Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 42

Kuzê ki Jeová ta pô-u ta bira?

Kuzê ki Jeová ta pô-u ta bira?

‘Deus ta djuda nhos i el ta da nhos dizeju ku forsa pa nhos aji.’ — FILIPENSES 2:13.

KÁNTIKU 104 Spritu santu é un prezenti di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Jeová pode faze pa kunpri se promésa?

JEOVÁ pode bira kalker kuza ki el krê pa kunpri se promésa. Pur izénplu, Jeová dja bira un Instrutor, un algen ki ta da konsolu i un algen ki ta pâpia di notísias sábi. Kes-li é sô alguns izénplu di kuzê ki Jeová dja bira. (Isa. 48:17; 2 Cor. 7:6; Gál. 3:8) Má simé, el ta uza ómis pa kunpri se obijetivu. (Mat. 24:14; 28:19, 20; 2 Cor. 1:3, 4) Jeová tanbê pode da kalker un di nos sabedoria i forsa ki nu meste pa nu bira kel ki el krê pa faze se vontadi. Tudu kel-li ta faze párti di siginifikadu di nómi di Jeová, sima alguns studiozu ta fla.

2. (a) Pamodi ki alvês nu pode ten dúvida si Jeová sta ta uza-nu? (b) Kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?

2 Nos tudu nu krê pa Jeová uza-nu. Má alguns ten dúvida si Jeová sta ta uza-s. Pamodi? Es ta xinti ma es ka ta pode faze kel ki es ta gostaba pamodi ses idadi, ses situason ô kapasidadi. Má, otus pode atxa ma kel ki es ta faze dja sta bon i es ka ta odja ma es meste faze más. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Jeová pode pripara kalker un di nos pa faze se vontadi. Dipôs, nu ta ben odja alguns izénplu di Bíblia ki ta mostra modi ki Jeová da se sérvus, ómis ku mudjeris, dizeju i forsa pa aji. I tanbê nu sta ben odja modi ki nu pode dexa Jeová uza-nu.

MODI KI JEOVÁ TA PRIPARA-NU

3. Di akordu ku Filipenses 2:13, modi ki Jeová pode da-nu dizeju di aji?

3 Filipenses 2:13. * Jeová pode da-nu dizeju di aji. Modi ki el ta faze kel-li? Talvês nu ta fika ta sabe di algun kuza ki kongregason meste. Ô pode ser ki ansions lé un karta di filial ta fla-nu ma ten un tiritóriu fóra di nos kongregason ki meste di ajuda. Talvês nu pode pergunta: ‘Kuzê ki N pode faze pa djuda?’ Ô talvês, nu dadu un diziginason difísil, má nu ta fika ta pergunta si nu ta konsigi faze-l. Ô dipôs ki nu lé algun párti di Bíblia, talvês nu ta pergunta: ‘Modi ki N pode uza kel-li pa djuda otus?’ Jeová nunka ka ta obriga-nu pa nu faze nada. Má óras ki el ta odja ma nu ten vontadi di djuda, el pode da-nu dizeju di bai pa frenti i aji.

4. Modi ki Jeová pode da-nu forsa pa aji?

4 Tanbê Jeová pode da-nu forsa pa aji. (Isa. 40:29) El pode uza se spritu santu pa midjora kapasidadis ki dja nu ten. (Êxo. 35:30-35) Jeová ta uza se organizason pa inxina-nu modi ki nu ta faze alguns trabadju. Si bu ka ten sertéza sobri modi ki bu ta faze un trabadju, pidi ajuda. Tanbê, kalker óra bu pode pidi nos Pai na Séu, ki gosta di da, pa da-u ‘puder alén di normal’. (2 Cor. 4:7; Luc. 11:13) Bíblia ten txeu izénplu di modi ki Jeová pripara ómis i mudjeris, i el da-s dizeju i forsa pa aji. Sima nu ta ba ta odja alguns di kes izénplu, tenta pensa na modi ki Jeová pode uza-u di mésmu manera ki el uza-s.

KUZÊ KI JEOVÁ POI ALGUNS ÓMI TA BIRA

5. Kuzê ki nu ta prende di manera ki Jeová lida ku Muizes pa liberta Se povu?

5 Jeová faze Muizes bira un libertador pa kes israelita. Má ki ténpu ki Jeová uza Muizes? Jeová ka uza Muizes kantu el xinti ma el staba priparadu, dipôs ki el ‘inxinadu tudu sabedoria di Ijitu.’ (Atos 7:22-25 ) Má Jeová uza Muizes sô dipôs ki el djuda-l bira un ómi umildi i mansu. (Atos 7:30, 34-36 ) Jeová da Muizes koraji pa pâpia dianti di kel governanti más poderozu di Ijitu. (Êxo. 9:13-19) Kuzê ki nu ta prende di manera ki Jeová lida ku Muizes? Jeová ta uza kes ki ta mostra bons kualidadi i ki ta kunfia na se forsa. — Fil. 4:13.

6. Kuzê ki nu ta prende di manera ki Jeová uza Barzilai pa djuda Rei Davidi?

6 Txeu ténpu dipôs, Jeová uza Barzilai pa kuida di nisisidadis di Rei Davidi. Davidi i kes algen ki staba ku el, staba ‘ku fómi, ku sedi i kansadu’ timenti es staba ta fuji di Absalon, fidju di Davidi. Barzilai, ki na kel ténpu dja staba algen grandi, ku otus algen poi ses vida na prigu pa konsigi kuzas ki Davidi i kes algen ki staba ku el mesteba. Barzilai ka pensa ma pamodi se idadi, Jeová ka ta uzaba el más. Envês di kel-la, Barzilai mostra ma el gostaba di da i el uza kel ki el tinha pa djuda otus. (2 Sam. 17:27-29) Kuzê ki nu ta prende? Ka ta nporta kal ki é nos idadi, Jeová pode uza-nu pa djuda nos irmon ki sta pasa pa nisisidadi, na undi nu ta mora ô na otus país. (Pro. 3:27, 28; 19:17) Mésmu ki nu ka ta pode djuda un irmon di manera dirétu, nu pode faze kontribuison pa trabadju ki ta fazedu na mundu interu. Asi, organizason ta ten dinheru pa djuda irmons na mundu interu óras ki meste. — 2 Cor. 8:14, 15; 9:11.

7. Modi ki Jeová uza Simion, i modi ki se izénplu ta nkoraja-nu?

7 Simion, éra un ómi di Jiruzalen ki dja staba algen grandi. Jeová prometeba el, ma el ka ta moreba sen odja Misías. Kel promésa li di sertéza nkoraja Simion txeu, dja ki el tinha txeu anu ta spéra pa Misías. Jeová rekonpensa Simion pa se fé i pamodi el aguenta firmi. Un dia, el bai pa ténplu pamodi “spritu” manda-l. La, Simion odja Jizus, ki staba mininu. Nton, Jeová uza-l pa faze un profesia sobri kel mininu ki ta ben sérba Kristu. (Lúkas 2:25-35, Bíblia na Prugrésu di Traduson pa Lingua Kabuverdianu, BPK ) Nbóra talvês Simion móre antis di Jizus kumesa se trabadju di pregason li na Téra, el xinti txeu gratidon pa priviléjiu ki el dadu. I kel midjór inda sta pa ben! Óras ki Simion resusitadu, el ta ben odja modi ki govérnu di Jizus ta ben bira un benson pa tudu algen na Téra. (Gén. 22:18) Anos tanbê, nu pode mostra gratidon pa tudu priviléjiu ki Jeová ta da-nu na se sirvisu.

8. Modi ki Jeová pode uza-nu sima el uza Barnabé?

8 Na ténpu di apóstlus, un ómi ki gostaba di da, ki txomaba Juzé, dexa Jeová uza-l. (Atos 4:36, 37 ) Talvês el éra bon na konsola otus, pur isu kes apóstlu pô-l nómi di Barnabé, ki ta siginifika ‘fidju di konsolu’. Pur izénplu, dipôs ki Saulu bira kriston, txeu irmon tinha medu di el pamodi el éra konxedu pa pirsigi kongregasons. Má Barnabé, mostra amor i el djuda Saulu, i nu ka ten dúvida ma Saulu fika kontenti ku kel-li. (Atos 9:21, 26-28 ) Na otu situason, ansions di Jiruzalen da kónta ma kes irmon di Antiokia di Síria mesteba di konsolu. Ken ki es manda pa ba konsola-s? Barnabé! Es skodje un bon algen. Bíblia ta fla ma Barnabé “da tudu es koraji pa ses korason fika sénpri na sinhor”. (Atus 11:22-24, BPK ) Di mésmu manera oji, Jeová pode djuda-nu konsola nos irmons ku irmans. Pur izénplu, el pode uza-nu pa konsola kes ki perde algen ki es ta ama. Ô el pode motiva-nu pa vizita ô tilifona un algen ki sta duenti ô dizanimadu pa fla-l alguns palavra di konsolu. Bu ta dexa Jeová uza-u sima el uza Barnabé? — 1 Tes. 5:14.

9. Kuzê ki nu ta prende di manera ki Jeová djuda Vasily bira un bon ansion na kongregason?

9 Jeová djuda un irmon ki txoma Vasily na bira un bon ansion. Kantu Vasily tinha 26 anu, el bira ansion. El ta atxaba ma el ka tinha kapasidadi di djuda kongregason, inda más kes irmon ki staba ta pasa pa prublémas. Má, el resebe ajuda di ansions ki tinha más spiriénsa i el kursa Skóla pa Trabadju di Reinu. Vasily trabadja duru pa faze se midjór. Pur izénplu, el faze un lista di kuzas pikinoti ki el kria fazeba. Sima el ta ba ta fazeba kes kuza, el ta xintiba más kunfiansa. El fla: “Kuzas ki antis ta poba mi medu, gósi ta da-m txeu alegria. Óras ki Jeová ta djuda-m atxa un testu na Bíblia pa konsola un irmon ô irman di kongregason, N ta fika txeu kontenti.” Irmons, nhos tanbê nhos pode prende ku izénplu di Vasily. Nhos dexa Jeová uza nhos. Si nhos faze si, Jeová pode da nhos kapasidadi di kuida di más responsabilidadi na kongregason.

KUZÊ KI JEOVÁ POI ALGUNS MUDJER TA BIRA

10. Kuzê ki Abigail faze i kuzê ki bu ta prende ku se izénplu?

10 Davidi i ses ómi lial staba ta ser pirsigidu pa Rei Saul i es mesteba di ajuda. Kes ómi di Davidi pidi un israelita riku ki txomaba Nabal pa da-s algun kumida. Davidi ku kes ómi ka odja ninhun prubléma na pidi kumida, pamodi es protejeba ribanhu di Nabal na dizértu. Má Nabal éra orgulhozu i el ka da-s kumida. Davidi fika ku txeu raiba i el kria mataba Nabal ku tudu ómi di se kaza. (1 Sam. 25:3-13, 22) Má, Abigail, mudjer di Nabal, éra bunita i el tinha disirnimentu. Ku txeu koraji, el bai ti Davidi, el poi duedju na txon i el pidi-l pa el ka vinga di Nabal. Ku jetu, Abigail fla Davidi ma el podia fikaba ku kulpa di sangi i éra midjór el dexaba kel asuntu na mô di Jeová. Umildadi i kuidadu ki Abigail mostra toka korason di Davidi. El odja klaru ma éra Jeová ki manda-l la. (1 Sam. 25:23-28, 32-34) Abigail dizenvolve kualidadis ki poi Jeová ta uza-l. Di mésmu manera, Jeová pode uza kes irman ki ta pâpia ku jetu i ki ten disirnimentu, pa djuda ses família ku ses kongregason bira fórti. — Pro. 24:3; Tito 2:3-5.

11. Kuzê ki fidjus-fémia di Salun faze? I ken ki sta imita ses izénplu oji?

11 Txeu ténpu dipôs, Jeová uza kes fidju-fémia di Salun pa djuda na konpo kes paredi di Jiruzalen. (Nee. 2:20; 3:12) Nbóra ses pai éra prínsipi, kes fidju-fémia di Salun staba prontu pa faze kel trabadju difísil i prigozu. (Nee. 4:15-18) Es ka éra sima kes ómi inportanti di Tekoa, ki ‘ka krê rabaxaba pa trabadja’ na óbra! (Nee. 3:5) Imajina modi ki kes fidju-fémia di Salun fika kontenti kantu kes paredi di Jiruzalen konpodu sô na 52 dia! (Nee. 6:15) Na nos ténpu, txeu irman ta mostra kel mésmu atitudi. Es ta xinti kontenti di djuda na un fórma spesial di sirvisu sagradu, ki é faze i konpo lugaris didikadu pa Jeová. Ses kapasidadi, ses vontadi i lialdadi ta djuda txeu pa trabadju ten bons rezultadu.

12. Modi ki Jeová pode uza-nu di mésmu manera ki el uza Tabita?

12 Otu mudjer ki foi inportanti pa Jeová, éra Tabita. Bíblia ta fla ma kes ‘bon óbra ki el ta fazeba i ajuda ki el ta daba pa póbris’ éra txeu. (Atos 9:36 ) Tanbê, el éra konxedu pa algen ki gostaba di da i pa se bondadi, prinsipalmenti pa viúvas. Pur isu, kantu el móre, txeu viúva txora. Má kantu apóstlu Pedru resusita-l, es fika kontenti dimás. (Atos 9:39-41 ) Kuzê ki nu ta prende di Tabita? Ka ta nporta si nos é jóven ô algen grandi, ómi ô mudjer, nos tudu nu pode faze kuzas ki ta djuda nos irmons ku irmans. — Heb. 13:16.

13. Modi ki Jeová uza Ruth, ki éra un irman tímidu, i kuzê ki el fla?

13 Un irman tímidu ki txomaba Ruth, kria sérba misionáriu. Kantu el éra pikinoti, el ta baba di kaza en kaza pa dexa pesoas ku folhetus. El fla: “N gostaba txeu di kel trabadju.” Má, pâpia ku pesoas sobri Reinu di Deus éra txeu difísil pa el. Nbóra el éra tímidu, Ruth bira pioneru fíksu ku 18 anu. Na anu di 1946, el kursa Skóla di Jiliádi i más tardi el sirbi na Havaí i na Japon. Jeová uza-l di un manera ki el konsigi faze txeu na trabadju di pregason na kes país. Dipôs di kuazi 80 anu ta partisipa na pregason, Ruth fla: “Jeová sénpri da-m txeu forsa i el djuda-m vense nha timidês. N ten sertéza ma Jeová pode uza kalker algen ki ta kunfia na el.”

DEXA JEOVÁ UZA-U

14. Di akordu ku Colossenses 1:29, kuzê ki nu meste faze si nu krê pa Jeová uza-nu?

14 Duránti tudu stória, Jeová poi se sérvus ta bira txeu kuza diferenti. I bo? Kuzê ki Jeová pode pô-u ta bira? Kel-la ta dipende txeu di bu vontadi i di bu sforsu. (Lé Colossenses 1:29.) Si bu krê pa Jeová uza-u, el pode pô-u ta bira un publikador zelozu, un bon instrutor, algen ki sabe konsola, un bon trabadjador, un amigu prontu pa djuda ô kalker otu kuza ki el meste pa kunpri se vontadi.

15. Di akordu ku orientason ki sta na 1 Timóteo 4:12, 15, ki ajuda jóvens debe pidi Jeová?

15 I nhos jóvens, ki sta kuazi ta bira adultu? Organizason meste txeu di ómis ku forsa ki ta pode ser ajudanti di kongregason i kuida di más responsabilidadi. Txeu kongregason ten más ansion di ki ajudantis di kongregason. Si bo é jóven, kuzê ki bu ta atxa di dizenvolve dizeju di trabadja más pa kongregason? Alvês, alguns irmon ta fla: “Ser sô publikador dja sta bon pa mi.” Si bu ta xinti si, pidi Jeová pa djuda-u ten dizeju di ser un ajudanti di kongregason i pa el da-u forsa pa bu faze bu midjór na se sirvisu. (Ecl. 12:1) Nu meste di bu ajuda! — 1 Timóteo 4:12, 15.

16. Kuzê ki nu debe pidi Jeová i pamodi?

16 Jeová pode pô-u ta bira kuzê ki el meste pa kunpri se vontadi. Pur isu, faze orason ta pidi-l pa bu ten dizeju di faze se trabadju, i dipôs pidi-l pa el da-u forsa ki bu meste. Ka ta nporta bu idadi, uza bu ténpu, bu forsa, bu kapasidadi i kuzas ki bu ten pa onra Jeová gósi. (Ecl. 9:10) Nunka ka bu dexa medu ô sentimentus mariadu pô-u ta dizisti di faze más na sirvisu di Jeová. Di sertéza, é un priviléjiu grandi faze tudu kel ki nu pode pa nu da nos Pai, ki ta ama-nu txeu, kel ónra ki el merese!

KÁNTIKU 127 Ki tipu di algen ki N debe ser?

^ par. 5 Bu ta gostaba di faze más na sirvisu di Jeová? Bu ta pergunta si inda bu ten valor pa el? Ô bu ta atxa ma bu ka meste faze más pa Jeová? Kel studu li sta ben mostra di txeu manera, modi ki Jeová pode da-u dizeju ku forsa di faze kalker kuza ki meste pa el kunpri se obijetivu.

^ par. 3 Nbóra Polu skrebe se karta pa kes kriston ki ta viveba na se ténpu, kes prinsípiu ki sta na kel karta ta sirbi pa tudu sérvus di Jeová.