Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

1918 — Sen anu atras

1918 — Sen anu atras

Sentinéla na inglês, di 1 di janeru di 1918, kumesa ku kes palavra li: “Kuzê ki sta ben kontise na anu 1918?” Kel Grandi Géra inda staba ta kontise na Europa. Má kes kuza ki kontise na komésu di 1918, ta mostraba ma sta ben kontiseba bons kuza pa Studantis di Bíblia i pa tudu algen na mundu.

MUNDU PÂPIA DI PAS

Na dia 8 di janeru di 1918, prizidenti di Mérka ki txomaba Woodrow Wilson, faze un diskursu na Kongrésu di Mérka. El aprizenta 14 ideia ki el ta atxaba ma éra inportanti pa ten pas. El aprizenta prupósta pa kaba ku kontratus sukundidu entri nasons, pa parti armas i pa kria un “asosiason ku tudu nasons” ki ta ben djudaba “kes país más grandi ku kes más pikinoti”. Dipôs di algun ténpu, es ben uza kes prupósta li pa forma Liga das Nações i pa poi Tratado de Versalhes ta kumesa ta funsiona. Asi, kel Grandi Géra kaba.

INIMIGUS PERDE

Nbóra ku kes prubléma ki kontise na anu 1917, * kuzê ki papiadu na runion di Sociedade Torre de Vigia de Bíblias e Tratados na anu 1918, ta mostraba ma Studantis di Bíblia podia speraba ma es ta ben tinha más pas.

Na kel runion ki fazedu dia sinku di janeru di 1918, alguns ómi ki tinha txeu responsabilidadi na organizason tradu di Betel. Dipôs es tenta kontrola organizason. Un irmon fiel ki txomaba Richard H. Barber i ki éra enkaregadu di grupu di kongregason, faze orason pa kumesa runion. Dipôs ki fazedu un rilatóriu di trabadju di anu ki pasa, irmons vota pa skodje diretoris. Irmon Barber fla ma Joseph Rutherford i más 6 otu irmons, skodjedu pa ser diretoris. Dipôs, un adivogadu ki staba di ladu di kes ki éra kóntra organizason, skodje 7 ómi, ki ta inkluiba kes ki tradu di Betel. Má es perde. Kuazi tudu irmons skodje irmon Rutherford i kes otu 6 irmon fiel pa ser diretoris.

Txeu di kes irmon ki staba la, fla ma “nunka es ka sistiba un runion ku txeu benson sima kel-la”. Má ses alegria dura poku.

KUZÊ KI GENTIS ATXA DI LIVRU O MISTÉRIO CONSUMADO

Dja tinha txeu mês, ki Studantis di Bíblia sta ta ofereseba livru O Mistério Consumado. Txeu di kes algen ki le-l, gosta di kes verdadi di Bíblia ki es atxa na el.

Un enkaregadu di grupu di kongregason ki txomaba Edward Crist, fla ma un kazal lé livru O Mistério Consumado i es seta verdadi na sinku simana! El fla: “Kel maridu ku kel mudjer dja da ses vida pa Deus i es sta ta faze bon prugrésu.”

Tanbê, lógu ki un otu ómi resebe kel livru, el pâpia ku ses amigu sobri kuzê ki el prende. El fla ma el “dadu” ku mensaji di kel livru. El konta: ‘N staba ta anda na Tirseru Avinida, N xinti un kuza ta da-m riba di onbru. N pensaba ma éra un tijolu, má kantu N djobe éra livru O Mistério Consumado. N leba-l pa kaza i N le-l ti kaba. Dipôs N fika ta sabe ma éra un pastor ki staba xatiadu, ki bota kel livru pa janéla. N ta kridita ma el konsigi djuda más algen ku kel livru ki el bota pa janéla, di ki si el staba ta prega na igreja. Oji nu sta ta lova Deus pamodi raiba di kel pastor.’

Má é ka sô kel pastor li ki fika ku raiba. Dia 12 di febreru di 1918, kes autoridadi na Kanadá proíbi distribuison di kel livru. Es fla ma alguns párti di kel livru ta insentivaba povu pa fika kóntra govérnu i kóntra géra. Poku ténpu dipôs autoridadi di Mérka faze mésmu kuza. Kes algen di govérnu ba rabista Betel i skritórius na Nova York, Pensilvânia i Califórnia. Es krê atxaba próva di krimi kóntra nos irmons ki staba ta toma kónta di organizason. Dia 14 di marsu di 1918, Dipartamentu di Justisa di Mérka proíbi distribuison di livru O Mistério Consumado. Es atxa ma kel livru staba ta trapadjaba ses sforsu na géra. I ma kel-la éra krimi kóntra Lei di Spionájen.

ES PODU PRÉZU!

Dia 7 di maiu di 1918, Dipartamentu di Justisa dadu órdi pa prende irmon Giovanni DeCecca, George Fisher, Alexander Macmillan, Robert Martin, Frederick Robison, Joseph Rutherford, William Van Amburgh i Clayton Woodworth. Es akuzadu “di faze kuzas kóntra lei, di poi pesoas ta rabela, di dislealdadi, di nega bai pa trópa ô sirbi na barkus di géra di Mérka”. Ses julgamentu kumesa na dia três di junhu di 1918, má tudu ta mostra ma es ta sérba kondenadu. Pamodi?

Kes irmon, akuzadu di viola Lei di Spionájen. Kel-li éra un Lei ki prokurador jeral di Mérka txoma di “un bon arma kóntra publisidadi”. Tanbê fazedu un prupósta pa proteje kes ki ta staba ta da informasons di “verdadi, ku bon intenson i ku bons motivu”. Má na dia 16 di maiu di 1918, Kongrésu ka apoia kel-la. Livru O Mistério Consumado é asuntu ki más es pâpia di el na kel dibati. Na kes rejistu ofisial di Kongrésu di Mérka, ten un párti ki ta fla si: ‘Un di kes izénplu más prigozu di kel tipu di publisidadi é livru ki txoma O Mistério Consumado. El ta sirbi sô pa el poi trópas ka ta kridita na nos i pa es nega bai trópa.’

Na dia 20 di junhu di 1918, júri disidi ma kes otu irmon éra kulpadu pa kes tudu akuzason. Na kel otu dia juís da senténsa. El fla: ‘Publisidadi di relijion ki kes ki akuzadu ta difende i ki es ta pâpia di el ku forsa, é más prigozu di ki un grupu di trópas di Alimanha. Es merese kastigadu.’ Dôs simana dipôs, kes dôs irmon bai kadia na Atlanta, Jeórjia, pa es kunpri un péna di 10 ti 20 anu.

ES KONTINUA TA FAZE TRABADJU DI PREGASON

Kel ténpu éra txeu difísil pa kes Studanti di Bíblia. O Departamento Federal de Investigações (FBI ) ta djobeba tudu ses trabadju i pur isu es tinha un monti informason guardadu sobri irmons. Kes informason mostra ma nos irmons staba disididu na kontinua ta prega.

Kel xéfi di koreiu di Orlandu na Flórida, skrebe pa FBI. El fla: ‘Kes studanti di Bíblia sta ta bai di kaza en kaza i txeu bês es ta faze-l di noti. Ta parse ma ses úniku obijetivu na vida é inkomoda algen.’

Tanbê, un koronel di Dipartamentu di Géra, ba fla FBI kal ki éra trabadju ki irmon Frederick W. Franz sta fazeba. El skrebe: ‘F. W. Franz sta kontinua ta bende milharis di livru O Mistério Consumado.’ Algun ténpu dipôs, irmon Frederick W. Franz fika ta faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra.

Tanbê Charles Fekel ki dipôs ben faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra, pasa pa txeu prubléma. Kes autoridadi prende-l pamodi el staba ta da kel livru O Mistério Consumado i es fika ta kontrola kartas ki el ta resebeba. El fika prézu pa un mês na Baltimore, Maryland i es txoma-l di “inimigu stranjeru di Áustria”. Es faze-l txeu pergunta, má el éra korajozu i el ta daba tistimunhu. El ta lenbraba di kes palavra di apóstlu Polu na 1 Coríntios 9:16 ki ta fla: ‘Ai di mi si N ka pâpia di notísias sábi!’ *

Alén di es kontinua ta prega ku zelu, kes Studanti di Bíblia faze di tudu pa gentis sina pa liberta Rutherford i kes otu irmon ki staba prézu na Atlanta. Un irman ki txoma Anna Gardner ta lenbra: “Nu staba sénpri ta faze algun kuza. Kantu kes irmon bai prézu, nos trabadju éra konsigi kes asinatura. Nu bai di kaza en kaza i nu konsigi milharis di asinatura! Nu ta flaba kes algen ma kes ómi éra kristons di verdadi i ma es ka merese staba prézu.”

KONGRÉSUS

Duránti kel ténpu difísil, es faze txeu kongrésu pa djuda irmons ten un fé más fórti. Sentinéla ta flaba: ‘Duránti kel anu, fazedu más di 40 kongrésu. Nu resebe bons rilatóriu di tudu es. Antis, nu ta fazeba kongrésus sô alguns mês pa anu. Má gósi ta fazedu kongrésu tudu mês.’

Txeu algen di bon korason inda staba ta seta notísia sábi. Na un kongrésu ki fazedu na Cleveland, Ohio, staba más di 1.200 algen i 42 batiza. Kel Sentinéla ta flaba ma na meiu di kes ki batizadu staba un mininu ki ta daba “txeu valor pa Deus i pa se didikason”. Kel-la podia poba txeu algen di más idadi ki ka ta sirbi Deus ku vergónha.

KUZÊ KI TA BEN KONTISE?

Na fin di 1918, ta parseba ma futuru di kes Studanti di Bíblia ka staba klaru. Bendedu alguns di kes propriadadi na Brooklyn i sédi mudadu pa Pittsburgh, na Pensilvânia. Timenti kes irmon ki ta tomaba kónta di organizason staba na kadia, otu runion anual ku kes ki ta fazeba párti di Sociedade Torre de Vigia, markadu pa 4 di janeru di 1919. Kuzê ki ta ba kontiseba?

Nos irmons kontinua ta faze ses trabadju. Es tinha sertéza ma tudu ta fikaba dretu. Pur isu, es skodje Isaías 54:17 pa ser testu di anu di 1919: ‘Ka ten ninhun arma ki fazedu kóntra bo ki ta ten bon rezultadu’. Tudu kuza dja staba priparadu pa un grandi mudansa di situason. Kel mudansa ta daba kes irmon más fé i forsa, pa kel grandi trabadju ki staba pa frenti.

^ par. 6 Djobe “Cem Anos Atrás — 1917”, na Anuário das Testemunhas de Jeová de 2017, pájinas 172-176.

^ par. 22 Lé stória di vida di Charles Fekel, Alegria pela perseverança na boa obra, na Sentinéla di 1 di setenbru di 1969.