Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Pâpia verdadi

Pâpia verdadi

‘Nhos pâpia verdadi pa kunpanheru’. — ZACARIAS 8:16.

KÁNTIKUS: 56, 124

1, 2. Kuzê ki inventadu ki más ta prujudika-nu i kenha ki inventa-l?

INVENTADU alguns kuza pa djuda-nu ten un vida más midjór. Sima tilifóni, lánpida ilétriku, karu i jilera. Tanbê, ten otus kuza ki inventadu i ki ta poi nos vida na prigu, sima pistóla, sigaru, bonba atómika i kes mina ki ta podu na txon. Má, ten un kuza ki inventadu más primeru ki tudu kes-li i ki traze más disgrasa pa umanus. É kuzê? É mintira! Mintira é óras ki un algen ta fla un kuza ki el sabe ma é ka verdadi pa ngana otu algen. Má kenha ki konta primeru mintira? Jizus Kristu txoma Diabu di ‘pai di mintira.’ (Lé João 8:44.) Na ki ténpu ki Diabu konta kel primeru mintira?

2 Kel-li kontise milharis di anus atras na jardin di Éden. Adon ku Eva staba ta vive sábi na un paraízu bunitu ki Jeová faze pa es. Satanás sabia ma Deus dja flaba Adon ku Eva pa es ka kumeba ‘kel arvi di konhisimentu di kel ki é dretu i di kel ki é mariadu’, pamodi es ta moreba. Má simé, Satanás uza un kóbra pa el pâpia ku Eva. El fla-l: ‘É klaru ki nhos ka ta móre.’ Kel-li é kel primeru mintira ki kontadu. Tanbê el fla: ‘Pamodi Deus sabe ma, kel dia ki nhos kume-l, nhos odju ta abri i nhos ta bira sima Deus, ta sabe kel ki é dretu i kel ki é mariadu.’ — Gén. 2:15-17; 3:1-5.

3. Pamodi ki kel mintira di Satanás ta mostra ma el é mau i kuzê ki kontise pamodi kel mintira?

3 Satanás konta kel mintira pamodi el é mau. El sabia dretu ma si Eva kriditaba na el i kumeba kel fruta el ta moreba. Adon ku Eva ka obi ku órdi di Jeová, pur isu es móre. (Gén. 3:6; 5:5) Inda pa piora situason, ‘mórti spadja pa mundu interu’ pamodi ses pekadu. Na verdadi, ‘mórti reina mésmu na kes ki ka faze pekadu sima kel fadja di Adon’. (Rom. 5:12, 14) I oji envês di nu sta vive sábi i pa tudu ténpu sima Deus kreba, ‘nos vida ta dura 70 ô 80 anu, pa kes ki é más fórti.’ I un bon párti di kes anu li, ‘sta xeiu di difikuldadi i tristéza.’ (Sal. 90:10) Fórti kuza tristi! Tudu kel-li kontise sô pamodi mintira di Satanás.

4. (a) Ki perguntas nu meste responde? (b) Di akordu ku Salmo 15:12, sô kenha ki pode ser amigu di Jeová?

4 Kantu Jizus pâpia sobri Diabu, el fla: ‘El ka kontinua na verdadi, pamodi verdadi ka sta na el.’ Ti inda verdadi ka sta na Satanás, pamodi el sta kontinua ‘ta ngana Téra interu’ ku se mintiras. (Apo. 12:9) Nu ka krê pa Diabu ngana-nu. Pur isu, nu meste responde três pergunta: Modi ki Satanás ta ngana algen? Pamodi ki pesoas ta konta mintira? Modi ki nu pode mostra ma sénpri nu ta ‘pâpia verdadi’? É bon nu sabe kel-li, pa nu ka perde nos amizadi ku Jeová, sima kontise ku Adon ku Eva. — Salmo 15:1, 2.

MODI KI SATANÁS TA NGANA ALGEN

5. Modi ki Satanás ta ngana algen oji?

5 Apóstlu Polu sabia ma nu pode ka dexa Satanás ngana-nu pamodi ‘nu sabe kal ki é se intensons’. (2 Cor. 2:11, nóta di rodapé) Nu sabe ma Satanás é governanti di es mundu. El sta ta kontrola relijion falsu i pulítikus dizonéstu. Tanbê el ta kontrola komérsiu. É pur isu ki pesoas ta pensa sô na ganha más dinheru. (1 João 5:19 ) Nu ka ta fika spantadu óras ki Satanás ku se dimónis ta uza kes algen inportanti pa ‘konta mintira’. (1 Tim. 4:1, 2) Pur izénplu, alguns algen di nogósiu ta konta mintira na ses publisidadi, pa es pode bende ses produtu ki pode prujudika pesoas ô pa toma-s dinheru.

6, 7. (a) Pamodi ki xéfis di relijion ki ta konta mintira ten grandi kulpa? (b) Ki mintiras dja bu kustuma obi di un xéfi di relijion?

6 Xéfis di relijion ki ta konta mintira ten grandi kulpa. Pamodi? Pamodi si un algen kridita na ses ensinu falsu i faze kes kuza ki Deus ta kondena, el pode perde xansi di vive pa tudu ténpu. (Ose. 4:9) Jizus sabia ma kes xéfi di relijion di se ténpu ta nganaba kes algen. Pur isu, el fla-s na ses róstu: ‘Ai di nhos, instrutoris di lei i farizeus, finjidus! Pamodi nhos ta anda mar ku téra pa nhos konverte un algen, i óras ki nhos konsigi, nhos ta poi kel algen ta merese bai pa Jiena’ ô distruison pa tudu ténpu. (Mat. 23:15; nóta di rodapé) Jizus fla ma kes xéfi di relijion é fidjus di Diabu, ki é un ‘asasinu’. — João 8:44.

7 Oji tanbê ten txeu xéfi di relijion. Es ta txomadu di pastor, padri i pa otus titlu. Má, es é sima kes farizeu na ténpu di apóstlus. Es ka ta inxina verdadi ki sta na Palavra di Deus, i ‘es troka verdadi di Deus pa mintira’. (Rom. 1:18, 25) Es ta spadja alguns mintira. Es ta fla ma algen ta bai pa inférnu, ma alma ka ta móre i ma Deus ta seta kazamentu di ómi ku ómi ô di mudjer ku mudjer.

8. Ki mintira nu sta ta spéra ma pulítikus ta ben konta, má modi ki nu debe reaji?

8 Pulítikus tanbê ta konta mintira i es ta ngana algen. Ka ta dura nu ta ben obi-s ta konta un di kes mintira más grandi. Es ta ben fla ma mundu dja tene ‘pas i suguransa!’ Má, ‘na kel óra ta ben distruison dirapenti’. Pur isu, nu ka debe kridita na kes pulítiku ki ta fla ma kuzas ta ben midjora. Pamodi nu sabe dretu ‘ma dia di Jeová ta ben sima un ladron di noti.’ — 1 Tes. 5:1-4.

PAMODI KI PESOAS TA KONTA MINTIRA

9, 10. (a) Pamodi ki pesoas ta konta mintira i kal ki é rezultadu? (b) Kuzê ki nunka nu ka debe skese sobri Jeová?

9 Óras ki un kuza novu ben na móda, el ta bira ta fazedu txeu. É kel-li ki kontise ku mintira. Má é ka sô kes algen ki ten autoridadi ki ta konta mintira. Oji, mintira dja bira un kuza normal. Un artigu di revista National Geographic ku téma “Pamodi ki nu ta konta mintira” ta fla ma mintira dja bira ta faze párti di manera di ser di pesoas. Txeu bês es ta konta mintira pa proteje ses kabésa ô talvês pa es sukundi algun kuza mariadu ki es faze. Tanbê es ta konta mintira pa es pode ganha dinheru ô pa es subi na vida. Kel artigu tanbê ta fla ma é faxi pa alguns, konta mintira na kuzas grandi ô pikinoti pa “algen stranhu, kolégas di trabadju, amigus i pa kes algen ki es ta ama.”

10 Kal ki é rezultadu di tudu kes mintira? Amizadi i kunfiansa ta kaba. Pur izénplu, imajina modi ki é tristi óras ki un mudjer ta trai se maridu fiel i el ta konta mintira pa sukundi. Ô óras ki un ómi ta maltrata se mudjer ku se fidjus na kaza, má na meiu di algen el ta finji ma el é un bon xéfi di família. Kes algen li pode ngana-nu, má es ka ta ngana Jeová. Bíblia ta fla ‘tudu kuza sta nu i klaru dianti’ di el. — Heb. 4:13.

11. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Ananias ku Safira? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

11 Na Bíblia nu ta atxa un izénplu di un kazal na ténpu di apóstlus. ‘Satanás poi’ Ananias ku Safira ta konta Deus mintira. Es faze planu pa es ngana kes apóstlu. Ananias ku Safira bende ses txon i es leba apóstlus sô un párti di kel dinheru. Es faze kel-la pa otus na kongregason atxaba ma es éra algen ki gostaba di da. Pur isu es fla ma es da tudu kel dinheru. Má Jeová sabia ma es staba ta konta mintira i el kastiga-s pa kuza ki es faze. — Atos 5:1-10.

12. Kuzê ki ta ben kontise ku kes algen ki ta konta mintira ku maldadi i ki ka rapende? I pamodi?

12 Kuzê ki Jeová ta atxa di mintira? Tudu kes algen ki ta konta mintira ku maldadi sima Satanás i ki ka rapende, ta ben ‘botadu na lumi’. Kel-li krê fla ma es ta ben distruídu pa tudu ténpu. (Apo. 20:10; 21:8; Sal. 5:6) Má pamodi? Pamodi Jeová ta odja kes algen li di mésmu manera ki el ta odja kes algen ki ta faze ‘kuzas gravi pa ses odju’. — Apo. 22:15, nóta di rodapé.

13. Kuzê ki nu sabe sobri Jeová i kel-li ta pô-nu ta faze kuzê?

13 Nu sabe ma Jeová ‘é ka ómi pa konta mintira’ i ‘é ka posível pa Deus konta mintira’. (Núm. 23:19; Heb. 6:18) ‘Jeová ta ôdia língua ki ta konta mintira’. (Prov. 6:16, 17) Si nu krê pa el ser nos amigu, nu ten ki pâpia verdadi. É pur isu ki nu ka ta ‘konta mintira pa kunpanheru.’ — Col. 3:9.

NU ‘TA PÂPIA VERDADI’

14. (a) Modi ki nu ta mostra ma nos é diferenti di kes algen di relijion falsu? (b) Splika kel prinsípiu ki sta na Lucas 6:45.

14 Modi ki kristons verdaderu pode mostra ma es é diferenti di kes algen di relijion falsu? Nu ‘ta pâpia verdadi’. (Lé Zacarias 8:16, 17.) Polu splika: ‘Nu ta rakumenda nos kabésa kómu ministrus di Deus, ku palavras verdaderu’. (2 Cor. 6:4, 7) Jizus fla ma algen ta pâpia ‘kel ki korason sta xeiu.’ (Luc. 6:45) Nton, si nu krê pa palavras di verdadi sai di nos bóka, nu ten ki pâpia verdadi na nos korason. Sénpri nu ta pâpia verdadi, ka ta nporta si é grandi ô pikinoti. Nu ta pâpia verdadi pa algen stranhu, kolégas di trabadju i pa kes algen ki nu ta ama. Nu ben odja alguns izénplu ki ta mostra ma nu krê ser onéstu na tudu kuza.

Bu konsigi odja kal ki é prubléma na vida di kel irman li? (Odja parágrafus 15 i 16.)

15. (a) Pamodi ki nunka nu ka debe vive un vida di mintira? (b) Kuzê ki pode djuda jóvens lida ku preson di kolégas? (Odja nóta di rodapé.)

15 Si bo é jóven talvês bu ta krê ser amigu di bus koléga. Má toma kuidadu, pa bu ka faze sima alguns jóven ki ta vive un vida di mintira. Óras ki es ta sta djuntu ku ses família ô ku irmons na kongregason, es ta konporta dretu. Má, óras ki es ta sta na redi sosial ô djuntu ku pesoas ki ka ta sirbi Jeová, es é otu algen. Es ta uza palavras mariadu, es ta bisti ropa ki ka ta mostra ruspetu, es ta obi múzika ki ta pâpia di séksu, es ta bebe dimás, es ta uza dróga, es ta namora sukundidu i es ta faze otus kuza mariadu. Kes algen ki ta faze kes kuza li, sta ta konta mintira pa ses pai ku ses mai, pa ses irmon na kongregason i pa Jeová. (Sal. 26:4, 5) Jeová sabe óras ki nu ta ‘onra-l ku nos bóka, má nos korason sta lonji di el.’ (Mar. 7:6) É mutu más midjór faze kel ki Provérbios ta fla: ‘Ka bu dexa bu korason xinti invéja di pekadoris, má pa el ten txeu ruspetu pa Jeová dia interu’. — Prov. 23:17. *

16. Pamodi ki nu debe fla tudu verdadi óras ki nu ta prenxe un pitison pa sirvisu pa ténpu interu?

16 Talvês bu tene gana di ser pioneru fíksu ô entra na sirvisu pa ténpu interu, sima trabadja na Betel. Óras ki bu ta prenxe un pitison bu ten ki responde alguns pergunta sobri bu saúdi, diversons ki bu ta skodje i bu konportamentu. É inportanti bu fla tudu verdadi óras ki bu ta responde kes pergunta li. (Heb. 13:18) Má i si dja bu faze algun kuza ki Jeová ka gosta ô algun kuza ki tene-u ku konsénsia pizadu i bu ka fla ansions? Pidi-s pa es djuda-u, asi bu ta sirbi Jeová ku un konsénsia trankilu. — Rom. 9:1; Gál. 6:1.

17. Kuzê ki nu debe faze si nu pididu informasons sobri nos irmons?

17 Pur izénplu, kuzê ki bu debe faze, si autoridadis proíbi trabadju di pregason na undi ki bu ta mora i es pidi-u informasons sobri bus irmon? Bu debe fla tudu kel ki bu sabe? Kuzê ki Jizus faze kantu un governador romanu faze-l pergunta? Jizus sigi un konsedju di Bíblia ki ta fla ma ‘ten ténpu pa fika kaladu i ténpu pa pâpia’ i na alguns situason el ka fla nada! (Ecl. 3:1, 7; Mat. 27:11-14) Si nu sta na un situason sima kel-li, nu meste toma kuidadu pa nu ka poi nos irmons na prigu. — Prov. 10:19; 11:12.

Na ki situason bu debe fika kaladu ô fla tudu verdadi? (Odja parágrafus 17 i 18.)

18. Ki responsabilidadi nu ten óras ki ansions pergunta-nu sobri un irmon?

18 I si bu fika ta sabe ma un algen na kongregason faze un pekadu gravi? Ansions ten responsabilidadi di mante kongregason linpu. Pur isu, es pode pergunta-u kuzê ki bu sabe sobri kel asuntu. Kuzê ki bu ta faze, si kel algen ki peka é bu amigu ô bu família? Bíblia ta fla: ‘Tistimunha fiel ta konta verdadi’. (Prov. 12:17; 21:28) Pur isu, bu ten responsabilidadi di fla ansions tudu verdadi i bu ka debe sukundi nada. Ansions ten direitu di sabe tudu verdadi. Asi, es ta konsigi atxa midjór manera di djuda kel algen ki peka, torna ganha se amizadi ku Jeová. — Tia. 5:14, 15.

19. Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

19 Davidi fla Jeová: ‘N sabe ma bu ta fika kontenti óras ki un algen ten verdadi na korason’. (Sal. 51:6) Davidi sabia ma verdadi é un kuza ki ta ben di korason. Pur isu, kristons debe ‘pâpia verdadi pa kunpanheru’, na tudu situason. Otu manera di nu mostra ma nos é ka sima kes algen di relijion falsu é óras ki nu ta inxina verdadis ki sta na Bíblia. Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki nu ta faze kel-li na pregason.

^ par. 15 Odja bruxura, 10 pergunta ki jóvens ta faze, na pergunta 6, ku téma: Kuzê ki N debe faze pa N ka dexa kolégas manda na mi? i livru Os Jóvens Perguntam, volumi 2, na kapítlu 16 ku téma: Alguém precisa saber que levo vida dupla?.