parseba ma ka éra normal. Txeu bês N ta kordaba di noti ta treme i ku medu ma algun kuza mariadu sta ba kontiseba. Éra difísil respira. Paul djuda-m i el ta fazeba orason ku mi. Nu ta kantaba múzikas di Reinu ti ki N ba ta fikaba más kalmu. N pensa ma N ta ba fikaba dodu pamodi tudu kes kuza ki kontiseba i N pensa ma N ka ta pode sérba misionáriu más.

Nunka N ka ta skese kuzê ki kontise dipôs. Na kel mésmu simana nu resebe dôs revista. Un di kes revista éra Nhos korda! di 8 di junhu di 1996. El tinha un artigu ku téma: Como lidar com a síndrome do pânico”. Kel-li djuda-m intende kuzê ki staba ta kontise ku mi. Kel sugundu revista éra Sentinéla di 15 di maiu di 1996. El tinha un artigu ku téma: Como obtêm essa força?. Kel Sentinéla tinha un imajen di un barboléta ki staba ku pankada. Kel artigu ta splika ma sima un barboléta pode kontinua ta kume i ta bua sikrê el tene pankada na azas, di mésmu manera, Jeová pode djuda-nu kontinua ta djuda otus algen, sikrê nu sta xinti fraku pamodi kes kuza ka sábi ki nu pasa pa el. Através di kes artigu li Jeová da-m kel forsa ki N staba ta meste na ténpu sértu. (Mat. 24:45) N piskiza sobri kel asuntu li i N poi tudu kes artigu djuntu na un pasta. I es djuda-m txeu. Dipôs di algun ténpu N fika ka ta sufri más ku kes lenbransa ka sábi ki N pasa pa el.

JEOVÁ DA-NU FORSA PA SETA UN NOVU DIZIGINASON

Paul: Nu ta fikaba kontenti sénpri ki nu voltaba pa Libéria. Na fin di anu 2004, dja nu tinha kuazi 20 anu na nos diziginason. Géra dja kababa. Tinha planus pa faze óbra na Betel. Má dirapenti nu konvidadu pa seta un novu diziginason.

Kel-li foi txeu difísil pa nos. Nos éra txeu amigu di nos irmons ku irmans na Libéria. Es éra sima un família pa nos i nu ka krê dexaba es. Kantu nu dexa nos família ki nu kreba txeu pa nu baba pa Jiliádi nu odja modi ki poi nos vida na mô di Jeová ta traze bensons, pur isu nu seta kel diziginason. Nu mandadu pa Gana ki é un país pértu di Libéria.

Anne: Nu txora txeu kantu nu sai di Libéria. Nu fika dimiradu kantu Frank ki é un ansion ki tinha txeu spiriénsia fla-nu: “Nhos meste skese di nos!” Dipôs el splika: “N sabe ma nunka nhos ka ta ben skese di nos, má nhos ten ki ama nhos irmons ku irmans na Gana di tudu nhos korason. Kel diziginason li ben di Jeová, pur isu nhos kuida dretu di nos irmons ku irmans la.” Kuzê ki kel irmon fla djuda-nu sta prontu pa nu fazeba novus amigu na kel país undi nu konxeba sô alguns algen i undi tudu kuza éra novu pa nos.

Paul: Má ka leba txeu ténpu pa nu kumesa ta ama nos irmons ku irmans na Gana. Tinha txeu Tistimunha di Jeová la! Nu prende txeu ku lialdadi i fé fórti di nos novus amigu. Dipôs di 13 anu na Gana nu resebe otu surpréza. Nu konvidadu pa ba sirbi na filial di Áfrika Oriental, na Kénia. É klaru ki nu tinha txeu sodadi di nos irmons ku irmans na Gana i na Libéria. Má lógu nu faze novus amizadi ku nos irmons ku irmans na Kénia ki nu krê txeu. I inda nu sta ta sirbi na Kénia ki é un tiritóriu ki meste txeu publikadoris pa prega.

Ku nos novus amigu na tiritóriu di filial di Áfrika Oriental na 2023

KUZÊ KI NU PRENDE KU KES ANU KI NU PASA NA SERVISU PA TÉNPU INTERU

Anne: Na nha vida N pasa pa txeu situasons difísil i alvês N xinti txeu medu. Óras ki nu ta vive na un lugar txeu prigozu i nu ta pasa pa situasons difísil, kel-li pode pô-nu ta fika duenti, ku txeu medu i sustadu. Nu ka ta spera ma Jeová ta proteje-nu di kes kuza li. Mésmu gósi, óras ki N ta obi barudju di tiru N ta xinti mal i N ka ta konsigi xinti nha mô. N prende dipende di tudu ajuda ki Jeová ta uza pa da-m forsa, kel-li ta inklui nos irmons ku irmans. I pamodi N ta kontinua ta studa, ta faze orason, bai runion i pregason Jeová pode djuda-m kontinua na nha diziginason.

Paul: Alguns algen ta pergunta-nu: “Nhos gosta di nhos diziginason?” Un país pode ser bunitu, má se situason pode muda di un óra pa kel otu i el pode bira prigozu. Pur isu, kuzê ki nu ta ama más txeu na kes país é nos irmons ku irmans ki ten txeu valor, ki é nos família. Sikrê nos é di famílias i lugaris diferenti nu ta pensa i nu ta xinti di mésmu manera sobri Jeová. Nu pensaba ma nu mandadu pa ba da irmons forsa, ma na verdadi é es ki da-nu forsa.

Nos irmons ku irmans na mundu interu é un milagri di Jeová. Nu ten família pa tudu ladu. Désdi ki nu ta faze párti di kongregason nu ten un família i nu ten un lugar ki nu pode xinti ma nu sta na kaza. Nu ten serteza ma si nu kontinua ta kunfia na Jeová el ta da-nu forsa ki nu ta meste. — Flp. 4:13.

a Odja stória di vida di John Charuk “Sou grato a Deus e a Cristo na Sentinéla di 15 di marsu di 1973.