Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 44

KÁNTIKU 33 Bota bu karga riba di Jeová

Modi ki nu pode lida ku injustisa

Modi ki nu pode lida ku injustisa

“Ka bu dexa mal vense-u, má kontinua ta vense mal ku ben.”ROMANUS 12:21.

ASUNTU PRINSIPAL

Kuzê ki bu debe faze óras ki bu tratadu ku injustisa.

1-2. Di ki maneras nos tudu nu pode tratadu ku injustisa?

 JIZUS konta un ilustrason sobri un viúva ki kontinua ta pidi un juís ajuda pamodi un algen staba ta trata-l di manera injustu. Disiplus di Jizus konsigi intende modi ki kel mudjer di kel stória staba ta xinti pamodi txeu algen na kel ténpu ta maltratadu. (Luk. 18:1-5) Nos tanbê, nu pode intende modi ki el xinti pamodi nos tudu dja nu pasa pa injustisa.

2 Oji mundu sta xeiu di prekonseitu, ganánsia i pesoas ki ta faze diferénsa di algen. Pur isu, nu ka ta fika dimiradu óras ki nu tratadu di manera injustu. (Ecl. 5:8) Má nu pode fika diziludidu óras ki un irmon ô un irman ka trata-nu ku bondadi. É klaru ki nos irmons ku irmans é ka kóntra verdadi. Es é inperfeitu. Nu pode prende txeu kuza ku modi ki Jizus reaji kantu kes algen ki ta fazeba el opozison trata-l ku injustisa. Si nu ta pode mostra paxénxa pa kes algen ki ta faze-nu opozison i ki ta trata-nu di manera injustu, nu debe mostra inda más paxénxa pa nos irmons ku irmans! Modi ki Jeová ta xinti óras ki kes algen fóra di kongregason ô déntu di kongregason ta tratadu di manera injustu? El ta inporta ku kuzê ki ta kontise ku nos?

3. Jeová ta preokupa ku kes injustisa ki nu sufri? Pamodi?

3 Jeová ta preokupa txeu ku manera ki nu ta tratadu. ‘Jeová ta ama justisa’. (Sal. 37:28) Jizus da-nu serteza ma Jeová ta “ranja manera pa... fazedu justisa faxi” na ténpu sértu. (Luk. 18:7, 8) I já-já el ta ben kaba ku tudu injustisa i el ka ta ben dexa-nu sufri injustisa nunka más. — Sal. 72:1, 2.

4. Ki ajuda Jeová ta da-nu oji?

4 Nu ten ki spera pa kel ténpu ki Jeová ta ben kaba ku tudu prubléma. Má, mésmu gósi el ta djuda-nu óras ki otus algen ta trata-nu di manera injustu. (2 Ped. 3:13) Pur izénplu, el ta inxina-nu modi ki nu debe reaji óras ki nu tratadu di manera injustu, asi pa nu pode ivita más prubléma. Jeová uza se Fidju pa da-nu un izénplu perfeitu di modi ki nu pode reaji óras ki nu tratadu ku injustisa. Jeová tanbê ta da-nu konsedjus ki sta na Bíblia sobri kuzê ki nu pode faze óras ki nu tratadu ku injustisa.

TOMA KUIDADU KU MANERA KI BU TA REAJI ÓRAS KI BU FAZEDU INJUSTISA

5. Pamodi ki nu debe toma kuidadu ku manera ki nu ta reaji óras ki nu fazedu injustisa?

5 Injustisa pode pô-nu ta xinti txeu maguadu i dizanimadu. (Ecl. 7:7) Alguns sérvu fiel sima Jó i Abakuki xinti di mésmu manera. (Jó 6:2, 3; Hab. 1:1-3) É normal ten kes sentimentu li, má nu debe toma kuidadu ku manera ki nu ta reaji asi pa nu ka faze nada mariadu.

6. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Absalon? (Odja dizenhu.)

6 Óras ki un algen ta trata-nu mariadu ô ta trata un algen ki nu ta ama mariadu nu pode krê rezolve kuzas ku nos mô. Má óras ki nu ta faze si nu ta ranja más prublémas. Odja izénplu di Absalon fidju di rei Davidi. El fika xatiadu kantu Amnon, ki é se irmon sô pa ladu pai, viola se irman Tamar. Di akordu ku Lei di Muizés, Amnon tinha ki matadu pamodi kuzê ki el faze. (Lev. 20:17) Enbóra é normal Absalon fikaba xatiadu el ka tinha direitu di rezolveba kuzas ku se mô. — 2 Sam. 13:20-23, 28, 29.

Kantu Tamar, irman di Absalon violadu, Absalon ka kontrola se raiba. (Odja parágrafu 6.)


7. Modi ki injustisa afeta un salmista pa un ténpu?

7 Óras ki kes algen ki ta aji di manera injustu ka ta kastigadu, nu pode kumesa ta pensa si bale pena faze kel ki é dretu. Un salmista odja pesoas mau ta maltrata pesoas bon i ta parseba ma es tinha un vida sábi. El fla: ‘Kes-li é kes algen mau, ki ten vida fásil.’ (Sal. 73:12) Tanbê, el staba txeu xatiadu pamodi injustisa ki el pensa ma ka baleba péna sirbi Jeová. El fla: ‘Kantu N intende kel-li, N fika perturbadu’. (Sal. 73:14, 16) Tanbê el fla: ‘Má ami, nha pé kuazi dja disviaba; faltaba poku pa N skoregaba.’ (Sal. 73:2) Kontise un kuza sima kel-li ku un irmon ki txoma Albertu.

8. Modi ki un injustisa afeta un irmon?

8 Alguns irmon fla ma Albertu furta dinheru na kongregason. Pamodi kel-li, el perde priviléjiu di ser ansion i ruspetu di txeu algen na kongregason ki pasa ta sabe di kel asuntu. El fla: “N staba xatiadu i diziludidu.” El fika txeu xatiadu ki el para di sisti runion i ti mésmu el fika inativu duránti sinku anu. Kel spiriénsia li ta mostra kuzê ki pode kontise si nu ka kontrola nos raiba óras ki nu tratadu di manera injustu.

IMITA JIZUS NA MANERA KI EL LIDA KU INJUSTISA

9. Ki injustisa Jizus pasa pa el? (Odja dizenhus.)

9 Jizus dexa un izénplu perfeitu di modi ki nu pode lida ku injustisa. Txeu algen trata-l di manera injustu i kel-li ta inkluiba se família. Se famílias ki ka ta kriditaba na el fla ma el staba dodu, xéfis di relijion fla ma el tinha puder di dimónis i trópas romanu dispreza-l, maltrata-l i mata-l. (Mar. 3:21, 22; 14:55; 15:16-20, 35-37) Má, Jizus aguenta tudu kes injustisa li i txeu otus kuza sen peka. Kuzê ki nu pode prende ku se izénplu?

Jizus dexa un izénplu perfeitu di modi ki nu debe lida ku injustisa (Odja parágrafus 9-10.)


10. Modi ki Jizus lida ku injustisa? (1 Pedru 2:21-23)

10 1 Pedru 2:21-23. a Jizus da-nu un izénplu perfeitu di modi ki nu debe reaji óras ki un algen trata-nu di manera injustu. El sabia ténpu di fikaba kaladu i ténpu di papiaba. (Mat. 26:62-64) Pesoas ta kontaba mintira sobri el, má alvês el ta disidiba ka flaba nada. (Mat. 11:19) Óras ki el ta papiaba el ka ta insultaba kes algen ki ta pirsigiba el, nen el ka ta trataba es mariadu. Jizus sénpri ta konsigi kontrolaba kuzê ki el ta flaba pamodi “el dexa kel asuntu na mô di Kel ki ta julga ku justisa.” Jizus sabia ma Jeová staba ta odja ma el staba ta tratadu di manera injustu. Má, el kunfia ma Jeová ta ba rezolve tudu injustisa na ténpu sértu.

11. Kal ki é alguns manera ki nu pode kontrola kuzê ki nu ta fla? (Odja fotus.)

11 Óras ki un algen trata-nu di manera injustu nu pode imita Jizus i toma kuidadu ku kuzê ki nu ta fla. Alvês nu ka meste fla ô faze nada pamodi kel injustisa é pikinoti. Ô nu pode disidi ka fla nada pa ka poi kuzas ta fika piór. (Ecl. 3:7; Tia. 1:19, 20) Alvês nu pode meste difende un algen ki sta ta tratadu di manera injustu ô difende kel ki nu ta kridita na el. (Atus 6:1, 2) Óras ki nu ta pâpia nu debe faze nos midjór pa nu pâpia di manera kalmu i ki ta mostra ruspetu. — 1 Ped. 3:15. b

Óras ki nu ta pasa pa injustisa nu pode imita Jizus si nu pensa dretu na kuzê ki nu ta fla i ki óra ki nu ta fla (Odja parágrafus 11-12.)


12. Modi ki nu ta kunfia na “Kel ki ta julga ku justisa”?

12 Tanbê nu pode imita Jizus óras ki nu ta kunfia na “Kel ki ta julga ku justisa.” Óras ki otus algen ta trata-nu ku injustisa ô es ta maltrata-nu, nu ta kunfia ma Jeová sabe kuzê ki sta kontise. Sabe ma Jeová ta ben rezolve kel asuntu ta djuda-nu aguenta firmi óras ki nu tratadu di manera injustu. Si nu dexa kuzas na mô di Jeová nu ka ta vinga nen guarda rankor di kel algen. Kontinua xatiadu ku otus algen pode pô-nu ta faze kuzas mariadu, perde nos alegria i prujudika nos amizadi ku Jeová. — Sal. 37:8.

13. Kuzê ki pode djuda-nu kontinua ta lida ku injustisa?

13 É klaru ki nunka nu ka ta konsigi sigi izénplu di Jizus di manera perfeitu. Alvês nu pode faze ô fla kuzas ki dipôs nu ta rapende. (Tia. 3:2) I alvês nu ta pasa pa injustisas ki pode pô-nu ta xinti dór i tristéza pa réstu di nos vida. Si kel-li sta kontise ku bo, bu pode ten serteza ma Jeová sabe kuzê ki bu sta pasa pa el. I Jizus ki tanbê fazedu injustisa, sabe modi ki bu sta xinti. (Ebr. 4:15, 16) Alén di Jizus ki é un izénplu perfeitu, tanbê Jeová ta da-nu konsedjus ki ta djuda-nu lida ku injustisa. Nu ben odja dôs testu ki nu ta atxa na livru di Romanus ki pode djuda-nu.

“NHOS DEXA DEUS MOSTRA SE RAIBA PA KES KUZA MARIADU KI STA FAZEDU”

14. Modi ki nu ta dexa Jeová “mostra se raiba pa kes kuza mariadu ki sta fazedu”? (Romanus 12:19)

14 Romanus 12:19. Apóstlu Paulu fla kes kriston pa “dexa Deus mostra se raiba pa kes kuza mariadu ki sta fazedu”. Nu ta dexa Jeová mostra se raiba pa kes kuza mariadu ki sta fazedu óras ki nu ta dexa-l disidi ki ténpu i modi ki el ta ben faze justisa. Dipôs ki un irmon ki txoma Juan tratadu di manera injustu, el fla: “N tevi ki sforsa pa N kontrolaba nha raiba asi pa N ka fazeba nada mariadu, má ka foi fásil faze kel-li. Romanus 12:19 djuda-m spera pa Jeová.”

15. Pamodi ki é midjór spera pa Jeová koriji un prubléma?

15 Nos vida ta fika más midjór óras ki nu ta spera pa Jeová rezolve un prubléma. Si nu faze si, nu pode ivita txeu preokupason i diziluzon ki txeu bês nu ta xinti óras ki nu ta tenta rezolve un prubléma di nos manera. Jeová ta oferese pa djuda-nu. El ta fla-nu pa nu spera pa el i el promete ma el ta rezolve kalker injustisa ki nu ta pasa pa el. Si nu kridita na promésa di Jeová di ben julga kes ki ta trata otus algen mariadu nu ka ta meste kontinua xatiadu pamodi nu sabe ma el ta ben faze kel ki é dretu. É kel-li ki kontise ku Juan ki dja nu papiaba di el antis. El fla: “Si N speraba pa Jeová, el ta rezolveba kuzas mutu más midjór di ki mi.”

“KONTINUA TA VENSE MAL KU BEN”

16-17. Modi ki orason pode djuda-nu “kontinua ta vense mal ku ben”? (Romanus 12:21)

16 Romanus 12:21. Paulu tanbê fla kes kriston pa “kontinua ta vense mal ku ben.” Na kel diskursu ki Jizus faze na un monti, el fla: “Nhos kontinua ta ama nhos inimigu i ta ora pa kes ki ta pirsigi nhos.” (Mat. 5:44) Foi kel-li própi ki el faze. Talvês dja nu pensa na kel sufrimentu ki Jizus tevi ki aguenta kantu ki kes trópa di Roma prega-l na staka. Jizus tratadu di un manera txeu kruel i el aguenta txeu dór. Nu ka ta konsigi intende dretu tudu dór ki el pasa pa el.

17 Enbóra Jizus sufri txeu el kontinua ta mostra amor pa Jeová i ta ser fiel pa el. Envês di pidi pa kes trópa kastigadu, el ora ta fla: “Nha Pai, purdua-s, pamodi es ka sabe kuzê ki es sta ta faze.” (Luk. 23:34) Óras ki nu ta ora pa kes algen ki trata-nu mariadu, kel-li pode pô-nu ta xinti ménus rankor i raiba i ti mésmu muda manera ki nu ta odja kes algen ki ta ofende-nu.

18. Modi ki orason djuda Albertu i Juan lida ku injustisa?

18 Orason djuda kes dôs irmon ki dja nu papiaba di es na kel studu li lida ku kes injustisa ki es pasa pa el. Albertu fla: “N ora pa kes irmon ki trata-m di manera injustu. N ora pa Jeová txeu bês ta pidi-l pa el djuda-m para di fika xatiadu ku kuzê ki kontise ku mi.” Nu ta fika kontenti di sabe ma Albertu sta ta sirbi Jeová di manera fiel otu bês. Juan fla: “Txeu bês N ora pa kel irmon ki magua-m. Jeová djuda-m ka fika xatiadu ku kel irmon i ka fika ta julga-l. Tanbê, kes orason djuda-m xinti pas na menti.”

19. Kuzê ki nu meste faze timenti nu sta ta vive na es mundu mau li? (1 Pedru 3:8, 9)

19 Nu ka sabe ki injustisas nu ta ben pasa pa el antis di kel mundu mau li finda. Má ka ta inporta kuzê ki nu ben pasa pa el, nunka nu ka debe para di ora ta pidi Jeová ajuda. Tanbê, nu meste imita manera ki Jizus reaji kantu otus algen trata-l mariadu, i nu debe kontinua ta faze kel ki Jeová ta fla-nu na se palavra. Si nu faze kel-li, nu pode ten serteza ma Jeová ta abensua-nu. — 1 Pedru 3:8, 9.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

a Na 1 Pedru kapítlu 2 i 3, Pedru pâpia sobri alguns situason ki kristons tratadu di manera injustu pa ses donu ô pa ses maridu ki ka éra kriston. — 1 Ped. 2:18-20; 3:1-6, 8, 9.