Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 45

KÁNTIKU 138 Kabélu branku é bunitu

Prende ku kes últimu palavra ki alguns ómi fiel fla antis di es móre

Prende ku kes últimu palavra ki alguns ómi fiel fla antis di es móre

‘Sabedoria ka ta atxadu na meiu di kes algen grandi, i un vida kunpridu ka ta traze intendimentu?’JÓ 12:12.

ASUNTU PRINSIPAL

Si nu obi ku Jeová Deus el ta promete ma el ta abensua-nu gósi i el ta da-nu vida pa tudu ténpu na futuru.

1. Kuzê ki nu pode prende ku kes algen ki ten más idadi?

 NOS tudu nu meste di orientason pa nu toma disizons inportanti na vida. Nu pode resebe txeu di kes orientason li através di ansions i otus irmon maduru na kongregason. Sikrê kes irmon li ten más idadi di ki nos, nu ka debe atxa ma ses konsedju ka ta sirbi pa nos dia. Jeová krê pa nu prende ku kes algen ki ten más idadi. Es vive más ténpu di ki nos, pur isu es ten más spiriénsia, intendimentu i sabedoria. — Jó 12:12.

2. Kuzê ki nu sta ben prende na kel studu li?

2 Na ténpu ki Bíblia skrebedu, Jeová uza kes algen ki tinha más idadi i ki éra fiel, pa da se povu koraji i pa gia-s. Pensa na izénplu di Muizés, Davidi i apóstlu Juan. Es vive na ténpu diferenti i ses situason éra txeu diferenti di kunpanheru. Sima es ba ta txiga pértu di fin di ses vida, es da bons konsedju pa kes más jóven. Kada un di kes ómi fiel li, ki dja staba algen grandi, pâpia sobri pamodi ki é inportanti obi ku Deus. Jeová dexa na Bíblia kes kuza ki kes ómi li flaba asi pa nu pode prende ku es oji. Ô nos é jóven ô dja nu ten más idadi, nu pode tra pruvetu si nu lé ses konsedju. (Rom. 15:4; 2 Tim. 3:16) Na kel studu li, nu sta ben odja kes últimu palavra di kes três ómi li i ki lisons nu pode prende ku kel ki es fla.

‘NHOS TA VIVE TXEU TÉNPU’

3. Di ki manera Muizés sirbi Deus i se povu?

3 Muizés sirbi Jeová duránti tudu se vida. El éra un proféta, un juís, un líder i un skritor. Muizés teve txeu spiriénsia na vida! É el ki liberta israelitas di ser skravu na Ijitu i el odja txeu milagris di Jeová. Jeová uza-l pa skrebe kes primeru sinku livru di Bíblia, Salmo 90 i talvês Salmo 91. Pode ser ki el skrebe livru di Jó tanbê.

4. Kenha ki Muizés da koriji i pamodi?

4 Poku ténpu antis di Muizés móre, ku 120 anu, el djunta tudu kes israelita pa lenbra-s di kes kuza ki es odjaba Jeová ta faze pa es. Txeu anu antis, alguns israelita odja kes milagri ki Jeová faze i modi ki el kastiga kes algen di Ijitu. (Êxo. 7:3, 4) Es odja ma Jeová abri mar Brumedju i es anda déntu di el. Dipôs es odja Jeová ta distrui Faraó i tudu se trópas. (Êxo. 14:29-31) Na dizértu Jeová protejeba es i kuidaba di es. (Deut. 8:3, 4) Israelitas staba kuazi ta entra na kel téra ki Jeová prometeba es. Pur isu, antis di Muizés móre, el krê daba povu koraji. a

5. Ki garantia kes últimu palavra di Muizés da israelitas? (Deuteronómio 30:19, 20)

5 Kuzê ki Muizés fla? (Lé Deuteronómio 30:19, 20.) Muizés lenbra nason di Israel ma es tinha un futuru rei di sábi pa frenti. Ku benson di Jeová israelitas pode viveba pa txeu ténpu na kel téra ki Jeová prometeba es. I kel téra éra bunitu i ta daba txeu kumida! Muizés fla povu modi ki kel téra éra. El fla-s: ‘Sidadis grandi i bunitu i ki nhos ka konstrui, i kazas xeiu di tudu tipu di kuzas bon ki bu ka trabadja pa es, sistérnas ki bu ka koba, i pé di uvas i oliveras ki bu ka planta’. — Deut. 6:10, 11.

6. Pamodi ki Deus dexa otus nason toma téra di israelitas i leba-s prézu?

6 Tanbê, Muizés da israelitas un avizu. Pa es kontinua ta viveba na kel téra bunitu, es tinha ki obiba ku leis di Jeová. Muizés fla-s pa es ‘skodje vida’. Pa faze kel-li, es tinha ki obiba ku Jeová i ‘pegaba na El’. Má, israelitas nega obi ku Jeová. Nton ku ténpu, Deus dexa kes algen di Asíria i dipôs kes algen di Babilónia toma ses téra i leba-s prézu. — 2 Reis 17:6-8, 13, 14; 2 Cró. 36:15-17, 20.

7. Kuzê ki nu pode prende ku kes kuza ki Muizés fla? (Odja fotu ku dizenhu.)

7 Kuzê ki nu ta prende? Obidiensa ta salva vida. Sima israelitas staba pértu di entra na kel téra ki Deus prometeba es, nos tanbê nu sta kuazi ta entra na kel mundu novu ki Deus promete-nu. Falta poku pa téra torna ben bira un Paraízu! (Isa. 35:1; Luk. 23:43) Diabu i se dimónis ka ta sta la. (Apo. 20:2, 3) Relijion falsu ka ta ba afasta pesoas di Jeová más. (Apo. 17:16) Ningen ka ta ben sufri más pamodi govérnus di ómi. (Apo. 19:19, 20) Jeová ka ta ba dexa ningen kria prublémas na Paraízu. (Sal. 37:10, 11) Tudu algen ki ta ba vive na Paraízu ta ba obi ku leis di Jeová. Nton téra ta ben sta na pas, asi tudu algen ta ba ama i kunfia na kunpanheru. (Isa. 11:9) Nu tene vontadi pa kel dia li txiga! I si nu obi ku Jeová nu pode kontinua ta vive na Paraízu na téra ka sô pa txeu anu, ma pa tudu ténpu. — Sal. 37:29; Juan 3:16.

Si nu obi ku Jeová, nu pode ben vive na Paraízu li na téra ka sô pa milharis di anu, má pa tudu ténpu. (Odja parágrafu 7.)


8. Modi ki kel promésa di vive pa tudu ténpu djuda un misionáriu? (Judas 20, 21)

8 Óras ki nu kontinua ta midita na promésa di vida pa tudu ténpu ki Deus da-nu, kel-la pode djuda-nu obi ku el ka ta inporta ki prublémas nu pode pasa pa el. (Lé Judas 20, 21.) Kel promésa li tanbê pode da-nu kel forsa ki nu meste pa nu luta ku kes frakéza ki nu ten. Un irmon ki dja ten txeu anu ki é misionáriu na Áfrika, fla ma txeu bês el xinti tentadu na faze algun kuza ki ka ta agradaba Jeová. El fla: “N da kónta ma N ka ta pode ba vive pa tudu ténpu na Paraízu si N ka obi ku Jeová. Kel-li djuda-m kontinua ta luta ku kel prubléma ki N tinha i faze más orason inda pa Jeová djuda-m. Ku ajuda di Jeová N konsigi vense kel prubléma.”

‘BU TA TEN BONS REZULTADU’

9. Ki provasons Davidi pasa pa el?

9 Davidi éra un grandi rei. Tanbê el éra múziku, poéta, un trópa balenti i proféta. El pasa pa txeu provason. Pa txeu anu el tevi ki fuji pamodi rei Saul staba ta tenta mata-l. Dipôs ki Davidi bira rei el tevi ki fuji otu bês pa salva se vida, kantu se fidju Absalon tenta mata-l pa toma se reinu. Sikrê Davidi tinha kes prubléma li i ti mésmu el faze alguns pekadu gravi, el kontinua ta sirbi Jeová di manera lial ti ki el móre. Jeová fla ma Davidi éra ‘un ómi ki ta poba Se korason kontenti’. Pur isu, é txeu inportanti presta atenson na kes konsedju ki Davidi da! — Atus 13:22; 1 Reis 15:5.

10. Pamodi ki Davidi da se fidju Salumon konsedju antis di el bira rei?

10 Pur izénplu, pensa na konsedju ki Davidi daba se fidju Salumon, ki ta ben sérba rei di Israel dipôs di el. Jeová skodje Salumon pa faze un ténplu undi pesoas pode adoraba Deus. (1 Cró. 22:5) Salumon tinha txeu trabadju pa faze i el ta mesteba di ajuda di Jeová pa el tomaba kónta di nason. Kuzê ki Davidi fla pa djuda Salumon? Nu ben odja.

11. Sima sta na 1 Reis 2:2, 3, ki konsedju Davidi da Salumon, i kuzê ki kontise kantu Salumon obi ku kel konsedju? (Odja fotu ku dizenhu.)

11 Kuzê ki Davidi fla? (Lé 1 Reis 2:2, 3.) Davidi fla se fidju ma si el obiba ku Jeová el ta tinha bons rezultadu na vida. I pa txeu anu Jeová da Salumon txeu kuza bon i el djuda-l di txeu manera. (1 Cró. 29:23-25) Salumon faze un ténplu txeu bunitu, el skrebe alguns livru di Bíblia i txeu di kes kuza ki el fla sta na otus livru di Bíblia. El bira famozu pamodi se sabedoria i rikéza. (1 Reis. 4:34) Má sima Davidi dja flaba Salumon, sô el ta tinha bons rezultadu si el obiba ku Jeová Deus. Infilismenti kantu Salumon bira bédju el kumesa ta adora otus deus. Jeová ka fika kontenti ku kel-li i el para di da Salumon sabedoria pa governa povu ku bondadi i justisa. — 1 Reis 11:9, 10; 12:4.

Kes últimu palavra ki Davidi fla se fidju Salumon ta djuda-nu odja ma si nu obi ku Jeová, el ta da-nu sabedoria pa nu toma bons disizon. (Odja parágrafus 11-12.) b


12. Kuzê ki nu pode prende ku kes palavra di Davidi?

12 Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Obidiensa ta traze bons rezultadu. (Sal. 1:1-3) É klaru ki Jeová ka ta promete ma el ta da-nu kes rikéza i glória ki el daba Salumon. Má si nu obi ku nos Deus, el ta da-nu sabedoria ki ta djuda-nu toma bons disizon. (Pro. 2:6, 7; Tia. 1:5) Konsedjus ki Jeová ta da-nu pode djuda-nu óras ki nu ta toma disizons sobri trabadju, skóla, dinheru i kuzê ki nu ta faze pa nu divirti. Si nu sigi konsedjus di Jeová, nu ta proteje nos amizadi ku el i nu ta ben ten vida pa tudu ténpu. (Pro. 2:10, 11) Nu pode ten bons amigu i nos família ta ser filís.

13. Kuzê ki djuda Carmen midjora se vida?

13 Carmen, ki ta mora na Mosanbiki, ta atxaba ma ten un bon skóla ta poba se vida ta ser más filís. Nton el bai universidadi i el studa arkitetura. El fla: “N staba ta gosta di kel ki N staba ta prende, má el ta tomaba mi txeu ténpu i forsa. N ta baba skóla désdi 7:30 di palmanhan ti 6 óra di tardi. Éra difísil pa N sistiba tudu runion i nha amizadi ku Jeová ba ta fika más fraku. Déntu mi N da kónta ma N staba ta tenta sirbi dôs donu.” (Mat. 6:24) Carmen ora sobri se situason i el faze piskizas na nos publikasons. El fla: “Dipôs di resebe alguns konsedju di irmons maduru i di nha mai, N disidi sai di universidadi pa N sirbi Jeová pa ténpu interu. Kel-li djuda-m toma kes midjór disizon na vida i N ka ta rapende di kel-li.”

14. Kal ki éra mensajen prinsipal di Muizés i Davidi?

14 Muizés ku Davidi ta amaba Jeová i es sabia ma é txeu inportanti obi ku el. Nton, es insentiva otus algen pa imita ses izénplu i pa kontinua fiel pa Jeová. Es tudu dôs, es aviza otus algen ma si es ka kontinua lial pa Jeová, es ka ta pode sérba se amigu más i es ka ta resebeba se bensons. Ses konsedju ta sirbi pa nos tanbê. Senténas di anu dipôs, un otu sérvu di Jeová tanbê splika pamodi ki é inportanti nu mante lial pa Deus.

“KA TEN ALEGRIA MÁS GRANDI”

15. Ki spiriénsia apóstlu Juan tevi duránti se vida?

15 Juan éra un apóstlu ki Jizus Kristu kreba txeu. (Mat. 10:2; Juan 19:26) Juan kunpanha Jizus duránti se trabadju di pregason, el odja milagris ki el faze i el kontinua lial pa Jizus duránti ténpus difísil. El odja Jizus ta matadu i el odja-l dipôs ki el resusitadu. Tanbê, el odja kongregason di kristons ta omenta. Juan vive txeu ténpu, pur isu el odja notísias sábi ta “pregadu na tudu kriason dibaxu di séu.” — Kol. 1:23.

16. Kenha ki tra pruvetu di kes karta ki Juan skrebe?

16 Kantu apóstlu Juan staba algen grandi, el tevi priviléjiu di skrebe un párti di Palavra di Deus. El skrebe “kuzas ki Jizus Kristu resebe di Deus”. (Apo. 1:1) Juan skrebe kel Ivanjélhu ki ten se nómi. Tanbê, Jeová pô-l ta skrebe três karta. El skrebe un di kes karta pa un kriston ki txomaba Gaiu, ki pa el éra sima un fidju ki el ta amaba. (3 Juan 1) Di serteza tinha txeu algen ki pa Juan éra sima fidju ki el ta amaba. Kes palavra ki kel ómi fiel li skrebe, da koraji pa tudu sigidoris di Jizus ti na nos ténpu.

17. Sima sta na 3 Juan 4, kuzê ki ta da-nu txeu alegria?

17 Kuzê ki Juan skrebe? (Lé 3 Juan 4.) Juan skrebe sobri alegria ki nu ta xinti di obi ku Deus. Na kel ténpu ki Juan skrebe se tirseru karta, alguns algen staba ta spadja ensinus falsu, i kel-li staba ta dividi kongregason. Má otus algen kontinua “ta anda na verdadi.” Es obi ku Jeová i es kontinua “ta anda di akordu ku se mandamentu.” (2 Juan 4, 6) Kes kriston fiel li poi Juan i Jeová ta fika txeu kontenti. — Pro. 27:11.

18. Kuzê ki nu ta prende ku kes palavra di Juan?

18 Kuzê ki nu ta prende? Ser fiel ta traze alegria. (1 Juan 5:3) Pur izénplu, nu ta fika kontenti di sabe ma nu poi Jeová filís. El ta fika kontenti di odja-nu ta nega tentason di es mundu i ta seta verdadi. (Pro. 23:15) Anjus tanbê ta fika kontenti. (Luk. 15:10) Nos tanbê, nu ta fika kontenti di odja otus algen ta mante fiel, prinsipalmenti óras ki es ta pasa pa prublémas i tentason. (2 Tes. 1:4) Óras ki kel mundu li ben distruídu, nu ta ben fika kontenti di sabe ma nu mostra nos lialdadi pa Jeová mésmu na un mundu ki staba ta ser governadu pa Satanás.

19. Kuzê ki un irman ki txoma Rakel fla ma el ta xinti sobri inxina otus algen verdadis di Bíblia? (Odja fotus.)

19 Nu ta ten alegria óras ki nu ta djuda otus algen sirbi Jeová. Rakel, ki ta mora na Repúblika Dominikana, ta xinti ma inxina otus algen sobri nos Deus ki nu ta sirbi, é un priviléjiu ki ka ten konparason. El djuda alguns algen kumesa ta adora Jeová. El fla: “É difísil di splika alegria ki N ta xinti óras ki N ta odja kes algen ki N inxina ta dizenvolve amor pa Jeová, ta kunfia na el i ta muda ses vida pa es pode agrada-l. Kel alegria li é más grandi di ki kalker sforsu i sakrifisiu ki nu pode faze pa inxina-s sobri Jeová.”

Nu ta xinti alegria óras ki nu ta inxina otus algen ama Jeová i obi ku el (Odja parágrafu 19.)


PRENDE KU KES ÚLTIMU PALAVRA DI KES ÓMI FIEL

20. Di ki manera nos é sima Muizés, Davidi i Juan?

20 Dja ten monti ténpu ki Muizés, Davidi i Juan vive. I manera ki es ta viveba éra txeu diferenti di manera ki nu ta vive. Má nos é sima es di txeu manera. Es ta sirbiba kel Deus verdaderu sima nos. Sima es nu ta ora pa Jeová, nu ta kunfia na el i nu ta djobe se orientason. I sima kes ómi di idadi li nu ten fé ma Jeová ta rekonpensa kes ki ta obi ku el.

21. Ki bons rezultadu nu ta ten si nu sigi kes konsedju di kes ómi fiel sima Muizés, Davidi i Juan?

21 Di serteza nu krê sigi konsedju di kes ómi di idadi li i obi ku mandamentus di Jeová. Si nu faze si, nu ta ten bons rezultadu na tudu kuza ki nu ta faze. Nu ta ben ‘vive txeu ténpu’, kel-li krê fla pa tudu ténpu! (Deut. 30:20) I nu ta ben xinti alegria di agrada nos Pai ki sta na séu, ki nu ta ama txeu, i el ta ben rekonpensa-nu mutu más di ki kel ki nu ta imajina. — Efé. 3:20.

KÁNTIKU 129 Nu kontinua ta aguenta firmi

a Maioria di kes israelita ki odja kes milagri ki Jeová faze na mar Brumedju ka entra na kel téra ki el prometeba es. (Núm. 14:22, 23) Jeová flaba ma tudu kes ómi ki tinha 20 anu ô más ta ba moreba na dizértu. (Núm. 14:29) Má, Juzué, Kalebi i txeu otus jóven di kel ténpu i di tribu di Levi kontinua bibu i es odja Jeová ta kunpri se promésa kantu israelitas trabesa riu Jurdon i es entra na téra di Kanan. — Deut. 1:24-40.

b SPLIKASON DI FOTU KU DIZENHU: Skerda: Davidi sta ta da se fidju Salumon últimus konsedju ki ta djuda-l ten sabedoria. Direita: Irmons ku irmans sta ta tra pruvetu di kel sabedoria ki ta ben di Jeová na Skóla di Pioneru.