Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Irmon Rutherford ta faze diskursu na kongrésu na Cedar Point, Ohio, na 1919

1919 — Dja pasa 100 anu

1919 — Dja pasa 100 anu

NA ANU di 1919, kel Grandi Géra (ki más tardi txomadu di Primeru Géra na Mundu Interu), txiga fin. Na fin di anu di 1918, dipôs di kuatu anu di frónta, kes país para di luta, i na 18 di janeru di 1919, kumesa kel Conferência de Paz de Paris. Na kel runion li, es kria kel Tratado de Versalhes, ki kaba ku géra di Aliados kóntra Alimanha. Kel tratadu sinadu na 28 di junhu di 1919.

Tanbê ku kel tratadu es kria un novu organizason ki txomaba Liga das Nações. Se obijetivu éra “insentiva tudu país di mundu pa kolabora ku kunpanheru i pa konsigi pas i suguransa na mundu interu”. Txeu relijion ki ta fla ma es é kriston, apoia Liga das Nações. Conselho Federal das Igrejas de Cristo na Mérka, txoma kel-li di “manifestason pulítiku di Reinu di Deus na Téra”. Pa mostra ma es ta apoiaba kriason di Liga das Nações, Conselho Federal manda alguns algen pa ba reprizenta-s na kel Conferência de Paz de Paris. Un di kes algen fla ma kel runion “marka komésu di un novu ténpu na stória di mundu”.

Un novu ténpu staba ta kumesa, má ka éra pamodi kes ómi ki staba nvolvidu na kel Conferência de Paz. Na anu di 1919, kumesa un novu ténpu na trabadju di pregason. Jeová da se povu forsa pa prega más di ki antis. Má primeru, un kuza inportanti meste mudaba pa kes Studanti di Bíblia.

UN DISIZON DIFÍSIL

Joseph F. Rutherford

Tudu anu, es ta votaba pa skodje kes diretor di Sociedade Torre de Vigia de Bíblias e Tratados. Na anu di 1919 es marka pa ba vota na sábadu, dia 4 di janeru. Na kel ténpu, Joseph Rutherford éra responsável pa óbra di povu di Jeová. Má di manera injustu, el ku más 7 irmon podu na kadia na Atlanta, Jiórjia, na Mérka. Pur isu, tinha un dúvida: Kes Studanti di Bíblia tinha ki votaba na kes irmon prézu? Ô éra midjór poi otus irmon na ses lugar?

Evander J. Coward

Na se séla, irmon Rutherford staba preokupadu ku futuru di organizason. El sabia ma alguns irmon ta atxaba ma éra midjór skodje otu algen pa ser prizidenti. Pur isu, dja el skrebeba un karta, ta fla kes irmon ki staba ta ba vota, pa skodje irmon Evander J. Coward pa ser prizidenti. Na kel karta, irmon Rutherford fla ma Evander éra un irmon “kalmu”, “prudenti” i “lial pa Sinhor”. Má, txeu di kes irmon prifiri un soluson diferenti, es âdia kel votason pa 6 mês dipôs. Kes adivogadu ki difendeba kes irmon ki staba prézu, konkorda ku kel ideia li. Timenti es staba ta diskuti kuzê ki es ta fazeba, alguns irmon fika xatiadu.

Richard H. Barber

Dipôs, kontise un kuza ki irmon Richard H. Barber fla ma djuda-s rezolve kel situason difísil. Un di kes irmon ki staba la, fla: “Ami é ka adivogadu, má N sabe kuzê ki é ser lial. É lialdadi ki Deus krê. Midjór manera ki nu pode mostra nos lialdadi pa Deus é vota i torna skodje irmon Rutherford pa ser prizidenti.” — Sal. 18:25.

Alexander H. Macmillan

Alexander H. Macmillan, ki tanbê staba na kadia, más tardi fla kuzê ki kontise na kel otu dia dipôs di votason. Irmon Rutherford konku na paredi di se séla i el fla: “Poi mô pa fóra.” Rutherford ntrega-l un karta. Macmillan odja kel mensaji kurtu i lógu el ntende éra kuzê. Kel mensaji ta flaba: “RUTHERFORD WISE VAN BARBER ANDERSON BULLY I SPILL DIRETORIS TRÊS PRIMERU DIRETOR AMOR PA NHOS TUDU.” Kel mensaji krê flaba ma tudu kes diretor torna skodjedu, i ma Joseph Rutherford i William Van Amburgh skodjedu pa ser diretoris. Asi, irmon Rutherford ta kontinuaba prizidenti.

ES LIBERTADU!

Timenti kes 8 irmon staba prézu, kes Studanti di Bíblia fiel pidi pesoas pa sina un pitison pa govérnu, ta pidi pa tra kes irmon di kadia. Kes irmon ku irmans, di txeu koraji, konsigi más di 700 mil asinatura. Na kuarta-fera, dia 26 di marsu di 1919, antis di es manda kel pitison, irmon Rutherford ku kes otu irmon libertadu.

Kantu el volta pa kaza, irmon Rutherford faze un diskursu pa kes algen ki resebe-l. El fla: ‘N ten sertéza ma tudu kel ki nu pasa pa el, sirbi pa pripara-nu pa kes ténpu más difísil ki sta pa ben. Nhos luta ka éra sô pa tra-nu di kadia; kel-la ka éra asuntu más inportanti. Nhos luta sirbi pa da tistimunhu sobri Verdadi, i kes ki partisipa na el resebe un grandi benson.’

Kel situason ki nos irmons pasa pa el na julgamentu, mostra ma Jeová talvês staba ta orienta kel asuntu. Na dia 14 di maiu di 1919, kel tribunal fla: ‘Kes algen ki akuzadu, ka tevi un julgamentu justu sima es tinha direitu, i pur isu, kel kondenason ki es dadu ta ser anuladu.’ Kes irmon akuzadu di faze krimis gravi. Si sô es purduaba kes irmon, ô si es diminuíba ses kondenason, kes krimi ki fladu ma es faze, ta fikaba rejistadu pa tudu ténpu. Má, es anula kel kondenason ki es dadu, i es ka akuzadu di más nada. Asi, Rutherford ka perde se direitus di ser juís, i dipôs ki el libertadu, txeu bês el difende povu di Jeová na Tribunal Más Altu di Mérka.

ES STABA DISIDIDU NA PREGA

Irmon Macmillan, fla: “Nu ka staba ta ba fika xintadu ku mô maradu, ta spéra pa Sinhor leba-nu pa Séu. Nu tinha ki fazeba algun kuza pa sabe kal ki éra vontadi di Sinhor.”

Má irmons na Betel ka tinha manera di kontinua ta faze kel trabadju ki dja es ta fazeba pa txeu anu. Pamodi? Pamodi na kel ténpu ki kes irmon podu prézu, tudu kes material ki es ta uzaba pa inprimi publikason, distruídu. Kel-li poi kes irmon txeu dizanimadu, i alguns fika ta pergunta si trabadju di pregason dja txigaba na fin.

Inda tinha algen ki staba interesadu na kel mensaji ki kes Studanti di Bíblia ta pregaba? Pa sabe respósta, irmon Rutherford disidi faze un diskursu. Konvidadu tudu algen. Irmon Macmillan, fla: “Si ningen ka ben pa es runion, é pamodi trabadju di pregason dja txiga fin.”

Avizu na un jornal di diskursu “Speransa pa tudu algen ki sta dizanimaduki irmon Rutherford faze na Los Angeles, Kalifórnia, na 1919

Nton, kel diskursu markadu pa dumingu, dia 4 di maiu di 1919. Irmon Rutherford staba txeu duenti, má simé el faze kel diskursu ku téma: “Speransa pa tudu algen ki sta dizanimadu, na Los Angeles, Kalifórnia. Uns 3.500 algen staba la i txeu algen ka konsigi entra pamodi ka tinha más lugar. Na kel otu dia, más di 1.500 algen sisti kel diskursu. Kes irmon konsigi ses respósta, tinha pesoas ki inda staba interesadu!

Kuzas ki kes irmon faze dipôs, afeta manera ki Tistimunhas di Jeová ta faze ses trabadju di pregason ti gósi.

PRIPARADU PA OMENTU NA FUTURU

Sentinéla di 1 di agostu di 1919, na inglês, aviza ma ta tinha un kongrésu na komésu di setenbru, na Cedar Point, na Ohio. Un jóven Studanti di Bíblia di Missouri, ki txomaba Clarence B. Beaty, fla: “Tudu algen xinti ma es devia baba.” Más di 6 mil irmon ku irmans staba na kel kongrésu, éra mutu más di kel ki es staba ta spéra. Un kuza ki poi kel momentu ta fika más sábi foi kantu más di 200 algen batizadu na lagu Erie ki ta fikaba la pértu.

Kapa di primeru nunbru di The Golden Age (A Idade de Ouro), ku data di 1 di otubru di 1919

Na dia 5 di setenbru di 1919, na kintu dia di kongrésu, irmon Rutherford faze kel párti ku téma: “Avizu pa kes ki nu ta trabadja djuntu”. Na kel diskursu li, lansadu un novu revista ki txomaba The Golden Age (A Idade de Ouro ). * Obijetivu di kel revista li, éra “leba notísias di kuzas inportanti i da un splikason ku bazi na Bíblia sobri kes kuza ki sta ta kontise”.

Tudu Studantis di Bíblia insentivadu pa uza kel novu revista i pa prega ku koraji. Un karta ki ta mostraba modi ki ta organizadu trabadju di pregason, fla: “Kada publikador [batizadu] debe lenbra ma é un priviléjiu grandi sirbi i pruveta dretu es oportunidadi di partisipa na es grandi tistimunhu pa mundu.” Txeu algen seta es konviti di prega. Na dizénbru, kes publikador di Reinu zelozu, konsigi más di 50 mil asinatura di kel novu revista.

Irmons na Brooklyn, Nova York, ku un karu xeiu di revistas The Golden Age (A Idade de Ouro )

Na fin di anu di 1919, povu di Jeová staba otu bês organizadu i ku más forsa. Alén di kel-li, txeu profesia inportanti sobri ténpu di fin dja kunpriba. Kel próva i linpéza di povu di Deus, ki Malaquias 3:1-4 ta papiaba di el, dja tirminaba. Povu di Jeová libertadu di ‘Babilónia, kel Grandi’, i Jizus dja skodjeba ‘skravu fiel i prudenti’. * (Apo. 18:2, 4; Mat. 24:45) Gósi, kes Studanti di Bíblia staba prontu pa kel trabadju ki Jeová staba ta ba da-s.

^ par. 22 Na anu di 1937, The Golden Age (A Idade de Ouro ) muda nómi pa Consolation (na purtugês, Consolação, 1938) i na anu di 1946, Awake! (na purtugês, Despertai!, 1947).